Týrikmenstandaghy qazaq belsendisi Biysenghúl Begdesenov Qazaqstangha keldi. Búghan deyin týrikmen biyligi ony birneshe mәrte elden shygharmay qoyghan-dy. Byltyrghy jyly mamyrda týrikmen soty Begdesenovti toghyz jyl shartty jazagha kesken bolatyn. Preziydent jarlyghymen qazaq belsendisi raqymshylyqqa ilingen. Halyqaralyq úiymdar men sheteldik BAQ aralasqannan keyin B.Begdesenov aqyry Almatygha kelipti. "Jas Alashtyn" redaksiyasyna soghyp, gazetting ózine ara týskenine rizashylyghyn bildirip, arnayy súhbat berdi.

- Biysenghúl agha, sonymen búghan deyin shetelge shyghugha nege rúqsat berilmedi?

- Byltyrghy jyldyng mamyrynda sot toghyz jyl shartty jazagha kesip, dýniye-mýlikti tәrkileu jóninde sheshim shyghardy. Toghyz jyldyng bes jyly - synaq merzimi. Sóitip, sony syltau etip Ashhabad qalasynan shyghugha bolmaydy degen. Biraq, múnysy zansyz. Demek, men basqa qalada túratyn shesheme baru ýshin de rúqsat aluym kerek. Alayda zanda múnday talap kórsetilmegen. Onyng ýstine preziydent jarlyghymen raqymshylyqqa ilingenmin. Búl - qylmys keshirildi degen sóz.

Týrikmenstandaghy qazaq belsendisi Biysenghúl Begdesenov Qazaqstangha keldi. Búghan deyin týrikmen biyligi ony birneshe mәrte elden shygharmay qoyghan-dy. Byltyrghy jyly mamyrda týrikmen soty Begdesenovti toghyz jyl shartty jazagha kesken bolatyn. Preziydent jarlyghymen qazaq belsendisi raqymshylyqqa ilingen. Halyqaralyq úiymdar men sheteldik BAQ aralasqannan keyin B.Begdesenov aqyry Almatygha kelipti. "Jas Alashtyn" redaksiyasyna soghyp, gazetting ózine ara týskenine rizashylyghyn bildirip, arnayy súhbat berdi.

- Biysenghúl agha, sonymen búghan deyin shetelge shyghugha nege rúqsat berilmedi?

- Byltyrghy jyldyng mamyrynda sot toghyz jyl shartty jazagha kesip, dýniye-mýlikti tәrkileu jóninde sheshim shyghardy. Toghyz jyldyng bes jyly - synaq merzimi. Sóitip, sony syltau etip Ashhabad qalasynan shyghugha bolmaydy degen. Biraq, múnysy zansyz. Demek, men basqa qalada túratyn shesheme baru ýshin de rúqsat aluym kerek. Alayda zanda múnday talap kórsetilmegen. Onyng ýstine preziydent jarlyghymen raqymshylyqqa ilingenmin. Búl - qylmys keshirildi degen sóz.

Sonymen, biylet, vizamdy alyp, әuejaydyng kedendik baqylauynan óte bergende "elden shyghugha bolmaydy" dep keri qaytardy. Búl jayly sheteldik aqparat qúraldary jazdy. Sonyng paydasy tiydi. Týrikmenstanda zanda jazylmaghan qara tizim bar. Resmy organdar onday tizimning bar ekenin moyyndamaydy. Áyteuir sol qara tizimge ilingenderge elden shyghugha tyiym salynghan. Búl tizimde neshe myng adam baryn bilmeysin. Tek óz basyna kýn týskende múnyng ras ekenine kóz jetkizesin. Óz basym әr mekemege hat jazyp jatyp "shetelge shyghugha bolady" degen jauap alghan song osynda keldim.

- Qylmys tolyq keshirilip, preziydent raqymshylyq jasaghanymen, "memleketke 40 myng dollar shyghyn keltirdi" dep moynynyz­gha ilip qoyghan aiyby kýshin joymaghan siyaqty.

