Senbi, 28 Qantar 2023
Alashorda 2148 0 pikir 18 Sәuir, 2022 saghat 12:39

Mangeldin jәne basqalar...

Akademik Mәmbet Qoygeldiyev tarih ghylymyna «emissarlar instituty» degen úghym engizdi. Ortalyqtaghy búl instituttan Qazaqstandy basqarugha kelgen Filipp Isaevich Goloshekinning esimi barshamyzgha mәlim. Ár salany basqaru arqyly qazaq elin «proletarlyq ruhqa» moyynsúntugha jiberilgen basqalary, qatary mol bolghanmen, aityla bermeydi. Solardyng qúdiretti toby memlekettik sayasy basqarmanyng bizding respublikamyzdaghy tarmaqtaryn dýrildetip túrdy. Óz betterinshe emes, bas emissar  Goloshekinmen birge, sonyng núsqau-tapsyrmalaryna sәikes ekpindi enbek etti...

1931 jylghy 2 qantarda Tashkentting Sovet kóshesindegi 25-shi ýide túratyn Mangeldina Hanifa Almatygha – «QazASSR HKK Tóraghasy Isaev joldasqa», kóshirmesin «OGPU-ding Qazaqstandaghy Tolyq ókiletti ókiline» – ótinish hat joldady. Hatynda Hanifa Aldabekqyzy «1930 jylghy 25 qyrkýiekte Shymkent GPU-i tútqyngha» alghannan song jarty aidan keyin Almatygha әketilgen әkesi Mangeldin Aldabekting osy uaqytqa deyin sayasy basqarma abaqtysynda qamauda otyrghanyn habarlay kele, onyng ómirdereginen manyzdy faktilerdi keltire otyryp, qazaq ýkimetining basshysy men respublikadaghy bas chekisten «tergeudi tezirek ayaqtaugha jarlyq etse, mýmkin bolsa, dimkәs qartty tútqynnan bosatsa» degen tilek aitady.

Predsovnarkom Isaev ótinish iyesi Hanifa Mangeldinanyng hatyna soqqan búryshtamasynda Memlekettik sayasy basqarmanyng Qazaqstandaghy Tolyq ókiletti ókilinen hattaghy ótinishke sәikes «anyqtama berudi, eger Ýshtikting sheshimi shygharylghan bolsa – qanday ekenin aitudy» súrapty. Respublika SNK (HKK) hatshylyghynyng núsqaushysy Gluhov búryshtama týsirilgen hatty jóneltpe jazbamen 1931 jylghy 25 qantarda «OGPU PP (Tolyq ókiletti ókili) Danilovskiy joldasqa» joldaydy.  Jóneltpege 1931 jylghy 23 aqpanda, aigha juyq uaqyt ishinde (tiyisti jauapty qyzmetkerler әldeqanday qorytyndygha kelisken bolugha kerek), qoly ajyratylmaghan bir bastyqtyn: «Popov joldasqa. Isaev joldastyng jeke ózine habarlanyz» degen núsqauy týsirilipti.  Hat IIM arhiyvinde saqtauly № 2370 isting 4-shi tomynda 419-shy paraq bop tiguli túr. Tek búl núsqaudyng qalay oryndalghany jayynda iske eshqanday aqparat tirkelmegen siyaqty, yaghny Mangeldinanyng ótinishine búryshtama týsirip saualdar qoyghan ýkimetbasyna chekister tarapynan qanday jauap qaytarylghany belgisiz. Tergeu jalghasuda degen boluy yqtimal. Búl joramal ghana, al anyghy – PP OGPU Qazaq Halkomkenes tóraghasy joldaghan saualdan toghyz aidan astam, predsovnarkomnyng tikeley jeke ózine habarlau jóninde núsqau berilgennen segiz aiday uaqyt ótken song ghana, dәlirek aitqanda 1931 jylghy 29 qazanda Mangeldin Aldabekting ýstinen qozghalghan is basqalardyng da (barlyghy 18 adam) isterimen birge,  «sotqa beruge jetkilikti derek bolmaghandyqtan», toqtatylatyny jayynda qauly aldy.

