Kiyimning janasy, dostyng eskisi jaqsy. Ádetting de ozyghy men tozyghy bolady. Ata josyghynsyz bos qalghan qazirgi uaqytta «sauysqangha baq berse, býrkit qyzmet qyladynyn» kerin keship otyrmyz. Áttegen-ayy sol - ozyghymyzdy tórge shygharyp, bardy baghalay almay kelemiz.  Sondyqtan da «ózimiz óz bolghaly, sózimiz bóz bolghaly» dep auyz toltyra aita almaymyz.

Býirekten siraq shygharyp otyrghan joqpyz. Últtyq dәstýr, әdet-ghúryp, salt-dәstýrding saqtaluyn, úrpaq sabaqtastyghyn kórgimiz kelse, keshe kenes kezinde kýre­singe shygharylghan qúndylyqtarymyzdy qayta arshyp aluy­myz kerek. Sonyng biri hәm biregeyi - Aqsaqaldar alqa­sy. Ózge ónirlerdi bilmeymiz, biraq Qaraghandy aima­ghynda óz aldyna zandy túrghyda  bir qauym bolyp, ata dәstýrden tamyr tartyp, qoghamdyq institut rólin at­qaru­shy - jalghyz-aq  Temirtau qalasyndaghy aqsaqaldar alqa­sy. Qoghamdyq birlestik negizinde qúrylghan úiymdy el ishi Aqsaqaldar alqasy deydi (zandy atauy «Halyq bir­ligi, salt-dәstýr men úrpaqtar sabaqtastyghy ýshin» qogham­dyq birlestigi). Ana tilimizdin, dilimiz ben dini­miz­­ding taghdyryna birden-bir shaghyn shaharda bas auyr­typ otyrghan da - osy aqsaqaldar. Biylik pen bú­qaranyng arasyndaghy altyn kópir. Qanday da bir biylikke qa­tysty is-shara bolsyn eng aldymen júrt Aqsaqaldar al­qa­syna jýginedi. Al aqsaqaldar óz tarapynan biylikting bú­ghan qoldau kórsetuine týrtki bolyp keledi.

Qazaqtyng aqsaqalyn asa qúrmettegen dәstýrin úghyn­ghan ózge últty sheneunikterding ózi qolynda biylik­ting biyshigi bola túrsa da, osy kýni búl aq­saqal­dardyng aitqa­nyn jerge tastamaydy. Sonyng arqasynda býginde qaza­ghy nebary 30 payyzgha jeter-jetpes shaghyn qalada últ­tyq mýddege qatysty qyruar sharua atqaryldy.

Jasyratyny joq, asyra maqataghany­myz emes, Aqsaqaldar alqasynyng salmaghy Ardagerler kenesinen әldeqayda basym bolyp túr. Sóitip, búl arada eki qoyandy bir oqpen atyp alyp otyr. Dәstýr de bar, sabaqtastyq ta bar. Sondyqtan Aqsaqaldar alqasy  instituty ómirge qayta oralsa, qo­gham­da berik ornyn tapsa, útarymyz kóp...

Qaraghandy oblysy bolghanda, kәdimgi orysy synsyp túrghan Temirtauda at tóbe­lin­­dey qazaqtyn  aqsaqaldary aidy as­pan­gha bir-aq shygharghan-dy. Sodan beri at­­tay on jyl ótti. 10 jyl ishinde Aqsaqal­dar al­qasyn júrt tanyp boldy. Búl kýnde iyilip sә­lem salmasa da, aldynan kesip ótpeydi, sózi jetim qalghan kezi joq. Aqsa­qal­dar ót­ken uaqyt ishinde Temirtauda qa­zaq mekte­bi­ning ashyluyna, qazaq tilinde ra­dio tora­by­nyng habar taratuyna, «Qazaq tili» qo­ghamynyng qúryluyna, qazaqtildi bas­pa­s­óz shygharyluyna múryndyq boldy.

Aqsaqaldar alqasy turaly tarih ne deydi?

Qazaq ýlkenining qadirlisin aqsaqal dep әspettegen. Qazaqtyng qanshama ghasyrlar iyininde qalyptasqan әdet-ghúrpy - qashan- da halyqtyng ruhany azyghy, qajetti múra­sy. Ony halyq ómirining ainasy dese bol­ghan­day. Ádet-ghúryptan bastau alatyn aq­sa­qaldar alqasy institutynyng qazaq qogha­myndaghy orny etene bólek, manyzy ai­ryq­sha edi. Tórteu týgel, beseu býtin bol­syn deytin ol qoghamnyng úiymdyq qa­jeti ýshin qúrylyp, qala berdi ómir zandy­ly­ghy, el ishinde bolyp jatatyn qúbylys­ta­ryn jiti andap payymdap otyru ýshin qúryldy. 

