Darhan  Qydyrәli, Týrki kenesi Bas hatshysynyng orynbasary:

Jaqynda ghana Týrkiyada Qazaqstannyng bastamasymen qúrylghan Týrki kenesining Tuy kóteriledi. Osyghan oray, Týrki kenesi Bas hatshysynyng orynbasary Darhan Qydyrәli myrzamen әngimelesken edik.

«Últ Times»: - Darhan Quandyqúly, Kenesting tuyn kóterdinizder qútty bolsyn!

Darhan Qydyrәli: - Rahmet. IYә, Qazaqstan Preziydenti N.Nazarbaev pen Týrkiya Preziydenti A.Gýldi Kenesting kók bayraghyn kóterip, ghimaratymyzdy resmy týrde ashty. Bylaysha aitqanda, Stambul kóginde týgel bolghan tórteuding tuy tigilip jatyr. Sonymen qatar, Kenesting kensesinde mýshe elderding de tulary resmy týrde kóterildi. Endi Stambulda Qazaqstannyng tuy túraqty jelbireytin taghy bir mekeme bar dep aitugha bolady.

«Últ Times»: - Tularynyz kók týsti eken, búghan ne sebep boldy?

Darhan  Qydyrәli, Týrki kenesi Bas hatshysynyng orynbasary:

Jaqynda ghana Týrkiyada Qazaqstannyng bastamasymen qúrylghan Týrki kenesining Tuy kóteriledi. Osyghan oray, Týrki kenesi Bas hatshysynyng orynbasary Darhan Qydyrәli myrzamen әngimelesken edik.

«Últ Times»: - Darhan Quandyqúly, Kenesting tuyn kóterdinizder qútty bolsyn!

Darhan Qydyrәli: - Rahmet. IYә, Qazaqstan Preziydenti N.Nazarbaev pen Týrkiya Preziydenti A.Gýldi Kenesting kók bayraghyn kóterip, ghimaratymyzdy resmy týrde ashty. Bylaysha aitqanda, Stambul kóginde týgel bolghan tórteuding tuy tigilip jatyr. Sonymen qatar, Kenesting kensesinde mýshe elderding de tulary resmy týrde kóterildi. Endi Stambulda Qazaqstannyng tuy túraqty jelbireytin taghy bir mekeme bar dep aitugha bolady.

«Últ Times»: - Tularynyz kók týsti eken, búghan ne sebep boldy?

Darhan Qydyrәli: - Jalpy, kók bayraq - kýlli týrkining rәmizi. Kóne týrikter de ózderin sondyqtan kókten taraghan kók týriktermiz dep ataghan. Onyng ýstine, kók - Qazaqstan bayraghynyng týsi. Qazaqstan - Keneste jetekshi el, Elbasy da Kenesting qúrushysy. Osyghan baylanysty tudyng týsine mýshe memleketter qarsylyq tanytqan joq. Kók tuda kýn ornalasqan, búl - Qazaqstan men Qyrghyz Respublikasynyng tuynan alyndy. Onyng ortasynda ay men júldyz beynelendi, búl da Týrkiya men Ázirbayjan Respublikalarynyng tularynan alyndy. Keybir kisiler «taghy da mýshe memleketter ense, Kenesting tuy ózgere me?» dep súraydy. Meninshe, ózgermeydi, sebebi búl rәmizder kýlli týrkilerge ortaq rәmizder. Ol tek tórt elding ghana bayraghynan alynghan joq, býkil týrkilerding ortaq simvoldaryn boyyna jinaqtady dep oilaymyn.

«Últ Times»: - Ashylu rәsimine kimder qatysty?

Darhan Qydyrәli: - Ashylu saltanatyna eki elding preziydentterinen ózge Keneske mýshe memleketterding lauazymdy túlghalary, elshiler, diplomattar, ziyaly qauym ókilderi, týrki әlemine enbegi singen, týrki júrtynyng tarihy men mәdeniyetin zerttep jýrgen kórnekti ghalymdar men jurnalist-qalamgerler qatysty. Jalpy, biz 3 qazan kýni arnayy shara ótkizudi josparlaghanbyz. Degenmen, búl saltanatty rәsim Qazaqstan Preziydentining Týrkiya Respublikasyna jasaghan resmy saparyna oraylastyryldy.