Sonymen, jazyqsyzdan jazyqsyz bir jyl bir aidan astam uaqyt Qazaqstandaghy Birikken Memlekettik sayasy basqarmanyng Tolyq ókiletti Ókildigi (Polnomochnoe predstaviytelistvo OGPU) abaqtysynda otyrghan Aldabek Mangeldin kim edi? Ol jayynda «Alash qozghalysy» atty qújattar men materialdar jinaghynyng 2004 jәne 2005 jyldary jaryq kórgen alghashqy eki tomynda biraz maghlúmat bar. Solarda berilgen derekterge qaraghanda, Mangeldin Aldabek uaqytynda qazaq últ-azattyq qozghalysyna qatysqan ziyalylardyng biri. 1917 jylghy Aqpan revolusiyasynan keyin airyqsha jandanghan qoghamdyq-sayasy júmystargha belsendi týrde aralasqan. Qyzmetimen júrtshylyqqa tanymal hәm el ishinde eleuli bedelge ie bolghanynyng belgisi sol, Aldabek Mangeldiúly 21–26 shildede Orynborda ótken 1-shi Jalpyqazaq sezinde Býkilreseylik Qúryltayshy jinalys deputattyghyna Samarqan oblysynan  saylanady dep layyqtalghan. 1-shi sezding artynsha, 2–5 tamyzda Tashkentte bolghan Syrdariya, Ferghana, Jetisu jәne Samarqan oblystaryndaghy qazaqtardyng ókilderi qatysqan Týrkistan ólkelik qazaq sezinde sezd tóralqasy tóraghasynyng orynbasary bolyp saylanghan. Sezde bolashaq Býkilreseylik Qúryltayshy jinalysqa Syrdariya oblysynan kandidat bolyp jabyq dauyspen bekitilgen. Osy oblys ókilderining (barlyghy 15 adam) «Birlik tuy» gazetinde (1917 j., № 6) jariyalanghan tiziminde 11-shi ret sanymen aty-jóni jazuly túr, al Qúryltayshy jinalysqa kandidat retinde belgilengen túlghalardyng esimderine berilgen týsiniktemede «qyzmeti – notarius» dep kórsetilgen. Sonday-aq atalmysh gazetting 1918 jylghy № 21 sanynda onyng 1917 jylghy «15 dekabride Tashkentte bolatyn krestiyan siyezine» Súltanbek Qojanovpen birge delegat bop saylanghany aitylghan.

Respublika ýkimetining basshysy Oraz Isaevqa joldaghan hatynda Hanifa Aldabekqyzy әkesi Aldabek Mangeldiúly Oktyabri revoisiyasynyng alghashqy kýnderinen bastap Sovet apparatynda  qyzmet istey bastaghanyn aitypty.  1918 jyly Tashkent sovdepi (júmysshy, sharua, soldat deputattarynyng kenesi) ony halyq sudiyasy etip saylaghan eken. Osy qyzmetinde jyldan asa júmys istep, Týrkistan Azyq-týlik halkomatyna (Týrknarkomprodqa) qyzmetke auysqan. Sonda biraz enbek etken song Shymkentten 15 shaqyrym qashyqtyqqa ornalasqan auylyna qaytqan kórinedi.

Ótinish hatynda Mangeldina: «Auylgha oralysymen mening әkem kedeyler arasynda qoghamdyq júmys jýrgize bastaghan. Onyng qazaq túrghyndary ishindegi qoghamdyq júmysy qyzmetkerlerding keng tobyna (Ernazarov, Sarymoldaev, Janaydar Sәduaqasov joldastargha jәne basqalargha) belgili», – dep jazady. El ishinde Aldabek Mangeldinning «bastamasymen jәne tikeley qadaghalauymen birneshe auyldyng qol kýshi júmyldyrylyp, tórt klastyq  mektepke layyqtalghan europalyq tiptegi ghimarat salyndy. Osy enbegi ýshin auyldyng kedey júrty ókimet oryndarynyng rúqsatymen mektepke: «Aldabek Mangeldin atyndaghy mektep» dep onyng esimin berdi» degen habar aitady. Sodan son: «Bizding auylda júrt jýzdegen jyldar boyy suarmaly sugha qol jetkize almay kelgen bolatyn», – deydi. Óitkeni patshalyq kezinde Su okrugi aryq qazugha «auyl qaladan birshama biyikte jatqandyqtan» qarsy bop kelgen kórinedi. «Mine osy jaghdayda mening әkem Shymkent ókimet oryndarynyng rúqsatymen osy mәseleni ómirge engizudi qolgha aldy», – dep habarlaydy hatynda Hanifa Mangeldina odan әri.