Alqa mýsheligine tanymy ken, tәji­riy­besi mol, tabighy jaratylystyn, sayasattyng syry­na qanyq, qoghamdyq damudyng san ýrdisterinen habary bar adam ghana saylana aldy. Auzy dualy deytin tektiler de osylardyng qatarynda. Búl el basqaru­daghy qazaq halqynyng ózindik dalalyq de­mokratiyanyng jarqyn ýlgisi edi. Jalpy, kósh­peliler dalasy ózine tәn ereksheligi bar, ózin tútastay saqtap qalghan kenistik-tin. Búl kenistikte ózgeshe bir «retteu jýie­si» qalyptasqan. Yaghny onda ózin-ózi rettep otyratyn arnayy qoghamdyq-qúrylymdyq jýie boldy. Auyldy - aqsaqal, aimaqty - bi, úlysty - súltan, jýzdi - han, jýzder­di qaghan basqardy. Búl irgesi berik jýie­ler edi. Osylaysha, aqsaqaldar alqasyn auyl ústynyndaghy biyler kenesining bir kó­ri­nisi edi dep dәiektey alamyz.

Zangerler qúlaghyna - altyn syrgha

Búl jýie uaqyt aghysyna ilese almady. Zan­gerler qúlaghyna - altyn syrgha, óki­nish­ke qaray, osy kezge deyin búl mәsele erek­she bólek ghylym nysany retinde qa­ral­may jýr, qaralsa - atýsti qaralyp kel­di. Basqasha aitqanda, onyng últtyq, mem­le­kettik qúrylym mәdeniyetining ózegi eken­digine, últtyq bolmysymyzda múnyng yq­paly zor bolghandyghyna mәn berilmey kel­edi. Óitkeni keshegi kenestik kezende qa­zaqtyng әdet-ghúrpylyq tanym-týsinigi tap­tyq túrghydan baghalanyp, eskilikting sar­qynshaghy retinde ómirden alastaldy. Áyt­se de key derekter qazaqtyng әdet qú­qy­ghy, kóshpeli qogham ýlgisi ýstimizdegi gha­syr­dyng 30-jyldaryna deyin ómir sýrge­nin rastaydy.

Iliyas  BAYMÚRZIYN, Aqsaqaldar alqasynyng tóraghasy:

- Aldaghy jeltoqsan aiynda qalalyq aqsaqaldar alqasyna on jyl tolghaly otyr. 2002 jyly qalamyzdyng belgili kәsipkeri Asqar Sәrsekenovting úiytqy boluymen «Halyq birligi, dәstýr men úrpaqtar sabaqtastyghy ýshin» qoghamdyq birlestigi bolyp qúrylghan edi. (Alghashqy tóraghasy marqúm (ýsh jyl búryn qaytys boldy) Múqatay Ámirhanov).

Aty aityp túrghanday, qalamyzda últtyq salt-dәstýr men әdet-ghúryptardyng qayta janghyruyna, kýrmeui qiyn ana tilimizding jay-kýiine baylanysty, óskeleng úrpaqty patriottyq ruhta tәrbiyeleuge oray talay is-sharalardy ótkizip kelemiz. Músylmandar ziratyna jana jer alu, qalada meshittin  salynyp ashyluy sekildi aituly júmystarda aqsaqaldar alqasy­nyng qoltanbasy bar.

Osynday túrghydan alghanda, әdet qúqyghynyng qayta janghyruynyng mýmkindigi býgingi kýnning shyndyghymen astasady.  Is jýzinde respublika zandary arasynda tek Azamattyq kodeksting jalpy bóliminde ghana: «Azamattyq qatynastar Qazaqstan Respublikasy aumaghynda qoldanylyp jýrgen azamattyq zandargha qayshy kelmeytin әdet-ghúryptarmen, sonyng ishinde iskerlik órisindegi әdet-ghúryptarmen rettelui mýmkin» degen joldar kezdesedi. Endeshe, halyqtyq ghúryptyng bir salasy delinetin Aqsaqaldar alqasynyng da bolashaqtan alatyn orny erekshe. Demek, búl - barshamyz әli de bolsa myqtap oilanudy qajet etetin keleli mәsele.

Avtor: Qyzghaldaq AYTJANOVA, Qaraghandy

"Alash ainasy" gazeti