Búl kýnderi Ontýstik Qazaqstan oblysy qúryluyna

80 jyldyghyna dayyndyq jýrip jatyr.

Osy oqigha qarsanynda shymkenttik qalamger Shoybek Orynbaev

Qazaqstannyn Enbek Eri, Memlekettik syilyqtyn laureaty

Ábish KEKILBAEVPEN Ontýstik ónirinin ótken tarihy men

býgingi biyigi. Ruhaniyat qazynasy turaly әngimelesken eken.

Oqyrmandar nazaryna sol súhbatty úsynamyz.

- Qúrmetti Ábish agha! Obly­sy­myz­dyn qúrylghanyna 80 jyl toluyna oray kórnekti memleket, qogham qay­rat­keri, últymyzdyn iri túlghasy re­tinde ózi­niz­ge birneshe súraq qoysaq pa deymiz. Alghashqy bilgimiz keletini: Siz On­týstik ónirinin Qazaq eli ta­riy­hyn­daghy ornyn qalay aiqyndar ediniz?

Búl kýnderi Ontýstik Qazaqstan oblysy qúryluyna

80 jyldyghyna dayyndyq jýrip jatyr.

Osy oqigha qarsanynda shymkenttik qalamger Shoybek Orynbaev

Qazaqstannyn Enbek Eri, Memlekettik syilyqtyn laureaty

Ábish KEKILBAEVPEN Ontýstik ónirinin ótken tarihy men

býgingi biyigi. Ruhaniyat qazynasy turaly әngimelesken eken.

Oqyrmandar nazaryna sol súhbatty úsynamyz.

- Qúrmetti Ábish agha! Obly­sy­myz­dyn qúrylghanyna 80 jyl toluyna oray kórnekti memleket, qogham qay­rat­keri, últymyzdyn iri túlghasy re­tinde ózi­niz­ge birneshe súraq qoysaq pa deymiz. Alghashqy bilgimiz keletini: Siz On­týstik ónirinin Qazaq eli ta­riy­hyn­daghy ornyn qalay aiqyndar ediniz?

- Bәrimiz de ontýstikten shyqqan­byz. Búl sózdi jalpy adamzattyq maghy­nada da, etene últtyq maghynada da bir sәt esten shygharugha bolmaydy.

Ekvatorgha jaqyn mannan payda bolyp, boydaghy ystyqty bir dengeyde ústaudyng tabighy ne jasandy tәsil­de­ri­ne jetile kele, basqa boylyqtargha ayaq basyppyz.

Kýngeyimiz - shalqyp jatqan kól-kósir múhiyt. Teriskeyimiz - ústasyp jat­qan tútas qúrlyq. Soghan qaray baghystap, Tayau Shyghysqa jetken son, on-soly­myzdy dúrystap tany bastappyz. Bizding planetamyzdy emin-erkin iygerer jolymyzdy múz basqan sengir taular men jer-kókti týgel qalyqtap shygha keler topan sular bógedi. Sey­londaghy Adamata shoqysy, Sinaydaghy Hanan, Ella­dadaghy Olimp, Kavkazdaghy Ararat syndy jer kindikter turaly anyzdar bekerden beker tuyp jýrgen joq.

Býginde dәl sol baghytta Qazyghúrt tauy túr. Núh payghambardyng kemesi toq­tapty delinetin sol bir kóne shoq­y­lar jadyna qay-qaydaghyny týsiredi. Jalpy, jer jaralyp, su aqqaly beri dýniyening talay tylsymyna qanyqqy­n­yz kelse, Ontýstikke keliniz. Ol - ashuly jatqan salqar kitap. Ne joqtyng bәrin tabasyz. Jer betinde bolyp ketken bar qúdiret, bar әulie osy ólkede týgel bolghanday iz qaldyrghan. Jal-jaldyng tóskeylerindegi kóne jazularday kóp shimaygha ýnilseniz aspannan týs­ken tórt kitaptyng mazmúndaryn te­gis aqtaryp shyqqanday bolasyz. Bir kez­derdegi zoroastrizmnin, tәnirshil­dik­tin, nestorianshyldyqtyn, maniyhey­shil­diktin, mazdahizmnin, buddizmning izderin ainytpay tanisyz. Bәrinen de dúrys әri kóne, әri jana islamnyng sәuleli jolyn kórip, aiday aqiqat shapaghatyna bólenesiz.