Aldabek Mangeldiúlynyng úiymdastyruymen jәne tikeley baqylauymen auyl adamdary óz kýshimen on shaqyrymdyq aryq qazyp alypty. «Auyl halqy Su okrugining sanksiyasymen osy aryqqa «Aldabek-aryq» degen at berdi», – dep jazady Hanifa Aldabekqyzy respublikadaghy ýkimetbasy men bas chekiske joldaghan hatynda. Hanifanyng әkesi múnysymen shektelmey, aryqty odan әri sozyp, Sayram eldi mekenining túrghyndaryna da jetkizgen kórinedi. Hattaghy osyghan baylanysty jazylghan habargha qaraghanda, Mangeldinning qoghamdyq enbegin erekshe baghalaghan ózbek júrtshylyghy da auylyndaghy qojalyqtaryna  su jetkizudi mýmkin etken irrigasiyalyq qúrylysty «Aldabek-aryq» dep atap ketken eken.

«Mening әkem auylda túryp agronomiya mәselelerimen de shúghyldandy. Halyq arasynda maqta óndirisimen shúghyldanugha, aghash eguge, bau-baqsha egip, baptap ósiruge ýgit jýrgizdi. Ókimet ókilderimen birge kóptegen sovettik nauqandargha qatysty, túrghyndargha nauqandardyng mәnin ashyp týsindiruden sharshaghan joq», – delingen hatta sodan keyin.  Shynynda da Aldabek Mangeldin aimaq halqyna týrli kómek kórsetuden eshqashan bastartpaghan kórinedi. Ol ózining negizgi mamandyghyna sәikes halyqqa údayy zangerlik túrghyda da jәrdem berip túrghan siyaqty. Búlay deytinimiz – Memlekettik sayasy basqarma ókildigi 30-shy jyldary «qazaq últshyldary» ýstinen jýrgizgen № 2370 iste saqtalghan tergeu materialyna qaraghanda, Mangeldin auylsharuashylyq seriktestikterining zannamalyq túrghyda dúrys úiymdasuyna atsalysyp otyrghan. 1931 jylghy 7 qyrkýiektegi qosymsha tergeu kezinde ol «1928 jylghy jazda búrynghy Syrdariya okrugindegi Merki auylynan Jylysbaev qol qoyghan jedelhat» alghanyn habarlaydy (№ 06610-is, 1-t., 667-p.). Ol jedelhatta ózining «Merkiden Astrahangha bara jatqanyn» aityp, mingen «poyyzy Shymkent stansasy arqyly óter sәtte» aldynan shyghyp,  bir «mәsele boyynsha sóilesu ýshin poyyzgha kep túruyn» Mangeldinnen ótingen kórinedi.

Maqsút Jylysbaev – belgili sovet qyzmetkeri. Kezinde, birinshi orys revolusiyasynan keyin, Túrar Rysqúlov, Qabylbek Sarymoldaev ýsheui Merki orys-tuzem mektebinde, ony bitirgennen song Pishpektegi baghbandyq tehnikumda da birge oqyghan, Aqpan revolusiyasynan keyin ýsheui de Merkide «Búqara» atty jastardyng revolusiyalyq odaghyn qúrudyng bel ortasynda jýrgen bolatyn. Sovet ókimeti ornaghannan keyin Maqsút jastyq shaqtaghy joldastarymen birge Týrkistan Respublikasynda belsendi enbek etken-tin. Bayyrghy qayratker Aldabekti ózinin  1921–1922 jyldary Syrdariya oblystyq jer bólimin basqaryp jýrgen shaghynan, bәlkim odan da erterek kezden jaqsy tanityn shyghar degen oy keledi. Týrkrespublikadaghy qyzmetimen jighan bedeline sәikes, Jylysbaev Ortalyq partiya komiytetining tapsyrmasymen eki jylday Astrahan oblysynda istep, jer-su reformasyn jýrgizuge atsalysqan qayratker. Shamasy, sonday retpen issaapargha ketip bara jatqanynda Aldabekti kezdesuge shaqyrghan bolsa kerek.

