Álemde adam saudasy eng ózekti әri qylmys әlemine payda әkelushi qylmys týrine jatady. Adam saudasy, qaru jәne esirtki tasymaldau BÚÚ tarapynan eng kóp qylmys dep tanylghan jәne kýresu qiyn týrine jatady.

Qazaqstanda da búl qylmys týri bar. Ortalyq Aziyanyng eng iri eli bolu arqyly, Resey men Qytay jәne Tayau Shyghysqa shyghu jolynda jatqan Qazaqstan ýlken qaqpa desek te bolady. Qazaqstanda adamdar kóbinese jynystyq jәne enbekke qanap, júmysqa salu maqsatynda satylady. Búl turaly Ishki ister ministrligi Kriminaldyq polisiya departamenti jyl sayyn arnayy brifing berip, naqty aqparattardy jariyalap otyrady.
Jyl basynan beri Qazaqstanda adam saudasy faktileri boyynsha onnan astam qylmystyq is qozghalghan. Ishki ister ministrligining mәlimetinshe, adam saudasynyng eng tanymal maqsattary jynystyq jәne enbekke qanau bolyp tabylady. Sonday-aq adamdar qayyrshylyqpen ainalysugha mәjbýr, búdan bólek, balalardy asyrap alu maqsatynda satu faktileri de bar. Naqtylap aitqanda jas balalardy úrlap, olardy qayyr tiletuge salu faktileri kóp. Sonymen qatar Qazaqstandaghy adam saudasynyng taghy bir tekseruge qiyn sәti mal sharuashylyghyna adamdardy qanap, júmysqa salu faktilerining azaymay túrghandyghy. Atalmysh qylmysty tekseru qiyn jәne tehnikalyq jaraqtanudy qajet etedi. Sebebi Qazaqstanda mal sharuashylyghymen ainalysatyndar sany kóp, basym bóligining shalghayda ornalasqan arnayy qystau men jayylymdyq jeri bar. Mine, sonday aimaqty tekseruge arnayy tehnikalyq jaraqtanu qajet. Tikúshaq, dron jәne jol taldamaytyn kólikter kerek. Mamandar adamdardy óz erkinen tys mal sharuashylyghyna salu faktileri elimizdegi adam saudasynyng tórtten bir bóligin qúraytynyn aitady.

Taghy bir keng etek jayghan adam saudasynyng týri jynystyq zorlyq kórsetu jәne jezókshelikke jegu maqsatynda jasalady. Búl әlemde tiylmay túrghan eng qauipti qylmystardyng bir týri. Álem boyynsha jyl sayyn dәl osynday maqsatpen 2 mlnnan astam qyzdyng joghalatyny belgili.
Arnayy qúrylymdar adam saudasynyng qúryghyna týspeu ýshin, saq bolu ýshin birneshe kelesi kenesterdi aitady:
- qújattarynyzdy eshkimge bermeniz.
- kýmәndi júmys úsynystarynan bas tartynyz jәne qúqyq qorghau organdaryna habarlanyz.
- basqa qalagha nemese elge ketken kezde qújattarynyzdyng kóshirmelerin jәne ornalasqan jeriniz turaly aqparatty otbasynyz ben dostarynyzgha qaldyrynyz;
- basqa elge baratyn bolsanyz, sol eldegi Qazaqstan Respublikasynyng diplomatiyalyq ókildigining baylanys derekterin tekseriniz.
«Eger siz osynday qúqyq búzushylyqtyng kuәgeri nemese kuәgri bolsanyz, 102 nemese 116-16 senim telefonyna nemese jaqyn jerdegi polisiya bólimshesine habarlasu arqyly jaghdaydy retteuge barynyzdy salatynynyzdy úmytpanyz.

Qazaqstanda adam saudasy pandemiya bastalghan jyly kýrt artqan, bylaysha aitqanda antiyrekord bolghan. Bas prokuraturanyng mәlimetinshe, 2020 jyly Qazaqstanda «Adam saudasy» baby boyynsha 2019 jylmen salystyrghanda qylmys alty esege kóp tirkelgen. Degenmen, sarapshylar búl qylmystar boyynsha resmy statistikalyq derekterding dúrys baghalanbaghanyn aitady.
Senim telefonynyng ýilestirushisi Aygýl Rahmetovanyng aituynsha, kóbine adamdar shetelde júmys úsynatyndar seksualdyq qúldyqqa tartu әreketi me, joq pa, sony tekserudi súraydy. Sarapshy tekseris barysynda shynymen de qyzdardy jezókshelikke tartu maqsatynda júmys isteui mýmkin kýmәndi firmalar anyqtalatynyn, búl firmalar kóbinese Týrkiya, Koreya jәne Qytayda ornalasqanyn atap ótti.

«Meyirim» qoghamdyq birlestigining diyrektory Aleksandr Muha pandemiya kezinde adam saudasy faktileri kóbeygenin atap ótti. «Shekteu sharalary engizilse, adam saudasy mәselesi azayatyn siyaqty edi. Biraq biz adamdardy satudyng jana týrleri payda bolatyn ýrdisti kórdik. Júmyssyz qalghan adamdar Qazaqstan aumaghynan shygha almay, qúl saudasynyng jaghdayyna týsu qaupi odan sayyn arta týsti», - deydi ol. Yaghny pandemiyada ókinishke oray qylmystyng atalmysh týri artqan.

Qazaqstan Respublikasy Bas prokuraturasynyng resmy derekterine sәikes, pandemiya kezinde «Adam saudasy» baby boyynsha tirkelgen qylmystar sany artqan. 2020 jyly, pandemiya bastalghan sәtte adam satu faktisi boyynsha 43 tirkeldi, búl 2019 jylmen salystyrghanda alty esege jәne 2018 jylmen salystyrghanda ýsh esege kóp.

Aleksandr Muha resmy statistika naqty kórinisti kórsetpeydi, óitkeni qúldyqqa qatysy bar adamdardyng barlyghy qúqyq qorghau organdaryna aryz jazugha jәne qylmystyq proseske qatysugha kelise bermeytinin aitady.

Múny «Sana sezim» әielder bastamalarynyng qúqyqtyq ortalyghy» qoghamdyq birlestigining diyrektory Shahnoza Hasanovanyng sózi de rastaydy. Onyng aituynsha, úiym 2019 jyldyng ózinde 120 adamdy qúldyqtan qútqarugha kómektesken, onyng 36-sy Qazaqstan azamattary. Ol pandemiya kezinde ótinishter sany artqanyn atap ótti. 2020 jyly olardyng qúldyq jәne adam saudasymen ainalysatyn úiymyna 138 adam habarlassa, 2021 jyly 90 adam habarlasqan. Ótken jyly Bahreynge Qazaqstannan qyzdardy seksualdyq qanau ýshin jibergen transúlttyq úiymdasqan topty basqardy degen kýdikke ilingen qazaqstandyq qylmystyq top mýsheleri ekstradisiyalanghany turaly habarlanghan bolatyn. Ishki ister ministrligining mәlimetinshe, Bahreynde 39 qazaqstandyq әiel seksualdyq qúldyqqa týsken.

Mine, adam saudasy boyynsha osynday qylmys týrleri jetkilikti jәne jyl sayyn artyp keledi. Adam saudasyn shekteu boyynsha Qazaqstan halyqaralyq úiymdarmen birlese júmys istep, zannamalardy jetildirip, jana tehnologiyalar engizip jatyr. Alayda qylmys әlemi de onaylyqpen beriler emes.

Abai.kz