- Alys-alys tarihty jaqyn jer­den kózben kórip, qolmen ústaghy­sy kelgen adam, Ontýstikte boluy kerek deysiz ghoy.

- Kóp uaqytqa deyin mynau Úly dala ejelgi oikumenanyng soltýstik-shy­ghystaghy qiyrlary sanalyp keldi. Búl aragha kelgender jer shetine jettim dep oilady. Ahemenidter qúlaghannan ke­yin­gi oikumena tarihy negizinen Es­ken­dir Zúlqarnayyn (Aleksandr Makedonskiy) joryghy tónireginde órbiydi.

Eskendir Zúlqarnayyn ózine deyingi patshalyqtardyng oikumena turaly jiy­ghan-tergen mәlimetterin ózimen birge alyp jýrdi: ony jol-jónekey óz adam­darynyng kórgen-bilgenderimen tolyq­tyr­dy. Óz qoljazbalary, kýndelikteri, jazysqan hattary qosyldy. Impera­tordyng ózi ólgeli әlgi qú­jat­tary «patsha qazynasy» dep atalatyn qoymada saqtaldy. Syrttan eshkim ji­be­rilmedi. Ishten eshtene shyqpaytyn boldy. Kóp qoryghan qúndy múra esh­kimning qajetine aspay, aqyry qayyrsyz kýide, kóne Babyl ýiindilerining astynda adyra qal­dy. Senimpaz imperator sharshy әlemdi týgel jauladym, oiku­me­­nanyng shyghys soltýstigine deyin baryp qayttym dep maqtanypty. Ýndistannyng Ind ózenin kórgende Afrikadaghy Nil ózenine kel­dim dep, elde qalghan she­shesi Olimpia­dagha quanyp hat jazypty.

Shamasy, búl joryghynda ol ashqan múnday «tosyn janalyqtary» az bolmasa kerek. Aqyr ayaghynda, óz oiyna da kýmәndana bastady. Eskendir Zúlqar­na­yyn ólgesin úly jihanger ótken jer­lerdi kórip qaytu ýshin Miyletten shyq­qan belgili qolbasshy Demodam júmsa­lypty. Ol óz mindetine sonshalyqty tynghylyqty qarapty. Tipti, Eskendir­ding soghamyn dep, sogha almay ketken jerlerine de barypty. Aral, Kaspiy tenizderin teriskeyinen ainalyp, Meotida (Azau), Ponta (Qara) tenizderine barghanda rimdikter tútqyngha alypty. Ol ashqan «Skifika» әrkimderge qoldy bolyp ketipti. Rim avtorlary jazghan keybir kitaptardan ghana shang beredi.

Sol joly Eskendir Úratóbege deyin baryp, bir kezde Kir patsha ashqan eski qamaldy qayta janartyp, Syrdariya basynan әldeneshe bekinisterdi janadan salypty. Syrdariya boyyndaghy qazirgi qúm astynda qalghan úzynnan úzaq shym qorghandardy túrghyzypty. Irgesine ke­lip túryp, ishine boylap kire almay, qasha soghysqan kóshpendi әlemge әbden qanygha almay, alystan múnartqan Qy­rau­qas tau­yna qaray-qaray, armanda ketipti.