«Jylysbaev aitqan kýni men úlymdy ertip vokzalgha, poyyzgha bardym», – dep kórsetti Aldabek Mangeldiyn. Kezdesken song Maqsút Jylysbaev oghan óz auylynyng otyz azamatyna zangerlik túrghyda naqty «malsharuashylyq jarghysyn bekitip» alularyna kómek beruin ótingen eken. «Jylysbaevtyng sózine qaraghanda, – deydi Mangeldiyn, – onyng tuysqandarynyng osy otyz sharuashylyghy bir artelge biriguge, sóitip sharuashylyqty újymdyq negizde jýrgizuge sheshim qabyldapty». Ol, Jylysbaevtyng úsynysyna sәikes, osy mal ósiru artelining jarghysyn jasap, birigip jatqan sharuashylyqtardyng qarauyna úsynugha tiyis bolatyn. Sodan song olardan ókiletti uәkil bolugha senimhat alyp, jarghyny tiyisti organdarda tirketu jәne bekitu júmystaryn jýrgizuge mindettenbek-tin. Maqsútpen osylay kelisilse de, Aldabekting tergeushige bergen jauabyna qaraghanda, is ayaqsyz qalghan bop shyqty. Jinalys bolatyn kýn sotta qorghaushylyq júmys atqaratyn uaqytyna say kelip qalghandyqtan, Aldabek Merkige ózi bara almay qalghan eken. Sol kezde ýiine Tashkentten qonaqqa kelip jatqan úly Eskendir (Iskander) onyng ornyna Merkige baryp, әkesi berip jibergen mal sharuashylyghynda úiymdastyrylatyn artelider jarghysynyng tiptik jobasymen tanystyrghan kórinedi. Ony maqúldaghan jaghdayda, Auylsovet tóraghasynyng qatysuymen ótken jinalys Eskendirding әkesine – Aldabek Mangeldinge – tiyisti ókilettilik beretin qújatty salyp jiberuge tiyis bolatyn. «Biraq onday qújat maghan so beti jetken joq: ne rәsimdegileri kelmey qaldy, ne búl isti basqa adamgha tapsyrdy – dәl bilmedim» dep kórsetti tútqyn. Óz basy so beti Merkige barghan emes. Al búl isti qolgha alugha kelisim bergeni: «mal baghushy arteliderge birigip jatqan kóshpendi halyqty yntalandyru jónindegi zang sol kezde kýshinde-túghyn».

Memlekettik sayasy basqarma tergeushileri Mәskeude 1930 jyly ýkim shygharylghan «Ahmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatov, Jýsipbek Aymauytov, Dinmúhamed Ádilov jәne basqalar (barlyghy 44 adam) isinin» artynsha «búryn «Alash-Orda» qúramynda jәne últshyldyq kontrrevolusiyalyq úiymda jәne onymen baylanysta bolghan últshylardy» tergeuge alghan-tyn. Búl әsire belsendilik, sóz joq, Resey Kommunistik partiyasy Qazaq ólkelik komiytetining basshysy, 1925 jyly respublikadaghy biylikke kelip, mәskeulik ortalyqpen kelisilgen sayasat jýrgize bastaghan Filipp Goloshekinning sayasy tapsyrysynan tughan. Resmy № 2370 is, Qazaqstannyng on jyldyghyna arnalghan ýlken jiynda F. Goloshekin jariya etken tanymal ataumen aitqanda, – «Múhamedjan Tynyshbaev bastaghan últshyldar isi» dep ataldy.

Osy sayasy tapsyrysty oryndau barysynda qúpiya polisiya kýlli patshalyq dәuirde jәne monarhiya tarih sahnasynan ketken kezende últtyq qozghalysqa qatysushylardy týgelge juyq kýdiktiler qataryna jatqyzghan-tyn. Sondyqtan da olardyng sovet kezenindegi isterinen  «qylmys» izdegen.   «Qylmys»   – kýdikke iliktirilgenderding «últshyldyq» әreketteri. Qazaq eline kýshpen tanylghan jýie qyzmetshilerinin, is jýzinde últsyzdyq tuyn jelbiretushilerding kózimen qaraghanda, «últshyldyq» degenimiz – qazaq qayratkerlerining jergilikti últ mýddesine qyzmet etuge tyrysushylyghy. Repressiyanyng alghashqy tolqynynda ústalghan Alash qayratkerlerining biri: sovettik biylik oryndarynda isteytinderdi ekige bólip qaraytynyn moyyndaghan-tyn. Birin – ezilip kelgen, әli de ondy jetistikke qoly jete almay jýrgen júrt paydasyna birdene istey alatyndar jәne ekinshisin – halyqqa týk paydasy joq jәy ghana chinovnikter dep bóletinin aitqan. Al qúpiya polisiya ýshin osy ekinshi top – «jәy ghana chinovnikter» – ókimetke paydaly, al alghashqylary – «qazaq paydasyna birdene istey alatyndar» – últshyldar dep esepteldi. Sondyqtan da kózi ashyq, kókiregi oyau azamattardy tergeuge aldy.

