Bizding gazetimizde Qorghas, Qaljat keden beketteri men Almaty keden komiytetindegi úiymdasqan qylmystyq toptyng halyq qazynasyn qalay tonaghany turasynda búghan deyin de sóz bolghan edi. Osy orayda «ghasyr qylmysy» dep aidar taghugha túrarlyq búl iske qatysty derekter men dәiekter arqalaghan hattar kelip týsude. Ázirge biz sot isi bastalmaghandyqtan, onyng egjey-tegjeyine tórelik ete almaymyz. Al osy iske qatysty taraptar jaqtan susyp shyqqan derekter negizinde jazylghan tómengi jәit sot pen prokuratura organdaryna jәrdem etpese, kedergi keltire qoymas degen oidamyz.

Redaksiya qorjynyna týsken hattar men materialdardy saralay kelgende, «Dostyq», «Qorghas», «Qaljat» keden beketteri men Almaty qalasy jәne oblysy kedendik baqylau departamentterinde songhy on jyl kóleminde ýlken úiymdasqan qylmystyq top (ÚQT) әreket etkenine kóz jetedi. Búl keden ótkelderi arqyly Qazaqstangha Qytaydan kópshilik qoldy tauarlar jasandy qújattar arqyly tasymaldanghany jәne búl qylmystyq әreketten halyq qazynasy men jeke kәsipkerler kóp zardap shekkeni anyqtaluda.

Bizding gazetimizde Qorghas, Qaljat keden beketteri men Almaty keden komiytetindegi úiymdasqan qylmystyq toptyng halyq qazynasyn qalay tonaghany turasynda búghan deyin de sóz bolghan edi. Osy orayda «ghasyr qylmysy» dep aidar taghugha túrarlyq búl iske qatysty derekter men dәiekter arqalaghan hattar kelip týsude. Ázirge biz sot isi bastalmaghandyqtan, onyng egjey-tegjeyine tórelik ete almaymyz. Al osy iske qatysty taraptar jaqtan susyp shyqqan derekter negizinde jazylghan tómengi jәit sot pen prokuratura organdaryna jәrdem etpese, kedergi keltire qoymas degen oidamyz.

Redaksiya qorjynyna týsken hattar men materialdardy saralay kelgende, «Dostyq», «Qorghas», «Qaljat» keden beketteri men Almaty qalasy jәne oblysy kedendik baqylau departamentterinde songhy on jyl kóleminde ýlken úiymdasqan qylmystyq top (ÚQT) әreket etkenine kóz jetedi. Búl keden ótkelderi arqyly Qazaqstangha Qytaydan kópshilik qoldy tauarlar jasandy qújattar arqyly tasymaldanghany jәne búl qylmystyq әreketten halyq qazynasy men jeke kәsipkerler kóp zardap shekkeni anyqtaluda.

Mәselen, atalmysh beketterde ÚQT sonau 2000 jyldan beri әreket etken eken. QR keden oryndarynyng jekelegen lauazymdy túlghalary men keden ótkelderindegi brokerlerdin, deklaranttardyn, tauar iyeleri men olardyng ókilderining qatysuymen 2000-2005 jyldar aralyghynda tauar tasymaldaudyng zannan tys shemasy jasalghan. Ol shema 2005 jylgha deyin mynaday әdispen jýzege asqan:

Keden qyzmetkeri tauaryn kedendik tazalaudan ótkizetin túlghamen aldyn ala kelisip, jalghan tauar-tasymaldau qújatyn jasaugha kómek úsynady. Al brokerler, deklaranttar men «tolkachtar» keden qyzmetkerining núsqauymen jasandy invoystar, tauar qújattary jәne qytaylyq ótirik kәsiporynnyng móri arqyly kedendik tazalaudan ótken tauardyng kedendik qújattar paketin jasaydy. Al kedenshiler óz kezeginde beketine kelgen avtokólikti tekserusiz ótkizip otyrady. Avtokólikte kópshilik qoldy tauar bar ma, әlde atom bombasy tiyelgen be - ol jaghy kedenshige manyzdy emes. Ol ýshin manyzdysy - әr avtokólikten 15-20 myng AQSh dollaryn alu. Al bir kólikten ghana týsetin ol soma ÚQT arasynda mynaday shemamen bóliske týsken:

• 2-3 dollar - keden qyzmetkerine
• 1000 dollar - qylmystyq toptyng «kryshasy» «KNB» qyzmetkerine
• 500-700 IIM (UBOP) qyzmetkerine
• 5-7 dollar - kassagha
• 3-4 dollar -úiymdastyrushylargha
• qalghan aqsha atqarushylar arasynda bólinedi.

Osynday tizbektegilerding tireuin sezgen kәsipker men keden qyzmetkeri tauardyng jol-jónekey tútylmaytynyna, onyng tiyisti adreske kedergisiz baratynyna senimdi bolghan. Búl jyldary keden beketi arqyly aptasyna 200-250 avtokólik ótetinin eskersek, ÚQT kassasyna 3-5 million dollar týsip otyrghan. Al ony bir aidyng tórt aptasyna kóbeytip kóriniz - 12-20 millionnan kem soma shyqpaydy.

2005 jyldan osy uaqytqa deyin kontrabandalyq tauarlar dәl osyghan úqsas shemamen lauazymdy keden, ÚQK jәne IIM qyzmetkerlerining baqylauymen tasymaldanyp otyrghan. Bir aiyrmashylyghy - әr avtokólikten alynatyn soma  25-30 myngha ósken (aptasyna keden beketinen 250-den kem avtokólik ótpeytinin eskerip, nәtiyjesin jogharghy esepteu amalymen óziniz shygharyp kóriniz).

Al endi osy kontrabandalyq tasymaldy úiymdastyrghan kimder? Tergeu barysynda anyqtalghanday, 2005-2007 jylghy kontrabandalyq tasymaldy «Qarasartov - Júmabekov» úiymdasqan qylmystyq toby jýzege asyrghan. Búghan keyinnen «Qayyrbaev - Otarbaev» toby qosylghan.

Biraq ÚQK qyzmetkerlerining jebeuimen jýrgen «qarasartovshylar» toby arasynda aqshany «adal» bólisu túrghysynda kiykiljing tughan. Osy jaghdaydy paydalanyp jәne kontrabandalyq tauar tasymal jolyn ózine alu maqsatymen «Qayyrbaev - Otarbaev» tobynyng basshylyghy («Qarasartov - Júmabekov» toby kýshinde túrghan kezde Qayyrbaev «Qorghas» keden beketining basshysy bolghan) Qarasartovty ainalyp ótip, ÚQK-ning lauazymdy polkovnikteri Talghat Jaqaev pen Erlan Abdrahmanovqa jolyghyp, aqsha bóludegi «qaralyqtyn» hikayasyn aityp bergen. Eger «tauar jolyn» qolyna alatyn bolsa, әr kólikten týsetin aqshany 30 myng AQSh dollaryna jetkizetinin aitqan.

Keyinnen osy shemany jýzege asyru maqsatynda ÚQK arnayy operasiya jýrgizip, «Qarasartov - Júmabekov» tobyn qamaugha aldy. Biraq Amangeldi Shabdarbaev ÚQK tóraghalyghyna kelgen son, qozghalghan qylmystyq is jabylyp, izdestirude jýrgen Renat Qarasartovtyng qylmysty jauapkershilikten qútylyp ketuine mýmkindik berdi.