Onyng arjaghynda shashbauyn kóterip duyldasqan kóp qoshemetshiler aitqan Soltýstik Múhit jatpapty. Batys derekterinde kóp aitylatyn skiyf, sarmat, massaget, saqtar jatypty. Odan әri qaray Gerodot jazghan grek saudageri Aristey aitatyn basqa skifter - budiyn, tissaget, irki, issedon, agrippey, aramasp taypalary túrypty. Maymyr, Pazyryq, Taghar mәdeniyetin jasaghan búl taypalarda kiyiz basu, teri iyleu óner­lerimen qosa, zergerlik óneri de qatty damydy. Ásirese, januarlar taqyrybyn qyryq qúbyltatyn erekshe stili keninen óris aldy.

Ahemenidter dәuirinde kýsheygen búl stili birte-birte týrki taypalaryna auysty... Ahemenidter men Eskendir Zúlqarnayyn joryqtary horezmdikter men massagetterdi atty әskerlerin qayta jasaqtaugha ýiretti. Qolónerinde zergerlikting yqpaly artty. Massa­get­terding búl dәurendeui jyl sanauy­myz­gha deyingi 165 jylgha deyin sozyldy. Jaghdaydyng ózgeruine Qiyr Shyghys­taghy ahual әserin tiygizdi.

Halyq basyndaghy múnday metamor­fozalardyng qaymaghy men qaspaghy eng qalyng júqqan jer Qazaqstannyng On­­týstigi edi. Tariyhqa qazaq atymen kirgen ha­lyqtyng jәne onyng últtyq memle­­­ket­tigining negizin salghan oqigha Syr boyy qa­­lalaryn ózine qaratu ýshin bolghan ir­­kes-tirkes soghystar edi. Jer betinde en­digәri múnday halyqtyng bolu-bolmauy da osy ómirlik mәselening oidaghyday she­shi­lu-sheshilmeuine tyghyz baylanysty edi.

- Altyn Ordadan abaysyzda aiy­­­rylghanda halyqtar «Qaytkende aman qala­myz?» dep túiyqqa ti­rel­gendey bol­ghan eken ghoy.

- Asan Qayghy Aughan jaqtaghy Tes­kentau asyp ketudi úsyndy. Bir býiir­­den orys, bir býiirden oirat qysqan ortada jayly qonys tabu da onay bolmady. Jelmayamen jelip jýrip jer iz­dep, aqyry Jiydeli Baysyngha kelip toq­tady. Osy aradan oryn tauyp, birte-birte qonysty úlghayta beru maqúl dep tabyldy. Kóshpendilerdi talay jerden mýdirtken: «Qayda baryp el bolamyz?» degen ejelgi saualgha janasha geosayasy jauap izdeu kýn tәrtibine qoyyldy. «Qayt­sek el bolamyz?» degen qahar­ly saualgha kóshuding qaq aldynda túrdyq.

Shәiban Ábilqayyr han bayyrghy Deshti Qypshaq pen Sibirdi tastap, kýngeydegi otyryqshy elderge kópe kórneu qol salugha bel budy. Onyng 1468 jylghy Jetisugha joryghy Jәnibek pen Kereyding handyghyn kýsh alyp ketpey túrghanda kýiretudi kózdedi. Onyng mez­gilsiz qazasy búl jospardyng kýl-tal­­qanyn shyghardy. Onyng nemeresi Mú­hammet Shәibany ata ósiyetin aqyryna deyin oryndaugha ashyq kiristi. 1510 jyly Iranshah Ismaylmen jaghalasyp jýrip, Merv týbinde mert tapty.

Alghashqy qazaq handary Kerey, Jә­nibek, Búryndyq, Qasym Syrdariya qa­la­­laryn qolgha alyp, kóshpendi dәs­týr­lerdi damyta, birtindep otyryp, óris keneyte beru ústanymyn ústandy. Qa­sym han túsynda Shyghystaghy Qaratal­dan, batystaghy Astarhani týbine de­yin­gi kenbaytaq aumaq bir qolda boldy.