«Mening әkemning «Alash-Orda» jәne «Qoqan Ýkimeti» ispetti últshyldyq úiymdarda eshqashan jәne eshqanday da qatysy bolghan joq, múny burjuaziyalyq últshyl myrzalardyng ózderi-aq rastap bere alady», – dep jazypty Mangeldina. Alayda qúpiya polisiya tergeushileri Hanifanyng әkesining atalghan «últshyldyq úiymdarda» bolghan-bolmaghanyn tekserip bas qatyrghan joq, olargha Aldabek Mangeldinning sovet ókimetine deyingi kezende ólkedegi belgili adamdar qatarynda bolghany tolyghymen jetkilikti edi.

1917 jylghy 2–5 tamyzda Tashkent qalasynda Týrkistan ólkelik qazaq sezi bolyp ótken-tin. «Týrkistan aimaghy qazaqtarynyng jalpy jinalysy» dep atalyp, kýn tәrtibine manyzdy 18 mәsele qoyghan osy sezge Syrdariya, Ferghana, Jetisu jәne Samarqan oblystarynda túratyn kóptegen qazaqtar, olardyng ishinen 84 ókil delegat qúqymen qatysqan.  Osy sezde dogharystaghy general Seyitjafar Asfendiyarov jinalystyng qúrmetti tóraghasy, Uaqytsha ýkimetting Týrkistan komiytetining mýshesi Múhamedjan Tynyshbaev – jinalys tóraghasy, Aldabek Mangeldin men Ibragim Qasymov onyng orynbasarlary, Qonyrqoja Qojyqov, Serikbay Aqaev, Ázimhan Kenesariyn, Sadyq Ótegenov – sezd tóralqasynyng mýsheleri, Zúlqarnayyn Seydaliyn, Shәimerden Qapsәlәmov pen Súltanbek Qojanov – hatshylary bolghan. Ólke júrtshylyghy aldynda bedeli zor, mәrtebesi biyik osy azamattarmen jәne solardyng ózge de serikterimen ólkekom basshysynyng baghytyna sәikes týrli tergeu-tekseru amaldary jýrgizilgenine kýmәn joq.

Nәtiyjesinde 1930 jylghy 12 qazanda OGPU-ding Shymkent tobyndaghy Ayryqsha bólim bastyghynyng kómekshisi Mihaylov «Mangeldin Aldabekti, Qadyrbaev Qalmúhamedti, Kenesarin Ázimhandy jәne Ótegenov Sadyqty aiyptau jónindegi № 567 tergeu isin qarap», qolda bar materialdy aiyptalushylarmen birge OGPU-ding Qazaqstan boyynsha Tolyq ókiletti ókildigining qaramaghyna jiberuge qauly etti.  Qaulyny OGPU-ding Shymkent operativtik toby bastyghynyng mindetterin uaqytsha atqarushy Burdakov bekitti. Sol kýni Birikken memlekettik  sayasy basqarmanyn  (OGPU-din) Syrdariya okrugtik bólimi jasaqtaghan arnayy konvoy «Ayryqsha Bólim jelisi boyynsha rәsimdelgen tútqyndardy» Almatygha alyp ketti.

Osy tórteu qataryndaghy Qadyrbaev Qalmúhamed atalghan ólkelik jinalystyng basshy organdaryna saylanbaghanmen, belsendi qatysushysy bolghany kýmәnsiz. Ýlken tarihshy-ghalym, akademik Kenes Núrpeyisovtyng zertteulerine qaraghanda, ol kezinde Mirjaqyp Dulatovtyng әigili «Oyan, qazaq» kitabyn Jetisu aumaghynda taratugha atsalysyp, últshyl retinde patshalyq polisiyanyng baqylauyna alynghan kórinedi. Endi sovettik qúpiya polisiya da sol jolmen jýrgen-di, patshalyqtyng qysymyna narazylyghynan «últshyl» atanghandardy goloshekindik «sana-sezimdi qyrnap bir qalypqa týsiru» úranyna qarsylardy da últshyl dep bilgen.

