Ádette tabighy baylyq qory mol elder tez damyp, әlem órkeniyetinin  kóshinde aldynghy qatargha shyghyp ketui kerek. Biraq, ókinishke qaray olay emes eken. Eger әlemde bir el kórkeyse, ótken jiyrma jyldyng ishinde biz gýldenip-aq keter edik qoy. Olay bolmaghany bәrimizge mәlim.
«Jahandanudyng kólenkesi», «Tanghajayyp tosyn ósim» atty kitaptarymen dýniyejýzine әigili bolghan Jozef Shtiglis degen belgili ekonomisting mәlimdeuine qaraghanda, onday baylyq keyde ekonomikalyq damudy tipti keri tartatyn kórinedi.  Ony ol Býkilәlemdik banktin, Halyqaralyq valuta qorynyng songhy jiyrma shaqty jyl boyy jasaghan «úly synaqtarynyn» qúrdymgha ketkendigimen týsindiredi.
Atalmysh bank pen qordyng artta qalghan elderge kómek qolyn úsynuyn  Jozef Shtiglis kereghar әreketke balaydy. Onyng payymdauynsha, tabighy baylyqtyng moldyghy baq emes, sor kórinedi. Sonysymen ol biz sekildi elderge eskertu jasap túrghanday.
Qazirding ózinde syrttay qaraghanda jerge liysenziya beru mәselesi jónindegi dau-damaylardyn, sheteldikterding qazaq jerining baylyghyn ayausyz tonap alyp, aqyr sonynda  banandy jegen song qabyghyn tastaytyny sekildi laqtyryp ketetini jayyndaghy týrli qanqudyng jeldey esetini bey-jay qaraytyn dýnie bolmasa kerek.

Ádette tabighy baylyq qory mol elder tez damyp, әlem órkeniyetinin  kóshinde aldynghy qatargha shyghyp ketui kerek. Biraq, ókinishke qaray olay emes eken. Eger әlemde bir el kórkeyse, ótken jiyrma jyldyng ishinde biz gýldenip-aq keter edik qoy. Olay bolmaghany bәrimizge mәlim.
«Jahandanudyng kólenkesi», «Tanghajayyp tosyn ósim» atty kitaptarymen dýniyejýzine әigili bolghan Jozef Shtiglis degen belgili ekonomisting mәlimdeuine qaraghanda, onday baylyq keyde ekonomikalyq damudy tipti keri tartatyn kórinedi.  Ony ol Býkilәlemdik banktin, Halyqaralyq valuta qorynyng songhy jiyrma shaqty jyl boyy jasaghan «úly synaqtarynyn» qúrdymgha ketkendigimen týsindiredi.
Atalmysh bank pen qordyng artta qalghan elderge kómek qolyn úsynuyn  Jozef Shtiglis kereghar әreketke balaydy. Onyng payymdauynsha, tabighy baylyqtyng moldyghy baq emes, sor kórinedi. Sonysymen ol biz sekildi elderge eskertu jasap túrghanday.
Qazirding ózinde syrttay qaraghanda jerge liysenziya beru mәselesi jónindegi dau-damaylardyn, sheteldikterding qazaq jerining baylyghyn ayausyz tonap alyp, aqyr sonynda  banandy jegen song qabyghyn tastaytyny sekildi laqtyryp ketetini jayyndaghy týrli qanqudyng jeldey esetini bey-jay qaraytyn dýnie bolmasa kerek.
Ekonomikalyq týrli kórsetkishter, payda men tabys turaly jasalatyn sanqily bayandamalar jәne biylik ókilderining maqtanyp-shattanghan jalyndy sózderi qarapayym halyqqa týsiniksiz әri asa qatty tolghandyratynday dýniye  de emes, shyndyghyn aitqanda.
Qatardaghy qazaq ýshin mәseleni «tabighy baylyqtan týsetin tabysty nege teng bólispeymiz?», «qazba baylyq tausylghan song jaghday qalay bolady?» dep qana qarapayym týrde kótergen әldeqayda tiyimdi. Búl túrghydan kelgende, Almatydaghy azamattyq qogham ókilderining kóterip jýrgen mәseleleri qúptarlyq jәne kónilge qonymdy.
Elding eksporttyq ónimderining kóp bóligin tabighy baylyq, yaghni, tolyqtay óndelmegen shiykizat iyelenetini belgili. Ýkimet orny budjetti josparlaghannyng ózinde әlem naryghyndaghy mystyn, múnaydyn, altynnyng ósimi men kemuine layyqtaugha mәjbýr bolyp otyrsa, ne shara.  
Álem ekonomisteri tabighy baylyqtyng belgili bir elge aqsha әkelgenimen damu qarqynyn arttyrmaytynyn eskertuin eskertip-aq keledi. Oghan tabighy shiykizatqa asa bay bola túra ishki óndirisi qúrydymgha ketken, eldegi at tóbilindey ghana toptyng bayyp, jalpy halqy qayyrshylyq kýy keshken birsypyra  memleketter naqty mysal bola alady. Biz de solardyng qataryna ayaq basyp bara jatqan joqpyz ba, osy?!