Osynsha úlanghayyr aumaqty alyp jatqan ósimtal úrpaqtyng qay tóli de býginde on ekinshi ne on ýshinshi atam Qaratau men Syr boyynda qalghan dep anyz etedi. Demek, Ontýstik - barsha qa­zaqtyng Otany. Qazaq qay jerde jýr­se de Qarataugha kindigimen baylanghan. Sondyq­­­tan da býgingi Qazaqstan Ontýs­tikting kebeje qaryn, keng qúrsaghynan shyqqan. Sondyqtan da, ony qay-qay­symyz da «úlysymnyng úiytqysy» dep óbekteymiz.

- Resmiy sanaq boyynsha alghanda da halqy eki jarym millionnan asatyn Ontýstik Qazaqstan oblysy eldin ekonomikasynda, últ ruhaniyatynda qanday oryn alyp otyr dep sanaysyz?

- Qazirgidey ala-qúla zamanda tek bir ózderi bolyp úiysyp otyrghan halyqtar kem de kem. Ásirese, әr qily sayasy nau­qandargha jii úshyraghan bizding elimizde. Onyng qay jerine kelseniz de bir-birimen japatarmaghay jarysyp jatqan jandardy kóresiz. Ol, әriyne, qazirgidey sta­tiys­tikalyq әrqilylyq jaghdayynda bireu­lerding az bolghan­dyq­tan qalyp, ekinshi bireulerding kóp bol­ghandyqtan birjaqty ozyp kete ber­meuin kózdeydi. Árkim qabilettilikke qaray baghalansyn. Áriyne, әleumettik әdiletti búlay qadaghalaudyng da jóni bar shyghar. Alayda, últ bolghan son, ondaghy kisilik qasiyettermen qosa eldik qasiyetterding jaqsylary әspet­te­lui kerek qoy. Eki million jarymnan asatyn oblysta últtyq әdet-ghúryp, salt-dәs­týr, ónerdegi ózindik erek­shelik­terdi saq­tau men nasihattauda aita qa­lar­­lyq­tay erkindik bolghany jón ghoy. Orynsyz jal­taqtyq sezilmeydi. Ótirik qay­my­jyqtau da tiyla bastaghan. Mún­day ba­­tyldylyq birte-birte basqa ai­maq­­targha da dendey beredi. Adammen adamsha sóilesuden basqa shekteuler bolmaydy.

Sonymen qosa, eki million jarym adamgha mamandyghyna layyq qyzmet tauyp bere qoy da onay emes bolar. Búl ja­ghy­nan sheshilmey jatqan mәseleler de bar shyghar. Bәrinen de búl Qazaqstan jagh­dayynda eng azy ýsh oblystyng halqy bolady. Sonsha halyqty bir oblysqa tiye­sili shtatpen basqaru onay bola qoymas.

- Jaqynda oblysqa kelip-ketken saparynyzdan qanday әser al­dy­nyz?

- Jaqsyny kórmek ýshin degen ghoy. Sizding aimaqqa әr kelgenim óz aldyna mereke. Búl joly Qazyghúrt, Saryaghash audandarynda boldym. Úya degen auyldy kórdik. Úyaday ghana kórinetin kózge ys­tyq qút meken eken. Birazdan keyin asfalit jol tausylyp, jolsyzben jýrdik. Jarty saghattan astam uaqyt ketti. Sóit­sek, alty shaqyrymday ghana jer eken. Úyadaghy aqsaqaldar ayaq asty bolyp qala­myz dep, joldy әdeyi saldyrmay otyr deydi. Ne de bolsa, ýrip auyzgha sal­ghan­day qolayly qonys eken. Soghan qara­ghan­da, keybir jerlerdi tabighy qalpyn búz­bay qaz-qalpynda saqtaghan dúrys sekildi.

- Siz «Ýrker», «Elen-alan» ro­man­daryn jazugha dayyndyq ke­­zinde Ontýstikting biraz jerin sharlap qayt­qa­nynyzdy, kóp әser algha­ny­n­yz­dy ait­qan bolatynsyz. Sol oi­la­rynyz­dy taratynqyrap әngime­lep berinizshi.