Kýrep payda tabatyn keden ýshin kýres múnymen de bitpedi: keyinnen Qarasartovtyng kórsetuimen «Qayyrbaev - Otarbaev» tobyna qarsy «chekistik» operasiya úiymdastyrylyp, endi Talghat Qayyrbaevqa qatysty qylmysty is qozghaldy. Biraq mol aqsha jýrgen jerde әdilet bola ma: keyinirekte Qayyrbaev ta qylmysty jauapkershilikten sotqa deyin qútylyp shyghyp, 2007 jyldan bastap Qarasartovqa bәsekeles top qúrdy. ÚQK polkovnikteri Abdrahmanov pen Jaqaevtyng jәne sol kezde Almaty oblystyq Kedendik baqylau departamentining bastyghy K. Artyqbaevtyng qoldauymen Qytaydan keletin kontrabandalyq jýk tasymalyn (әr kólikten 25-30 myng dollar ala otyryp) tolyghymen qolyna aldy. Al «Qayyrbaev - Otarbaev» toby aldynda aqy tólemegen kәsipkerge qatysty tiyisti organdar qylmystyq is qozghaytyn bolghandyqtan, Qytaydan keletin kólikter aghyny osy ÚQT banditterine múqtajdyqqa tap boldy.

Al búdan keyingi oqigha eldegi biraz BAQ betinde jazyldy. Jәy ghana jazylghan joq, keybir elektrondy BAQ onyng mәnisin myng búrap, tútqyngha alynghan jýzden astam kontrabandashy ÚQT mýshelerin qorghaugha kóshti. Al el preziydentining tikeley tapsyrmasymen prokuratura jәne qarjy polisiyasy organdary (búlar da tegistey sau siyrdyng tezegi emestigi elge etene belgili, biraq tikeley preziydent pәrmen bergendikten, operasiya asqan úiymshyldyqpen ótti degen sóz bar) jýzege asyrghan operasiya bylay bolghan edi.

2010 jyly «Qayyrbaev - Otarbaev» tobyn әshkereleu jәne ústaugha qatysty operasiya bastaldy. Ol ýshin ÚQT arasyna qarjy polisiyasynyng arnayy agentteri kәsipker nemese broker retinde jiberildi. Kontrabandalyq tauar tasymaldau shemasy, ÚQT mýsheleri arasyndaghy jauapkershilikti bólisu jelisi, kedennen týsken aqshanyng qoldan-qolgha ótu joly, top mýshelerining Últtyq qauipsizdik komiytetindegi «kryshasy» anyqtalghan son, 2011jyldyng 27 sәuirinde «Qayyrbaev - Otarbaev» toby týgeldey (jalpy jiyny 150-ge juyq adam) qamaugha alynyp, qylmystyq is qozghaldy.

Degenmen, operativtik qyzmet tobynan susyp shyqqan derekterge qaraghanda, «Qayyrbaev - Otarbaev» tobynyng biraz mýsheleri shetelderde qashyp jýrgen kórinedi. Óte múqiyat jәne qúpiya týrde jasalghan operasiya barysynda ÚQT mýshelerin qamaugha alugha komanda berilgenin kontrabandashylar qaydan bilip qoyy mýmkin? Onyng jauaby kýrekting sabynday ghana qarapayym eken: úiymdasqan qylmystyq top ÚQK men Bas prokuraturanyng jogharghy lauazymdy túlghalaryn da ózining shyrmauyna alghan kórinedi. Qamaugha alugha berilgen búiryq sol sәtte-aq toptyng buyn basshylaryna jetip ýlgergen. Sol habar jetisimen, toptyng biraz mýshesi jedel týrde Qazaqstannan tys jerge shyghyp ketken. Oghan bizding qolgha týsken bir telefondaghy әngimeni tyndau deregi kuә bolsa kerek (Biz mýddeli taraptardyng jýzge tarta advokattarynyng birinen alghan sol tyndaudyng mәtinin jariyalap otyrmyz. Tómenge zer salynyz).