«Últ Times»: - Kenesting qúrylghanyna 3 qazan kýni ýsh jyl tolypty. Tarihyna qysqasha toqtala ketesiz be?

Darhan Qydyrәli: - IYә, 3 qazan kýnin Kenesting tughan kýni deuge bolady. Kenesting 2009 jyly 3 qazanda Nahchyvan kelisimi negizinde qúrylghanyn bilesiz. Sondyqtan 2010 jyly Stambulda qabyldanghan Deklarasiya boyynsha búl kýn týrki әlemining ortaq merekesi dep jariyalanghan. Óziniz bilesiz, kez-kelgen tarihy qadamnyng alghysharttary bolady. Týrki kenesining tamyry da týrki elderi, sonyng ishinde Qazaq júrty tәuelsizdik alghan toqsanynshy jyldargha baryp tireledi. Alghash búl iydeyany marqúm Túrghyt Ózal kótergen edi. Degenmen, әli ense tiktep ýlgermegen, halyqaralyq dengeyde tanylmaghan, búghanalary bekimegen, jas tәuelsiz memleketter múnday qadamgha barghan joq. Búdan keyin de әr jyldary týrki memleketterining Elbasylary bas qosyp, uaqyt talabyna qaray yntymaqtasugha qadamdar jasady. Nәtiyjesinde 2009 jyly Týrki kenesi qúryldy. Onyng ortalyghy Stambulda júmys isteytin bolyp kelisildi. Býginde Týrki kenesine Týrkiya, Qyrghyzstan, Ázirbayjan jәne Qazaqstan mýshe. Uaqyt ótken sayyn búl Kenesting aldyndaghy mindeti men maqsaty úlghayyp keledi.

«Últ Times»: - Bishkek sammiyti Kenes júmysyna qanday ózgeris әkeldi?

Darhan Qydyrәli: - Bishkek sammiytinde kóptegen manyzdy qújattargha qol qoyyldy. Solardyng biri - Týrki akademiyasyna halyqaralyq mәrtebe beru turaly kelisim boldy. Týrki akademiyasy týrki integrasiyasyndaghy negizgi qúrylymdardyng biri dep oilaymyn. Ol týrki halyqtary arasyndaghy tamyrlastyqty, bauyrlastyqty ghylymy túrghyda negizdep, býkil týrik elderindegi ghylymy júmystardy jýielep, osy baylanysty damytatyn ýlken qúrylymgha ainalady degen ýmittemiz. Jalpy tarihy sanany qalyptastyru ýshin týrki әlemindegi tuystyqty ghylymy negizdeu manyzdy bolsa, sol mindet Týrki akademiyasyna jýktelgen.

«Últ Times»: - Endi «halyqaralyq» degen status alghan Týrki akademiyasy basqasha júmys istey me?

Darhan Qydyrәli: - Kelisim boyynsha Keneske mýshe tórt memleket qarjylandyratyn bolady. Onda halyqaralyq jobalar boyynsha júmys jasalady. Sondyqtan jasaytyn júmysy da óte auqymdy bolady dep oilaymyn. Týrki akademiyasy býkil týrki dýniyesine qatysty zertteulerdi ýilestiretin ýlken qúrylym bolady dep kýtilude. Ekinshi bir manyzdy sheshim, Bakude býkil týrki әlemine ortaq «Mәdeny múra» qory qúryldy. Búl qordyng maqsaty osy týrki әlemindegi mәdeny múralardy qarjylandyru, «TÝRKSOY» júmysyna, Týrki akademiyasyna qoldau kórsetu. Búl iydeya da Qazaqstan Preziydenti Nýrsúltan Nazarbaevtan shyqty. 2006 jyly Antaliyada ótken sammit kezinde Núrsúltan Ábishúly Qazaqstanda «Mәdeny múra» baghdarlamasy bar ekenin aityp, onyng júmysy barysynan maghlúmat bergen. Sóitip, «osy baghdarlamany týrki әlemine ortaq baghdarlama retinde úiymdastyrayyq, búl bizdi jaqyndastyrady» degen iydeya aitqan bolatyn. Osy bastama qoldau tapty. Ótken jyly Almatyda ótken Sammit kezinde Ázirbayjan Preziydenti osy qordy Ázirbayjanda qúru turaly oiyn bildirdi. Sóitip, bir jyldyng ishinde osy qordy qúru turaly qújattar әzirlenip boldy da, Bishkekte kelisimge qol qoyyldy. Taghy bir aita keterlik jayt, Sammitting aldyna birneshe ministrlikting kezdesui bolyp ótken edi. Onda da manyzdy sheshimder qabyldandy. Mәselen, mýshe memleketterding Bilim jәne ghylym ministrlerining kenesinde túraqty komiytet qúryldy, uniyversiytetter odaghyn qúru turaly iydeya qoldau tapty. Osy arqyly ortaq jobalardy birigip jasau, diplomdardy tanu sekildi júmystar jýzege asatyn bolady.