- IYә, men Qazaqstan tarihymen uniy­versiytetti tauysqan boyda tynghy­lyqty tanysa bastadym. Kóp materialdar jinap, ótkenimizding eng basty qay­shylyq­tary ashylatyn talma túsyn tapqanday boldym. 1980 jyly tәue­kelge bel budym. Aqpan aiynda Shymkent manyndaghy oryndardy aralatugha Zúlpyqarov degen, audandardy kórse­tuge Rýstemov degen qyzmetkerlerin qosyp berdi. Áueli Mәrtóbeni izdedim. Zúlpyqarov Say­ram­gha apardy. Kitap­taghy derekter boyynsha, Qoshqar Ata sayyn boylap, Ybyrayym Ata kýmbezin izdep kelemin. Ony tapsam, shyghys jaq irgesindegi Qonyr­tóbe atyshuly Mәr­tóbening ózi bolyp shyghady. Ybyrayym Ata ornynda túr eken. Irgesindegi ai­ghyr­jal qazylyp-qazylyp, tek Mәr­tóbening basyndaghy taqiyasy qalypty. Topyraq qazyp alyp jatqan ózbekter biledi eken. «Izdegen Mәrtóbeniz osy», dedi. Endi bolma­ghan­da jermen-jeksen bop, birjola óship ket­ke­li túr. Basyna shyghyp, jan-jaghyna qara­dym. Ayna­lanyng bәri menmúndalap túr. Baura­yyn­daghy yghy-jyghy Sayram­nyng kóne kýmbezderin araladym.

Ertesine Shymkentting kýnbatys be­tindegi Bógen stansasyna keldim. Jer­ding miy shyghyp ketken. Batpaq. Mashinamyzdy sonda tastadyq. Saylau degen diyrektor jigit traktor aldyrtty. So­ghan mingesip, auyldyng aldyndaghy oq­shau biyikke bettedik. Anadaydan órkesh­tenip kórinetin zәulim jal jaqyndaghan sayyn shóge týsti. «Ordabasy bolsa, jarar edi» dep kelemiz. Kýnbatys qúiryghynan kóterildik. Qazirgi Tutó­bening túsynan shyqtyq. Kópten beri mal da jayylmapty. Bәri keshe bol­ghan­day. Izderi sayrap jatyr. Tóbening basynan jan-jaqtan jiylghan qazaq qol­da­ry­­nyng qalay ornalasqanyna deyin ap-anyq sezilip túr.

Ýshinshi kýni Aqsaq Temir mert tap­qan Bógen boyy men Abylay mert tapqan Hanybadty kórip, Shayangha bet­tedik. Jolda ýlken Túra men Kishi Tú­rany qyzyqtadyq. Kósegening kókjony­men Sozaqqa óttik. Sholaqqorghanda týnep shyghyp, ertesine Baba Atany baryp kórdik. Tau boyyna kiyik yghyp kelgen eken. Órip jýr. Solardyng ara-arasymen Súghyndyq pen Torlan asularyn baryp kórdik. Týrkistangha óttik.

Men Týrkistandy eng alghash ret 1958 jyly kórgenmin. Ekinshi kursta oqityn eki jigit, besinshi kursta oqityn eki qyz bolyp, professor Beysembay Kenje­baev­tyng basqaruymen dialekt, foliklor jinaghanbyz. Shornaqta Frunzemen birge soghysqan tәjik shaldyn, Maksim Gorikiy kolhozynda Ybyrayym degen aqsaqaldyng ýiinde jatyp, «Alpa­mystyn» әldeneshe úrpaqtary jayly qissa tyndaghanbyz.

