Avstriyada tyghylyp jýrgen Rahat Áliyev múndaghy halyqtyng erkin aqparat aluyna kesirin tiygizip baghuda. Qalay deysiz ghoy? Búl súraqqa jauap beru ýshin tómendegi mәselelerge eptep sholu jasap ótkenimiz abzal.
Elimizde interenet-resursatar búqaralyq aqparat qúraldaryna teng mәrtebe iyelendi.  Tayauda BAQ turaly zangha engen ózgeristerding nәtiyjesinde osy bir jayt tórtkýl dýniyege mәlim boldy.  Bylay qaraghanda biylik tarapynan jasalghan búl qadam internet-resurstaryna iyelik etip otyrghan jekelegen túlghalardy quantugha tiyis edi. Alayda olar qoghamdyq pikirding shenberinde óz narazylyqtaryn bildirip, Parlamentte talqylanyp Preziydent maqúldaghan zandy qúp kórmeude. Nege deseniz, sayttardyng BAQ-qa tenelui әlemtordyng Qazaqstan aumaghynda tejelui bolyp tabylady eken. Azamattardyng erkin aqparat aluy da endi búdan bylay shektele týspek. Alayda, Aqparattandyru jәne baylanys agenttigining tóraghasy Quanyshbek Esekeev «internetting BAQ-qa tenelui tiym salynghan aqparttan ózgesine qol jetkizuge qaqyly qazaqstandyqtardyng Konstitusiya boyynsha qúqyn esh shektegen joq» deydi jurnalistermen kezdesken sayyn.

Avstriyada tyghylyp jýrgen Rahat Áliyev múndaghy halyqtyng erkin aqparat aluyna kesirin tiygizip baghuda. Qalay deysiz ghoy? Búl súraqqa jauap beru ýshin tómendegi mәselelerge eptep sholu jasap ótkenimiz abzal.
Elimizde interenet-resursatar búqaralyq aqparat qúraldaryna teng mәrtebe iyelendi.  Tayauda BAQ turaly zangha engen ózgeristerding nәtiyjesinde osy bir jayt tórtkýl dýniyege mәlim boldy.  Bylay qaraghanda biylik tarapynan jasalghan búl qadam internet-resurstaryna iyelik etip otyrghan jekelegen túlghalardy quantugha tiyis edi. Alayda olar qoghamdyq pikirding shenberinde óz narazylyqtaryn bildirip, Parlamentte talqylanyp Preziydent maqúldaghan zandy qúp kórmeude. Nege deseniz, sayttardyng BAQ-qa tenelui әlemtordyng Qazaqstan aumaghynda tejelui bolyp tabylady eken. Azamattardyng erkin aqparat aluy da endi búdan bylay shektele týspek. Alayda, Aqparattandyru jәne baylanys agenttigining tóraghasy Quanyshbek Esekeev «internetting BAQ-qa tenelui tiym salynghan aqparttan ózgesine qol jetkizuge qaqyly qazaqstandyqtardyng Konstitusiya boyynsha qúqyn esh shektegen joq» deydi jurnalistermen kezdesken sayyn.
Jalpy «Búqaralyq aqparat qúraldary turaly» zangha sәikes 2001 jyldan bastap veb-sayttar BAQ dәrejesine tenelgen bolatyn. Aqparattar tasqynynyng alapty tughan býgingi zamanda veb-sayttar úlghayyp internet-resurstar degen úghymdy bergenimen onyng júmysyna atalghan zang pәlendey kedergi keltirmeytin kórinedi. Esekeev myrzany tyndasaq solay siyaqty. Ýzdiksiz aqparat taratatyn aqparat kózi bolghanymen internet-resurstar telearnalar men radiotoraptary sekildi arnayy tirkeuden ótpeydi. Biraq, internet-resurstardyng qyzmeti Qazaqstan aumaghynda BAQ retinde baghalanbaq. Demek, BAQ bәsekesinde sayttardyng pәrmeni  erekshe sezile bastaghany ghoy. Rasynda solay emes pe?.. Internet qazir әlem halyqtaryn aqparat kenistiginde tútastyryp, mәdeniyetterding almasuy men oy jarysynyng arqauyna ainaldy. Beynelep aitsaq, internet - dýniyening búlyng púshpaghyn tegis kórsetetin sharayna sekildi. Ertegilerde bayandalatyn ghajap sharayna. Áytkenmende, әlgi «sharaynanyn» qauipti tústary da bar bolyp shyqty. Bala tәrbiyesining dәstýrli jolyn berik ústanghan ýlkender mysaly, sayttardyng ishin kezip jýrgen saytany pighyldar men sayqymazaq oiyndardan qauiptenip «kompiuter bastanghan» úrpaghynyng keleshegine alandauly. Otbasynda otyrghan ata-anany bylay qoyynyz, aspan astyn jaylaghan Qytay memleketining ókimeti óz elinde  qaryshtap damyghan internetke saq qarap, oghan qatang baqylau ornatuda. Reseyde ózining ishki qauipsizdigi ýshin sayttardyng qyzmetin qúpiya oryndardyng qúzyryna tapsyryp qoyypty. Alayda atalghan eki el de internet-resurstardyng arnasynda tulap jatqan aqparattar tasqynyn auzdyqtay almay otyr. Degende Qazaqstan biyligining qaraketi qay qisyngha sayady? Birinshiden, elimizdegi resmy biylik býkil dýnie jýzin torlaghan iynernet-resurstargha baqylau jasay ala ma? Joq.  Ekinshiden, Qazaqstanda BAQ-qa teneletindey ishki aqparttyq kenistikti qamtamasyz etip ýlgergen internet-resurs, qazaq tilinde tolassyz aqparat bere alatyn sayttar bar ma? Sanauly ghana. Ýshinshiden, Altay men Atyraudyn, Alatau men Arqanyng arasynda keng jayylghan BAQ ónimderining bәri Qazastannyng BAQ turaly zanymen ómir sýrip jatyr ma? Joq. Mәskeuding sayasatyn ghana jýrgizetin orys baspasózi Qazaqstannyng BAQ turaly zanyna baghyna ma? Joq. Orys baspasózine Qazaqstannyng baqylau jasaugha qaqy bar ma? Joq. Endeshe BAQ-qa tenelgen ghalamtor men  Qazastannyng BAQ turaly zany qanday qarym-qatynasta boluy mýmkin?  Zang boyynsha BAQ-qa tenelegen sayttardyng qyzmetin elimizding sheginde sot sheshimi toqtatqanymen sheteldik internet-resurstarda jariyalanyp ketetin aqparttargha Qazaqstan biyligi shekteu qoya ala ma? Joq. Shamasy, Qazastanda internet-resurstardyng BAQ-qa tenelui  biylikting qaraqan basynyng qauipsizdigin qamtamasyz etuden shyqqan baylam bolsa kerek. Yaghni, bizdegi biylikting jasampazdyghyna kólenke týsiretin aqparattar internet-resurstar arqyly tarala qalsa,  dereu oghan qarsy shara qoldanylady.