Sayasy tapsyrysty oryndau barysynda Memlekettik sayasy basqarma tergeushileri   qúddy «últshyldardy qoldan jasap-somdau fabrikasy» tәrizdi boldy. Qyryna alghandarynyng «últshyldyghyna» dәlel izdeu barysynda belgili «qylmyskerlermen» baylanysyn da shúqshiya súrastyrdy.  Mәselen, Shymkentten әkelingen tútqyn Mangeldin de sonday maqsatpen tergeldi. Saqtalghan tergeu hattamalarynyng birine (1931 j., 7 qyrkýiek) qaraghanda, ol: «Dulatovty 1923 jyly Tashkentte kórdim, – dep jauap berdi, – biraq onymen tanys emespin. 1928 jyly men ony kórgen emespin, onyng qayda bolghanyn da bilmeymin», – dep naqtylady. Taghy bir timiskilengen súraqqa oray: «Aqbaev Jaqypty ómirimde eki-aq ret kórdim», – dedi. Tergeushini qanaghattandyru ýshin qashan kórgenin de eske týsirdi. Birinshi ret «1910 әlde 1911 jyl Hodjentte»  kezdesipti. Jaqyp onda ózining tuysyn kóruge barghan eken, sol shaqta ol Aldabektikinde de bolypty. Ekinshi mәrte 1929 jyly Shymkentte kórgen eken. Qysta kelipti. Ýiinde eki kýn qonsa kerek. «Ádettegi jәitterdi ghana sóz ettik, әngimemizde sayasat taqyryptary qozghalghan joq», – dedi ol. Tergeushining tәtpishtegen súraqtaryna baylanysty aitqan bolar, «eger bireu-mireu menimen Aqbaev ekeuimizding aramyzda sayasy mәseleler jayynda sóz boldy, sonyng ishinde Angliya jayynda sóilesken degen bolsa, men múndaydy ýzildi-kesildi keri qaghamyn, óitkeni búl ótirik. Eshqashan, eshbir qazaq qyzmetkerinin, әsirese Aqbaevtyng aldynda iyilgen emespin, olardyng eshqaysysyn ózime ýlgi etken emespin. Osy aitqandarymnan basqa qosarym joq», – degen sózderi hattamagha týsipti (667-p.).

«1930 jyly Tashkentte men anamnan airyldym, – deydi Hanifa, – ony avtomobili qaghyp ketip, qaytys boldy. Endi mening jasy alpystan asyp ketken jalghyz ghana qart әkem menen oqshaulandyrylyp túr». Respublikanyng biyik lauazymdy qyzmetkerlerine jazghan hatynda osylay dey kele, ýsh aidan astam uaqyt boyy týrmede jazyqsyz qamalyp jatqan әkesining tergeuin ayaqtaugha pәrmen berulerin, sóitip tútqynnan tezirek bosatularyn súraghan-tyn. Hat 1931 jyly 2 qantarda jazylghan edi, segiz aidan son, sol jylghy 29 qazanda Mangeldinning jәne basqalardyng (barlyghy 18 adamnyn) «qylmysy» qúpiya polisiya tarapynan dәleldenbegendigi rәsimdeldi...

Búghan mynany qosqan jón... Osylarmen birge tergelip, qylmystary tolyq dәleldendi dep sanalghan «Tynyshbaev bastaghan últshylar» tobynyng 2370-shi isi Mәskeuge OGPU Alqasynyng qarauyna jiberilgen-tin. Alayda is «dәlel jetkiliksiz, tútqyndar qosymsha tergelsin nemese tútqynnan bosatylsyn» degen úigharymmen keri qaytaryldy. Sonda Ortalyq emissary, Qazaqstannyng is jýzindegi diktatory (Y. Mústambaev), partiya úiymynyng basshysy Filipp Goloshekin isti qayta qaraugha da, ústalghandardy bosatugha da qarsy boldy. Múnday әreketke baru «Qazólkekomnyng bedelin týsiredi» degen jeleumen qily amal qoldanyp, respublikadaghy OGPU Ókildigi Ýshtigining qaulysymen olardyng 15-in 1932 jyly Voronejge jer audartty...

Bolishevikter biyligi tili, dili, túrmysy, әleumettik-ekonomikalyq jaghdayy beytanys Qazaqstandy sheksiz biyleude qoldanghan «emissarlar instituty» kadrlarynyng jogharyda aitylghanday is-әreketterin býgingi tandaghy manyzdy mәsele – sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn tolyq aqtau orayynda tereng zerttep qaraghan dúrys. Búl rette memlekettik komissiyanyng sovet ókimeti jol bergen tarihy әdiletsizdikter haqynda oilantarlyq  qorytyndylargha keleri kýmәnsiz...

Beybit Qoyshybaev,                                                 

jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty, Repressiya qúrbandaryn tolyq aqtau jónindegi memlekettik komissiya mýshesi

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3120
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2093
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1905