Týrkistannyng tóbesinen azyp-toz­ghan Áziret Súltan oqshau kóriner edi. Ol kezde Tashkent sheberhanasy jóndeu jýrgizip jatqan. Ishi astan-kesten. Esigi kiltteuli. Múhtar Maghauin ekeumiz jalynyp-jalpayyp, әzer kirip, ózbekting yashy úlyna qúran oqytyp, qúdyghynan su ishkenbiz. Sodan týn ortasynda Te­mir stansasyna kelip týskenbiz. Qo­lyndaghy jyltyraq shamy jylt-jylt etip, relisterdi qarap kele jatqan te­mirjolshy әiel týngi suyqta dirdendep otyrghan tórteuimizdi ýiine aparyp, shәy bergen. Súrastyra kelsek, Ghany Mú­rat­baevtyng apasy bolyp shyqty. Ertesine jayau-jalpylap, Shәuildirge tarttyq. Jol-jónekey ónsheng ýiik-ýiik tómpek. Ol әli jer astynda qazylmay jatqan Otyrar eken. Auyl shetindegi onasha meymanhanagha tóniregine kýlimdey qa­raytyn eki qyz keldi. Olar joghary kurs­ta oqityn Ómirzaq Aytbaevtyng qa­ryn­dastary bolyp shyqty. Ýlken ar­yqtyng boyynda otyn jalyndatyp, oqshau otyrghan onasha ýide Aytbay aqsaqaldyng qajynqy dausy biraz jaylardan hikaya shertti. Poyyzgha otyryp aidaladaghy Qyzyltu stansasynan bir-aq shyqtyq. Audandyq komissiya hatshysy motosikline ilestirip, Saryaghash pen Keles audandaryn aralatty.

Onda qazirgi kurorttyng ornynda jan-jaghyn jasyl týske boyaghan aghash dualdarmen shyr ainaldyra qorshaghan ashyq búlaqtar jylymshylap aghyp jatatyn. Ortalarynda emdelushiler jer astynan shýpildep shyghyp jatqan móldir sudy malshylap, beluardan balshyqqa kómilip otyratyn. Tóbening basynda shypyr­la­ghan kóne mola jatatyn. Shetinde basyn oramalmen tanyp alghan aqsaqal shal kólen­kege qarap, taspih tartar-dy.

Sol joly Ontýstikting túla boyy tolghan tarih ekendigin bilip ketkenmin. Bolashaq romanymdy jazarda Oryshan jatqan Syghanaq, Toqtamys tonaytyn Yassy, Toqtaqiya aiqasqan Sauran, Shaybany shayqasqan Súghyndyq, Qasym qaytaryp alghan Sayram, Aqnazar astana etken Sozaq, ózin óltirmekshi bolghan súltandardy qapiyada jaryp salghan Baba súltan asyghys atqa qonatyn Sharaphana, mәslihat qyzghan Mәrtóbe, kýnde kenes qúratyn Kýltóbe, Ábil­qa­yyr sardar saylanghan Ordabasy, Abylay týie qayyrghan Qazyghúrt bauyry, Tóle jaylaghan Ógem sauyrlaryn, Jolbarys hangha eregesip, Qoygeldi batyr­dyng Orynbordan kele jatqan Miller­ding keruenin talaytyn Balakemer, Tәuekel, Túrsyn, Esim, Jәngir, Tәuke jortqan joldardyng kóbi osy oblystyng aumaghynda ekenin bilip, óz kózimmen kóruge kelgenmin. Sóitsem, búl aimaq qazaq tarihy múrajayynyng bas paviliony eken de, qalghandary qosalqy filialdarynday kórinedi.

- Sizding Mәrtóbe taghdyryna tike­ley qatysynyz bar ekeni belgili. Ataqty tóbening jan-jaghynan keulep qazyp, topyraghyn qúrylys materialdary ýshin paydalanyp jatqan josyqsyzdyqty toqtatugha septes­­ken túlghalardyng birisiz. Onyng ýstine 2001 jylghy saparynyzda (ol kezde Memlekettik hatshy qyzmetindesiz) Mәrtóbe mәrtebesin aiqyndau, onyng el tarihyndaghy ornyn aishyqtau túrghysynda baghaly aqyl-kenester bergeninizdi halyq biledi. Mәrtóbe jayynda ne aitar ediniz?