- IYә, raqymshylyqqa týskenimmen, ýiin jekeshe­lendirgen qazaqtardyng ýy shyghynyn tóleuim kerek eken.

Bar gәp qazaqtargha ýiin jekeshelendiruge kómek­teskenimnen bastaldy. Týrikmenstan qazaqtary sonda 30-40 jyl ómir sýrip, enbek etse de, baspanasy memleket menshiginde. Qa­zaqstangha qonys audarayyn dese, týrikmen biyligi "ýiindi memleketke tasta da, kóshe ber" deydi. Al olar ómir boyy jighan-tergenin tastap ketip, atajúrtqa qalay qúr qol kóshsin? Qazaqstangha kelgen song baspanaly bolu kerek qoy. Sóitip, zandardy qarastyrdyq. Týrikmenstan zanynda "ýidi jekeshelen­dirmesin" degen bap joq. Qayta kerisinshe, Túrghyn ýy kodeksinde "eger azamat on bes jyl boyy Týrik­men­standa túryp, qyzmet etse, onda onyng ýiin jekeshe­lendirip beru kerek" dep taygha tanba basqanday jazylghan. Biraq búl zannyng biri de júmys istemeydi. Baspanany jekeshelendiruding jal­ghyz joly - Reseymen aradaghy kelisim. Kezinde Elisin qol jetkizgen kelisimde "Reseyge kóship baratyn adamnyng ýii tegin jekeshe­len­diriledi, salyq salynbaydy, aqshasyn alyp ketuge rúqsat beriledi" dep jazylghan. Týrikmenstannyng basqa memlekettermen múnday kelisimi joq. Biz sol keli­simdi paydalandyq. Ol ýshin Reseyding migrasiyalyq qyz­meti qonys audarushy mәr­tebesin beruge tiyis. Al ony alu ýshin Reseyden shaqyrtu qaghazyn aldyrtu kerek. Men osy shaqyrtu qaghazyn alyp berumen ainalystym.          Týrik­men­­s­tandaghy qazaqtar "sening tanys-tumalastaryng bar ghoy, shaqyrtu qaghazyn alyp beruge kómektes" degennen keyin osy qyzmetpen ainalystym. Aspiranturany Reseyde oqydym, onyng ýstine qúryltayda reseylik qazaqtarmen aralasyp-qúralasyp jýr­miz. Sol tanystardy algha salyp, notarius arqyly shaqyrtu hattaryn alyp jý­retinmin. Ári búl qyzmetim zandastyrylghan. Salyq organdary meni kәsipker retinde tirkep, patent bergen. Kóshetin adamdargha qújat dayyndaugha kómektesu, kenes beru men audarma isterine rúqsat alghanmyn. Bes jyldan beri osy qyzmetpen ainalysyp jýrmin. Búghan deyin eshkim búl júmysyma shýilikken emes.

- Olay bolsa, týrik­men qúqyq qorghau organdary nege aiyp taqty?

- 1997-98 jyldary Týrikmenstannan qazaq qo­ghamdyq mәdeny ortalyghyn ashu júmystaryn qolgha almaq boldyq. Sóitip, Mә­deniyet jәne Ádilet miy­nistrligine birneshe mәrte ótinish hat jazdyq. Miniys­tr­lik bizding ótinishti qanaghattandyrmady, úiym ashugha rúqsat bermedi.

Jalpy, Týrikmenstanda eshbir últtyng óz úiymy nemese ortalyghy joq. Biylik oghan rúqsat bermeydi. Biz әlgindey ótinish týsirgen song týrikmenning arnayy qyzmet organdary bizdi shaqyrtyp alyp, súraqtyng astyna aldy. Álgi әreketimiz únamay qalsa kerek.

Týrikmenstanda biylikke kelmek bolyp kýresken op­pozisionerlerdi әldeqashan túqyrtyp tastaghan. Endi óz qúqyghyndy qorghap, pikirindi bildirseng de múnyng bәri saya­sat bolyp esep­teledi.