«Últ Times»: - Uniyversitter odaghyna bizden qansha oqu orny kirip otyr?

Darhan Qydyrәli: - Tórt oqu orny. Olar - L. Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiyteti, әl-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiyteti, Nazarbaev uniyversiyteti jәne Qoja Ahmet Yassauy atyndaghy halyqaralyq qazaq-týrik uniyversiyteti. Bolashaqta búl uniyversiytetterding sany artatyn bolady. Biraq, odaqqa belgili, bedeldi, halyqaralyq reytingide orny bar uniyversiytetter ghana kiredi. Olardyng arasynda ortaq portal júmys jasaytyn bolady. Mәselen, bir uniyversiytette bolghan janalyqty basqa eldegi uniyversiytetter bilip otyrady. Sol sekildi magistranttar, doktoranttar almasyp, ústazdar tәjiriybe bólisuge mýmkindik alady. Taghy bir jayt - Týrki әlemine ortaq tarih oqulyqtary men týrki әlemine ortaq әdebiyet oqulyqtaryn dayarlau, olardy pәn retinde oqyta bastau turaly sheshim qabyldandy. Búl bizding elderding ruhany tuystyghyn moyyndap, jaqynday týsuine yqpal etetin bolady dep oilaymyn.

«Últ Times»: - Basqa ministrlikter arasyndaghy baylanys qanday?

Darhan Qydyrәli: - Jalpy, mýshe memleketterding tiyisti ministrlikteri arasynda tyghyz baylanys ornaghan. Syrtqy ister, Ekonomika, Kólik jәne tasymaldau, Mәdeniyet ministrlikteri arasynda da týrli dengeyde jiyndar ótti. Mәselen, Mәdeniyet ministrlikteri ókilderi bas qosqan alqaly jiynda Týrki kenesine mýshe memleketterding Jazushylar odaghyn qúru iydeyasy kóterildi. Qazir Jazushylardyng odaqtary búl iydeyany qoldap otyr. Alayda, bir bayqaghanym, Qyrghyzstan, Ázirbayjan, Týrkiya elderindegi Jazushylar odaghynda ýlken ghimarat joq eken. Olarda jalpy jazushylardyng ortaq bas qosatyn orny da saqtalmaghan. Sondyqtan Týrki әlemine ortaq jazushylar odaghy qúrylyp jatsa, onyng ortalyghy Qazaqstan Jazushylar odaghy boluy әbden mýmkin dep oilaymyn.

«Últ Times»: - Búl odaq qúrylsa qalamgerler qauymyna qanday serpin boluy mýmkin?

Darhan Qydyrәli: - Áriyne, Keneske mýshe elder arasynda alys-beris, ortaq qúndylyqtar payda boluy mýmkin. Bir elding tuyndylary ekinshi bir elding tiline audarylyp, nasihattalady. Shyn mәninde 200 millionnan astam oqyrman auditoriyasy bar týrki әlemi qazaq jazushylarynyng da әlemge keninen tanyluyna jol ashady. Biz óz qazanymyzda ózimiz qaynamay, syrtqa shyghatyn bolamyz. Mәselen, bir ghana Týrkiyanyng ózinde 70 millionnan astam halyq bar. Audarma arqyly bizding jazushylardyng tuyndylary sol oqyrmangha jetetin bolsa, ol ýlken jaqsylyqtyng nyshany. Onyng syrtynda, әlbette, týrki әlemindegi dramaturgiya, balalar әdebiyeti degen siyaqty keleli taqyryptarda seminarlar, simpoziumdar, basqosular úiymdastyrylyp túratyn shyghar dep oilaymyn. Sonymen qatar, ortaq serialdar týsiru, ortaq mulitfilimder shygharu, ortaq telearna qúru iydeyalary da aitylyp jatyr. Ol endi aldaghy uaqyttyng enshisinde.