Osynyng bәri Rahat Áliyevting kesiri, hәm sol salghan lannyng «nәtiyjesi» demeske amalymyz kem.  Syrttay úzaq merzimge bas bostandyghynan airylghan Rahat Áliyev pen onyng ýzengi joldasy, búrynghy ÚQK basshysy Álnúr Músaev ekeuine memlekettik tónkeris jasau ýshin әrtýrli әreketterge bardy, memlekettik qúpiya qújattar men startegiyalyq nysandardy sheteldik barlau oryndaryna satty, Otangha opasyzdyq jasady,  baylanys jelilerine zansyz baqylau ornatyp tynshylyq etti, shetelderden uly dәriler әkelip ony eldegi sayasy túlghalardyng ómirine qastandyqpen qoldandy degen aiypttar taghylghan bolatyn. Qazaqstanda jarty patshanyng dәurenin sýrip, shalqalaghan túsynda qarayghan júrtty qyryp kete jazdaghan Áliyev deytin beyshara osy kýnderi Avstriyada sayasy qughyn-sýrginge úshyraghan adamnyng sanatyna enip qana qoymay endi joqtan bardy qúrap estelik jaza bastapty. Áliyevting «Ókil qayyn ata» atty enbegin naghyz bestseller deuge bolatyn shyghar. Qym-quyt oqighagha, tipti tesik shúlyqqa deyin qaldyrmay  qaghaz betine týsirgen Áliyevting kitaby baspadan boyauy sorghyp shyghysymen ýlken súranysqa ie boldy. Shetelde qoldan qolgha ótken әlgi kitaptyng taralymyna tek Qazaqstanda ghana tiym salyndy. Bas prokuratura kitapty taratqan adam bylay túrsyn, oqyghan paqyrdyng ózin jauapqa tartatyn bolyp týgin tiktep týtep shygha keldi. Qúrmetti oqyrman, endi myna jaytqa nazar salynyz. Aqparattandyru jәne baylanys jónindegi agenttikting basshysy Quanyshbek Esekeev internet-resurstardyng BAQ-qa tenelui Qazaqstan azamattarynyng Konstitusiyada kórsetilgendey tiym salynghannan basqa aqparttardy alugha qatysty qaqyn shektemeydi dep sendirip otyr. Minekey, ómir shyndyghy әigilep berdi: bizde biylik jýiesine baylanysty jazylghan kýldi badam dýniyening ózi tiym salynghan aqpart bolyp tabylady eken. Naghyzyna jýginsek, Aq Ordanyng ainalasynda jýrgen adamdargha  qatysty kelensiz aqparat internet kenistiginde jariyalana qalsa sot onday onbaghan, pәleqor saytty sart etkizip jauyp tastap, tútqyngha alady. Sonda internet-resurstardyng BAQ-qa tenelip baqylaugha alynghany biylikting qauipsizdigin qamtamasyz etuden basqa neni bildiredi, nendey missiya atqarady? Eger biylikti elimizdegi aqparat kenistigining qauipsizdigi men tútastyghy tolghandyrsa, onda aldymen týnde Reseyde basylyp tana ata Qazaqstanda taralatyn orys baspasózine shekteu qoyyluy kerek. Alayda biylik onday qadamgha barmaydy. Barmaytyn sebebi Resey basylymdary Qazaqstandaghy biylikke qatysty qyryn sayasat ústanbaydy. Biylikke keregi de – osy. El halqynyng býgingi әlem turaly kózqarasy men payymy Reseyding yqpalynda ketip bara jatqany, jas úrpaqtyng tilin úmytyp, óz mәdeniyetinen jerip, qazaq bop tughanyna qorynatynday halge jetkeni joghary jaqtyng qaperine de kirip shyqpaytyn sekildi. Búrshaq jausa balapanyn tastap basyn qorghalaytyn torghayday biylik mine aldymen óz basynyng qauipsizdigi ýshin iyenternet-resurstardy baqylauyna aldy. Al eldi tonap qashqan Áblyazovtar  Rahat Áliyevting qataryn baryp toltyruda. Soghan qaraghanda «qyzyqtyng kókesi» alda kórinedi.