- Últtyq qauipsizdik ministrligining sizge aighaylatyp aiyp taghyp, artynsha sottyng shartty jazamen bosatyp jibergeni qalay?

- Dәl bir 37-jyldaghyday aiyp taqty. Byltyrghy jyly 11 sәuirde Últtyq qauipsizdik ministrligi meni tútqyndap, týrmege otyr­ghyzdy. Adamdargha qyzmet kórsetkende ziyan tiygizipsing dedi. Eger olargha ziyan tiygizip, aldaghan bolsam, olar aldymen qúqyq qorghau organdaryna shaghymdanyp, talap-aryz týsiredi emes pe. Onday aryzdyng biri de joq. Artynan Últtyq qauipsizdik ministrligining qyzmetker­leri ýidi tintti. Sol kezde qaghazdardy aqtaryp, qay otbasylargha kómektes­kenimdi kórdi. Artynsha sol otbasylardy tauyp alyp, mening ýstimnen zorlap aryz jazdyrdy. Keyinnen tergeu súraqqa alghanda "osylardan aqsha aldyng ba?" deydi. "Jiyrma bes adamnan ghana emes, alpys segizinen aqsha aldym" dep jauap berdim. Meni qashqaqtaydy dep oilasa kerek, әlgindey jauapty kýtpedi. Sosyn búl qyzmetim zandy, oghan rúqsatym bar ekenin týsindirdim. Salyq organdaryna tiyisti salyghymdy tólegenmin.

Ári-beriden song ýidi jekeshelendiru turaly sheshimdi jergilikti atqarushy organ shyghardy. Mening alyp bergen shaqyrtu qaghazym búl rette qosymsha kózir tәrizdi ghana. Jergilikti komissiya ol qaghazgha qarap emes, Týrikmenstanda on bes jyl boyy túryp, qyzmet etkenine qarap sheshim shyghar­ghan.

Artynsha alghashqy sotqa kelgen, keyin apellyasiyalyq shaghymdy qaraghan kezde qalalyq sotqa kelgen jiyrma qazaq otbasy eshqanday aiyp taqpaytynyn, menen ziyan kórmegenin aitty. Búlardyng barlyghy derlik kompiuterde basylghan bir ýlgidegi aryzgha qol qoysa kerek. Óitkeni bәrinde jazylghan mәtin bir.

Moynymda iluli túrghan 40 myng dollar shyghyngha kelsek, ózime taghylghan aiypty moyyn­damaymyn. Sol se­bepti búl shyghyndy ótemey­min. Eger ótesem, kinәmdi moyyndaghanym bolyp shyghady. Búl sheshimning joyyluy ýshin kýresemin. Áriyne, Týrik­menstanda qalyptasqan jýiede kýresu qiyn. Biraq aqiqat mening jaghymda. Qolymnan kelgenshe dәlel jinaymyn.

Qazir Qazaqstangha vizamen keldim. Osynda qalyp qoysam da bolady. Alayda qaytyp barmasam aiypty moyyndap, odan qashqanday bolamyn ghoy. Sol sebepti kinәsizdigimdi tolyq dәleldegen song ghana Qazaqstangha kóshkim keledi.

- Týrikmenstanda ómir sýrip jatqan qazaq aghayyndarynyng hal-ahualy qanday? Beri qaray kóshsek degen niyetteri bar ma?