Ekonomikalyq ósim búryn bolmaghan iri kórsetkishke ie bolghanyn bir kisining danalyghymen baylanystyryp, maqtanugha kelgende aldygha jan salmaymyz.  Keyin sonyng zardabyn tarttyrghan kinәli adam kim ekenin qaydan izder ekenbiz? Ghajayyp jetistikterimizben maqtanu ýshin kózge kórinetin, qarapayym halyq tikeley sezinetin birdemeler boluy kerek qoy. Aylyq jalaqymyz qanshalyqty ósti, túrmystyq qajettiligimizdi tolyqtay óteuge jetip túr ma, óndiris salasynda ilgerileu bar ma, tәuelsizdik jyldarynda әlemdik naryqqa shygharghan brendtik qanday dayyn ónimderimiz bar? Osy súraqtargha jauap bolarlyq eshtene tappaghan son, eriksiz kýmiljip qalamyz.  
Bizding dәl osy jaghdayymyzdy Latyn Amerikasynyng birqatar elderi búryn bastan keshirgen eken. Jalpy, tabighy baylyghy mol elderde 1990-jyldary ishki jalpy ónim men tútynu qajettilik ósip, gýldenip shygha kelgen. Alayda, onyng bәri shyn mәninde әdemi sandyq kórsetkish qana bolyp qalghan kórinedi. Sebebi, onday «bay» elder ainalasy tórt-bes jyldyng ishinde ekonomikalyq qúldyraugha úshyraghan. Ony «gollandiyalyq auru» dedi me, әiteuir, týrli diagnozben týsindirgenderi mәlim.  
Onyng jayyn ekonomister týsindire jatar. Al, bizding týsingenimiz, tabighy mol baylyq bizdi úshpaqqa shygharmaytyny. Aqsha kóbeygen sayyn ony talan-tarajygha salyp, shekara asyryp tasityndar, iship-jep alyp qashyp ketetinderding sany arta týsedi eken.
Sonymen qatar, tabighy baylyqty satudan týsken qyruar aqsha ishki ónim óndiruge keri әser etetin sekildi. Aytalyq, az shyghynmen oljalaghan tabighy baylyqty shiyki kýiinde eksporttaydy, odan týsken aqshamen qajettiligin óteydi, tipti ondy-soldy shashady. Baylyqtyng jeligi sheneunikterding «isip-kebuine» әser etedi. Sonyng saldarynan memlekettik oryndardyng budjetinen nәtiyjesiz aghylyp-tógiletin shyghyn kóbeyip, sybaylas-jemqorlyq kәrine minedi. Esesine, jasampazdyq pen naqty isting tetikteri әlsirep, óndiristik qabilet tómendeydi, tipti jansyzdana týspek. Odan saqtanudyng jodaryn J.Shtiglis myrza bylay dep kórsetedi:
Birinshiden, buhgalterlik esep-qisap jýiesin jetildiru. Tabighy baylyqty iygerushiler ózderining tapqan taza paydalaryn kemitip kórsetu ýshin qarjylyq esep-qisaptaryna sanqily qulyq-súmdyqty, ailakerlikti qoldanatyn kórinedi. (Bizde búl jaghynyng baqylauy men tekserisi óte joghary dengeyde degenge óz basym asa senbeymin).
Ekinshiden, jauapkershilik jýkteu ýrdisi. Búl jerde әldebireulerdi әbden «ishkizip, jegizip» toydyrghannan keyin,  shetelge qashyryp jibergesin ghana zorgha degende  izdeu jariyalap, qylmystyq is qozghaudyn, syrttay pәlen jylgha sottaudyng qanshalyqty tiyimdi ekenin ózderiniz bajaylay berinizder.
Ýshinshiden, baqylu, tekseruding tiyimdi jýiesi. Búl jerde qolynda qúzireti shamalylau  esep komiytetinin, qúzireti bola túra mayda shabaqtardan asa almaytyn kýshtik qúrylymdardyng jyryn aityp, jalyqtyrmay-aq qoyalyq.
Tórtinshiden, ashyqtyq pen jariyaly is әreket.  Búl jerde eng bastysy, jemqorlyqqa, alayaqtyqqa jol bermeudi ghana menzep otyr. Qazirgi tanda  tabighy baylyghymyzdy iygerushiler tólemaqyny memleketke tóleuden góri bir ghana sheneuniktin  qaltasyn toltyryp, bar jýktemeden qútylyp ketudi oilaytyn jәne oghan jol beriletin jaghday qalyptasqan bolsa, halyq ýshin auyr qasiret. Jozef Shtiglis te sol sekildi órmekshining torynday shyrmaghan sybaylastyqty menzep otyr. Onday kelensizdikteri әshkereleytin erkin oily baspasózge memleketting ózi jaghday jasap qoldap otyrsa, yqtimal qauipting aldyn alugha aitarlyqtay kómegi bolary sózsiz.
Túraqty damu turaly biylik iyeleri de aitugha tym әues. Alayda, búl sózben shekteletin dýnie emes, әriyne. Ol ýshin tabighy baylyqty shetke shygharudan týsken paydanyng esebimen budjetting shyghynyn kóbeytudin, bardy úqsata almay betaldy shashudyn, azghana toptyng sheksiz bangyna ghana mýmkindik berip qongdyng sony orny tolmas ókinishke әkelip soqtyratynyn keybir elderding ashy sabaqtarynan kórip te otyrghan jayymyz bar.
Sondyqtan, azamattyq qogham mýshelerining referendum ótkizu turaly úsynystaryn býkilhalyq bolyp qoldaghanymyz abzal. Sonda ghana tabighy baylyqqa tәueldi bolmaudyn, damudyng basqasha joldaryn qarastyra alamyz. Sonymen qatar, qazba baylyqty paydalanu turaly zangha eleuli ózgerister engizudin, últtyq qordaghy qarjyny tiyimdi paydalanudyng joldaryn izdestiru talaby da ómirden tuyndap otyr.
«Abai.kz»