«Últ Times»: - Týrki kenesine mýshe bolugha ynta bildirip otyrghan elder bar ma?

Darhan Qydyrәli: - Týrikmenstannyn, beytarap ústanymy bar ekenin óziniz bilesiz. Degenmen, búl elding lauazymdy túlghalary keyde Sammitke qatysyp túrady. Mәselen, biylghy sammitke Týrikmenstan ghylymdar akademiyasynyng preziydenti kelip qatysty. Búl olardyng Týrki akademiyasyna da qoldau bildiretinin kórsetedi. Negizinde Týrikmenstan da, Ózbekstan da TÝRKSOY-gha mýshe elder. Demek, búl elder Týrki kenesining mәdeni, aghartu, bilim salalarynan syrt qalmaydy degen sóz.

«Últ Times»: - Reseyding qúramynda da týrki halyqtary az emes. Sizder qyzmet barysynda olardy qamty alasyzdar ma?

Darhan Qydyrәli: - Týrki kenesi tek tәuelsiz týrkitildes eldermen shekteledi. Óitkeni, Nahichevan kelisiminde búl mәsele aiqyn kórsetilgen. Ekinshiden, avtonomiyalyq respublikalar bir memleketting qúramynda bolghandyqtan, Týrki kenesi bir memleketting ishki isterine aralaspaydy. Bir úiym retinde qúrylymdargha qarsy júmys jasamaydy. Týrki halyqtarynyng mәdeni, ruhany mәselerine qatysty qyzmet etetin TÝRKSOY bar. Týrki kenesi kýlli týrkining taghdyryna qatysty mәselede 20 jyldyq tarihy bar, býginde ýlken ister atqaryp jatqan osy TÝRKSOY-gha qoldau bildiredi.

«Últ Times»: - Týrki kenesining jaqyn arada jýzege asyratyn qanday josparlary bar?

Darhan Qydyrәli: - Birinshi kezekte, әriyne, Bishkek sammiytinde qabyldanghan sheshimderdi jýzege asyru mindeti túr. Sonymen qatar, kelesi jyly Ázirbayjanda ótetin sammitke dayyndyq júmystaryn jýrgizedi. Olardyng arasynda taghy da tiyisti ministrlikterding kenesi ótedi. Biyl qabyldanghan kelisimderding ratifikasiyalanuyna yqpal etetin bolady. Onyng syrtynda bәlkim su problemasy tónireginde osy týrki elderining arasyndaghy yntymaqtastyqqa yqpal etetin jiyndar ótui mýmkin. Sonymen birge, kólik tasymaly mәselesi boyynsha kenes ótui mýmkin.

«Últ Times»: - Ángimenizden bayqaghanymyz, týrki halyqtary tarihy tamyrlastyghyn aishyqtay týsuge úmtylyp otyr. Al, songhy kezde aitylyp jýrgendey týrki halyqtaryna ortaq til qalyptastyru mәselesi nazargha alyna ma?

Darhan Qydyrәli: - Jalpy, ortaq til mәselesin tarihta kótergen túlghalar bar. Óziniz bilesiz, Ismayyl Ghaspyraly, óz sózimen aitqanda «Stambuldaghy balyqshy da, Sibirdegi týieshi de týsine biletin ortaq til jasau» ýshin «Tәrjiman» gazetin shygharyp, ýlken qyzmet atqardy. Tipti, osy «Tәrjimanda» shyqqan bir maqalada «bolashaqta ortaq týrik tili qalyptassa, ol ne Anadoly týrkilerining tili, yaky qazaqtardyng tili negizinde qalyptasuy mýmkin» dep jazylghan edi. Odan keyin Kenester odaghy búl mәsele boyynsha jýieli júmys jasady, últtardyng әdeby tilderi naqty qalyptasty. Mening jeke pikirim, tildegi týrliligimiz - bizding ýlken baylyghymyz. Tipti, tilderding ishindegi dialektilerding ózi - ýlken qazyna. Al, negizinde, týrki tilderi bir-birinen asa alshaq jatqan joq. Qúlaq ýirenise kele, týbir sózge den qoysa, bauyrlas, tamyrlas júrt bir-birin týsine ketedi.

«Últ Times»: - Al, ortaq әlipby mәselesi kóterildi me?