- Kóshuge jaghdayy barlary osynda kóship keldi. Týrikmenstan - búrynghy KSRO elderining ishindegi shekarasy jabyq jalghyz memleket. Týrikmenstandaghy qazaqtardyng kópshiligining aghayyn-tughandary Qazaqstanda, olarmen qatynasa almaydy. Shetelden eshqanday gazet-jurnal alugha bolmaydy. Kitap әkeluge tyiym salynghan. Internet barlyq jerde qoljetimdi emes, Ashhabad tәrizdi iri qalalarda ghana bar. Onyng ózinde jyldamdyghy tómen. Qa­zaqstanda limitsiz internet bar-joghy 4 myng tenge bolsa, bizde ol 7 myng dollar. Internet-kafeler jú­mys isteydi, biraq oghan tólqújatynmen baru kerek. Onda qay ýstelge, qay kompiuterge otyrdyn, qay sayt­tardy ashtyn, bәri tir­keledi. Oppozisiyalyq sayttar mýlde ashylmaydy, bir ghana memlekettik provayder bolghandyqtan, poshtang arqyly hat jazsang da bәri oqylady. Shetelge telefon shalsan, әngimeng taspagha jazylady. Preziydent, valuta, viza, dollar tәrizdi basty sózderdi aityp qalsan, әngimeng avtomatty týrde taspagha jazyla bastaydy. Sondyqtan halyq ony ainalyp ótu ýshin basqa sózdermen auystyryp aitady.

Alysqa barmay-aq, óz otbasymnan mysal keltirsem jetkilikti. Kenje úlym Almatyda júmys isteydi. Ara-túra Ashhabadtaghy synyp­tas­taryna hat jazyp, hal súrasady. Sonday hattyng birinde "Ashhabadta ne janalyq bar?" dep súraghan. Synyptasy qaladaghy eki ýlken bazardyng biri órtenip ketkenin jazghan. Sol-aq eken, kelesi kýni azamattyq kiyim kiygen arnayy qyzmet organdarynyng ókilderi synyptasynyng júmysyna kelip, bastyghyna ony júmystan shygharugha búiyrghan. "Ne­likten?" dese, "shetelge jaghymsyz aqparat bergeni ýshin" depti. Ol eshqanday jalghan aqparat emes, bәri biletin nәrse edi. Ne kerek, úlym sodan beri synyptastarymen hat jazyspaydy.

Týrikmenstan qazaqtary ýshin joghary bilim alu mýmkin emes. Búrynghy preziydent "búl elde tek týrikmender oqy alady" dep ashyq ait­qan. Aqyly, syrttay, keshki oqu atymen joq. Tek mem­lekettik oqu ghana bar. Onda on bes myng student bilim alady. Múnysy bilimdi adam az bolsa basshygha jaqsy baghynady degeni bolsa kerek.

Ýlken úlym Álibek Týrikmenstan bilim miniys­trligi janyndaghy ekonomikalyq pәnder men shet tilin terendetip oqytatyn arnayy mektepti ýzdik bitirdi. Oqushylar arasyndaghy matematikalyq olimpiadadan birinshi oryn alghan. "Elding aitqanyna senbe, ózing tapsyryp, óz kózinmen kór" dedim. Sóitip, ol Týrik­menstannyng halyq sharuashylyghy institutyna qújat tapsyrdy. Bizde emtihan tәrtibi osy jaqtaghyday emes. Jalpygha birdey teng tapsyrma joq. Múghalimmen betpe-bet әngimelesu arqyly emtihan alynady. Onyng ózine kóp qújat tapsyrylady. Áke‑sheshen, ata‑babang turaly anyqtamagha deyin jinaysyn. Sodan emtihangha kelgen kimning kim ekeni kórinip túr. Úlyma múghalim sheshimi joq esep bergen. Sodan ekilik qoyghan. Esepti kórip, sheshimi joq ekenin týsindim. Apellyasiyagha ber­dik, rektorgha da bardyq. Biraq nәtiyje bolmady. Kelesi jyly kishi úlym orys mektebin ýzdik bitirdi. Ol poliytehnikalyq institutqa qújat tapsyrdy. Onda da matematikadan "eki" aldy. Taghy da apellyasiyagha bardyq. Biraq bәri qúr bekerge ketti. Týrikmenstan tәuel­sizdik alghaly beri apel­lyasiya­dan әli birde-bir adam jenip shyqpapty. Artynsha Qazaqstan Bilim miy­nistr­ligining komissiyasy kelip, qazaq balalarynan emtihan aldy. Ekeui de ýzdik bagha alyp, osynda oqugha týsti.