Keyinnen osy qylmystyq isting tergeui barysynda Talghat Ákimbaev basqaratyn taghy bir ÚQT ústalyp, olargha QR Qylmystyq kodeksining 209-baby boyynsha qylmystyq is qozghaldy. Bizding aqparat kózining habarlauyna qaraghanda, Ákimbaevty ústar aldynda jazylghan beynetaspada ol ózining on bes jyldan beri kontrabandalyq tasymalmen ainalysatynyn moyyndaghan eken. Talghat Qayyrbaev qamaugha alynghangha deyin ol «Qayyrbaev - Júmabekov» tobymen tyghyz baylanysta bolghan. Keyinnen Qayyrbaev ústalghannan keyin, oghan mýddeli bolghan deklaranttar sany eselep artqan. Al «qayyrbaevshylar» toby ústalghan son, onyng keden organdarymen araqatynasy qiynday týsken.

Sol beynetaspada jazylghanday, osy problemany sheshu ýshin Álimbekov «Baha» degen býrkenshik atpen jýrgen tanysyna 350 myng dollar berip, Almaty qalasy boyynsha Keden departamentimen aradaghy jaghdaydy sheship beruge jәrdem súraghan. Al «Baha» bolsa, óz kezeginde departament basshysynyng bir orynbasary arqyly (onyng aty-jóni redaksiyada bar) jәrdem etuge uәde bergen. Aqparat kózderining aituy boyynsha, qazir Bas prokuraturanyng vedomstvoaralyq jedel toby «Baha» men Ákimbekov isimen ainalysyp jatqan kórinedi.

Al endi negizinen «Qorghas» pen «Qaljat» beketterin jaulap alghan ÚQT qamaugha alynghan son, kedendegi jaghday memlekettik mýddege say ózgerdi me? Keden qyzmetin paydalanushy kәsipkerler men syrtqy ekonomikalyq qyzmetpen ainalysushylardyng aituyna qaraghanda, jaghday birshama onalghan. Biraq mayly jilik tabaqta iyesiz jatpaytyny siyaqty, kedendi jaylaghan kontrabandalyq qylmys týp-tamyrymen joyylghan joq.

Osy orayda Qarjy ministrligi men QR Qarjy polisiyasy kedennen ótetin әr tauar týrine arnayy kod taghayyndap, keden alymyn sol kodtyng negizinde jýzege asyrudy úsynady. Eger kәsipker Qytaydan bir ghana tekti tauar tasyp әkele jatsa (syrtqy pishini, ishki mazmúny, tauardyng qúramy biregey bolghan jaghdayda), onda zandy negizdegi kedendik tazalau shyghyny men kedendik alym mólsheri 15-17 myng dollardan aspaydy deydi mamandar.

Biraq qazaqstandyq naryqtaghy kәsipkerler bir kólikke әrtýrli tauarlar tieytindikten, tauar iyesi әr tektes tauardy rәsimdeytin kliyent izdeuge mәjbýr bolady. Múndayda әr tektes tauardy kedendik tazalau jәne kedendik alym qúny 80-150 dollar aralyghynda bolady. Búl tek kedendik rәsimning shyghyny, al oghan frahta qyzmeti men tauar jetkizushining shyghynyn qosynyz. Sondyqtan tauar iyesi úiymdasqan qylmys tobyna 25-30 myng dollar tólep, tauaryn bas qatyrmay jetkizip alugha eriksiz mәjbýr bolmaq.

El ekonomikasyna tikeley keri әseri bar osynday problemany sheshu ýshin, Qarjy ministrligining mamandary Resey Federasiyasyndaghy keden rәsimi tәjiriybesin negizge aludy úsynady. Reseyde kedendik tazalau men kedendik alym tauardyng tekshe metrlik kólemine say alady, yaghny bir tekshe metr tauardyng belgilengen bagha stavkasy boluy tiyis.

Daniyar QALIYEV

Dәlel

Qylmystyq top mýshelerine

QAShUGhA KIM ESKERTTI?

Últtyq Qauipsizdik Komiyteti Aqmola oblystyq departamenti bastyghynyng orynbasary ÚQK polkovniygi Baqytbek Qúrmanәliyev pen ÚQT jetekshisi Talghat Qayyrbaevtyng arasyndaghy telefon әngimesinen jazylghan tyndau.