Darhan Qydyrәli: - Qazir Týrkiya, Ázirbayjan, Týrikmenstan, Ózbekstan - latyn әlipbiyine kóshken. Degenmen, olardyng arasynda birizdilik joq. Mәselen, Ózbekstandaghy latyn әlipbiyinde keybir dybystar eki tanbamen berilse, Týrkiyada dybys tanba ýstine nýkteler qon arqyly týrlenedi. Týrikmenstan men Ázirbayjanda da keybir erekshelikter bar. Degenmen, jalpy búl elderdegi әlipbiyler negizi bir bolghandyqtan, olardy ajyratyp, oqu qiyn emes. Sondyqtan latyn qarpi týrki әlemining jaqyndasuyna qyzmet etui mýmkin.

«Últ Times»: - Ghalym retinde jeke pikirinizdi aitynyzshy, Qazaqstan latyn әlipbiyine kóshui kerek pe?

Darhan Qydyrәli: - Eng әueli, әlippe, tanba - tek órkeniyet pen mәdeniyetting rәmizi ghana emes, memleketting tәuelsizdigin de bildiretin airyqsha simvol ispetti. Ol memleketting óz joly, óz tandauy jýzege asyp otyrghanyn kórsetedi. Bizding elding de ózindik әlippesi, tasqa basylghan tanbasy bolghan. Keshe ghana aramyzdan airylghan akademiyk, marqúm ústazymyz Amanjolov aghay týrki jazuynyng tek týrkilerge ghana tәn jazu bolghanyn dәleldegen edi. Latyn tanbasy býginde jahandyq qoldanysqa ie boluda, sondyqtan ol qazaq halqynyng әlemdik ýrdiske aralasuyna da ýlken serpin beredi. Qazirgi qarippen qogham ekige jarylyp otyr. Mәselen, qazaq tilinde «Mәskeu», «Qaraghandy» dep jazsaq, orys tilinde «Moskva», «Karaganda» dep jazyp jýrmiz. Al latyn qarpi arqyly emleni qazaqshalandyrsaq, búl mәsele de birizge týser edi. Búl el azamattarynyng qazaq tilin tezirek ýirenuine de óz septigin tiygizer edi. Sondyqtan әlippe auystyru bir jaghynan sanany silkindirip, qoghamdy biriktirip, el tәuelsizdigin nyghaytsa, ekinshi jaghynan jahan júrtshylyghymen baylanysyn da arttyra týsedi. Biraq búl tereng zertteudi, erekshe elep-eksheudi qajet etetin ýrdis. Sondyqtan búl mәselemen Týrki akademiyasynyng tónireginde toptasqan tilshi ghalymdar jiti ainalysyp jatyr dep oilaymyn.

«Últ Times»: - Týrkistandy Maghjan aqyn «Er Týrikting besigi» dep atap ketse, Astana qazir týrki әlemining mәdeny astanasy atalyp otyr. Euraziyalyq kenistik qúru iydeyasyn jýzege asyrugha týrtki bolyp otyrghan Astananyng týrki әlemi ýshin manyzy qanday?

Darhan Qydyrәli: - Týrki kenesi de Euraziyalyq integrasiyanyng bir bólshegi. Óitkeni, Euraziya degenning ózi - týrkilik kenistik. Týrki mәdeniyetinsiz, týrkilik sanasyz, týrki tarihynsyz Euraziya kenistigin elestetu mýmkin emes.Ejelgi týrkiler, saqtar men skifter, ghúndar men qypshaqtar Euraziyanyng en dalasyn erkin qonystanghan. Býgingi týsinikpen alghanda, Altyn Ordany da Euraziyalyq memleket dep ataugha bolady. Bizdinshe, Shynghyshan iydeyalyq túrghyda úly týrkilik iydeyany kóterip, qos múhittyng arasyn mekendegen halyqtyng jadyndaghy tarihy sanany qayta janghyrtqan. Múnda tarihy sabaqtastyq jatyr. Elbasymyzdyng elordada «Mәngilik el» qaqpasyn ornatyp, búl jerdi Euraziya kenistigining ortalyghy dep atap otyrghany da sondyqtan dep oilaymyn.

«Últ Times»: - Ángimenizge rahmet!

Ángimelesken Nәzira Bayyrbek

«Últ Times» gazeti