- Sizdi qudalau bastal­ghanda Týrikmen­standaghy qazaq elshisi "Begdesenovti tanymaymyn" dedi emes pe. Rasymen solay ma?

- Ol meni tanidy.

- Onda nege arasha týspedi?

- Bizge keletin qazaq elshileri shalqyp-shylqyp ómir sýredi, túrmys jaghdayy­nan jenildikter bar. Gaz, su, jaryq tegin. Benzin bar-joghy otyz tenge. Sondyqtan sheteldik diplomattar ýshin búl - ghajap túrmys. Osy orynda neghúrlym kóbirek otyrghysy keledi. Týrikmenstan turaly syn aitsa, biylik birden vizanyng kýshin joyady. Biylikti synaghan ór­keniyetti mem­leketterdin, tipti EQYÚ elshisin quyp shyqqan.

2003 jyldary orys, ózbek, qazaq mektepterin jabu nauqany bastaldy. Qazaq mektebi jabylghanda diyrektor Izimhan Bayamanova sotqa berdi. Sottasqanymen, bәribir jauyp tastady. Sóitip, amaly tausylghan song qazaq elshisine basyn tireydi. Sóitken elshi "sening shulap jýrgening maghan kedergi keltiredi, shulama, әitpese Qazaqstangha kóship ket" degen. Sonan keyin teledidardan sóilegen elshi Amangeldi Júmabaev "týrik­mender men qazaqtardyng qany, tili, dini bir" dep jaghyndy. Elshi óz auzymen osylaysha qostaghan son, qazaq mektepterin jauyp tastady. Keyin oghan "Týrikmenstangha sýiispenshiligi ýshin" degen medali berdi.

- Al ómir sýru dengeyi she? Gaz, su, jaryq tegin jerde kýnkóris qanday?

- Halyqtyng tapqan-tayanghany azyq-týlikke ketedi. Tegin dýnie degen aty ghana, onyng eshqaysysy jerde jat­qan joq. Mysaly, bizde 400 gramm túz tegin beri­ledi. Biraq sony alayyn desen, otbasynda neshe adam bar degendey anyqtama alyp kelu kerek. Ol anyqtamanyng aqysyn "Halyq bankine" baryp tóleu qajet. Bir ghana bank bolghandyqtan, ol jaqta ýnemi ýlken kezek. Anyqtama aqysy - ýsh myng manat, bank komissiyasy - toghyz myng manat. Yaghni, anyqtama arqyly túz alsan, on ese kóp aqsha shyghyndaysyn. Odan da sol túzdy aqshagha satyp alu onay.

Adam qaza tapqanda jerleu ýshin beriletin tegin tórt-bes metr aq matagha da anyqtama jinau kerek. Onday uaqytta eshkim anyqtama jinamaydy. Tegin benzinge de dәl solay qújat jinap sandalasyn. Biraq tegin janarmay kóligi bar adamdargha ghana be­riledi. Al kólikti kýili adamdar ghana minedi. Yaghni, kimning mәshiynesi bar bolsa, soghan payda. Esesine, halyq búdan shyghyn shekti, sebebi saudadaghy benzin baghasy on ese úshty. Taksi, azyq-týlik qúny qymbattady.

Tengemen eseptegende ortasha jalaqy shamamen 30 myng tenge shamasynda. Ras, Ózbekstangha qaraghanda Týrikmenstandaghy qazaqtardyng túrmysy jaqsyraq. Biraq, moralidyq ahual auyr. Qazaq balalaryn jaqsy júmysqa almaytyny óz aldyna, joghary bilim de ala almaydy.

- Ángimenizge rahmet!

Ángimelesken Elnúr BAQYTQYZY.

«Jas Alash» gazeti