• Eskertu: ÚQT tobyn ústau jónindegi komanda 2011 jyldy 27 sәuiri kýni saghat 16-nyng manynda berildi. Al myna telefon әngimesi de sol kýni arada bir saghat óter-ótpeste bolghan.

QB: Qúrmanәliyev Baqytbek

QT: Qayyrbaev Talghat

...

QB: Nu, saghan sony bayaghyda aitty ghoy... Mysaly, bar ghoy endi, eto samoe, ony endi bәrin kózin qúrtyndar, anau kisi Atyraudaghy - qúdasy she Asekenning (Úiymdasqan qylmystyq toptyng «kryshasy», QR ÚQK besinshi departamentining bastyghy, polkovnik Talghat Jaqaevtyng qúdasy - Red.)...

QT: Aha...

QB: ...qatty nervnichati etip jatyr. Meni sol ýshin shaqyrtyp aldy... Eto... men býgin, vozmojno, kelemin ily kelmeymin, kórem biraq...

QT: Men boldy... joqpyn, ketip qaldym.

QB: Sen qayda kettin? Buhgalteriyanyng bәrin kózin qúrttyng ghoy, da?

QT: Týgel-týgel qúrttym, týgel bәrin qúrttym. Bauyrlargha deyin bәrin týgel-týgel alyp kettim. Ózim osyghan (osy telefon degeni - Red.) sizge shyghamyn svyazigha...

QB: V obshem - bir, ekinshi...

QT: Mesto punkt etip alayyn, allo...

QB: Baldyz (IIM ministri Qalmúhanbet Qasymovtyng baldyzy - Red.), «Pyatnistyi» (Dәuren Týgelbaev (kassiyr), Syoma (Seydahmet Dәuitov - teksheleushi), Kolya, (T.Qayyrbaevtyng bauyry), Miko (Meyrambek Qajybaev - kәsipkerlerden aqsha jinaushy), Kenje - bәri ketsin!

QT: Vse ponyal!

QB: Bәri ketsin! Y sodan keyin saghan osy uaqytqa deyin bayaghyda aittym ghoy, sol ...(beyәdep sóz, qarjy polisiyasynyng agenti boluy mýmkin) senimen kezdesken sózderding bәrin jazyp alypty, bl... Net, sen ony bl..., eto samoe, vot keybir kezde renjiysin, aitsa birdeneni bar ghoy, vot...

QT: Nu, endi men ne isteymin, ana jaqta jauap berip otyrghannan keyin, ótirik bolsyn, oilaghanymyz ghoy biz ony...

QB: Anau «Pyatnistyidaghy»... barlyq dokumentter joq qoy? Uje ketetin jaqqa?

QT: Vse, nichego net, on toje s goroda vyezjaet, qaladan shyghyp bara jatyr qazir, jarty saghattan keyin shyghyp ketedi...

QB: Aha... Vse horosho! Onda sen na vsyakiy sluchay anau, ekinshi neni bilesing ghoy (telefondy aitady)?

QT: Ekinshini alghan joqpyn, ózimmen birge, týgel tastap ketkenmin, týgel...

QB: Aha, ekinshi neni...

QT: Men osyghan shyghamyn ba, siz ekinshige zvondaysyz ghoy, men osyghan shyghyp beremin sizge...

QB: Joq, men onda qazir eger baryp qalsam, ol meyramnan keyin qosamyn. A poka osyndamyn, ekinshi ne qalyp qoydy... ana jaqta, auylda...

QT: A, onda osyghan shyghamyn...

...

QB: Allo, allo, sen tochno joqsyng ghoy?

QT: Uje shyghyp kettim qaladan...

QB: Vse, molodes! Davay!

QT: Jaqsy!

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 38-39 (166-167) 25 qazan 2012 jyl