- «Ýrkerde» Ordabasy da, Mәrtóbe de halyq jasampazdyghynyng airyqsha aighaqtary retinde suretteledi. Ásirese, «Mamyr óte Mәrtebege kelseniz» dep bastalatyn shalqyma tarau beybit zamandaghy halyq túrmysynyng shalqyp jatqan apofeozynday estiledi.

Men Ordabasynyng da, Mәrtóbening de kópke deyin halyq jadynan shyghyp ketken kónilsiz kórinisine tap bolyp jýrdim. Seksen segizinshi jyl ghoy deymin. Bir top arheolog ghalymdarmen birge Shymkent oblysynyng tarihy oryndaryn araladym. Ordabasyna kelsek, ol kezdegi odaqtyq qatynas joldary ministrligining arnayy kәsiporyn­dary shyr ainala qorshap alypty. Qiyrshyq tastaryn bulidozerlermen qopara qazyp, әldeqayda tasyp әketip jatty. Abyroy bolghanda, kóp úzamay, Odaq ydyrady. Jol jóndeytin alyp qúrylystar adyra qaldy.

Egemen elder ense kóterdi. Preziydent Núrsúltan Nazarbaev irgedegi Tashkentke ózbek әriptesine qonaqqa keldi. Men de birge erip keldim. Sonda Shey­han­­tә­uir­ge, Tóleby atamyzgha baryp, Qú­ran oqy­dyq. Shymkentke úshyp kettik. Ertesine ózbek, qyrghyz preziy­dentteri sonda keldi. Ordabasyna baryp, ýsh elding basshylary jan-jaqtan jiylghan qaraqú­rym halyqtyng aldynda sóz sói­ledi. Mәngi dos bolugha ant berdi. Sol ký­ni Ordabasyn últtyq tarihiy-mәdeny qo­ryq jasau turaly sheshim qabyl­dandy. Abattandyru júmystary bastaldy.

Mәrtóbe kópke deyin uayym bop jýrdi. Eki mynynshy jyldary issa­parmen Shymkentke keldim. Aeroportta Berdibek Saparbaev qarsy aldy. Men odan: «Mәrtóbeni bilesing be?» dep sú­ra­dym. Úyala bas shayqady. Birden Say­ram­gha tarttyq. Kelsem, búrynghy bú­rynghy ma? Birjolata shógip barady. Bir kezdegi «Dala parlamenti» barlyq siy­qynan aiyrylghan. Qanyrayghan taqiyasy da qalyp jarymapty. Sayramda әkim bolyp jýrgen Quanysh Aytahanov ta sol arada edi. Qazaq tarihynda aituly sheshimderdi qabyldaghan mәslihat tó­be­ni býgingi jәne keleshek úrpaqqa qalay saqtap qalu kerektigi sóz boldy. Ber­dibek pen Quanysh uәdelerinde túrdy. Jylgha jetpey, ol kórerge kóz kerek tarihy oryngha ainaldy. Azamattyq qo­gham róli jyldan-jylgha kýsheyip keledi. Aytuly tarihy tóbe halyq bop keneser alqaly oryngha ainalsa jarady.

- Mәdeniyet ministrining orynbasary, keyinnen Tarihy eskertkish­ter­di qorghau qoghamynyng tóraghasy qyz­metinde tarihiy-mәdeny oryn­dar­dyng taghdyryna tikeley aralasqan adam retinde Ontýstiktegi eleuli or­­yndardyng biri - Saurangha qatysty mәselelerge de aralasqanynyz bel­gili. Osy orynnyng el tarihyndaghy mәn-manyzy, ony saqtaudyng joldary turaly ne oilaysyz?

- Sauran jol boyyna týsip qalghan altyn jambyday әli kýnge kóz tartady. Onyng júrnaqtarynyng ghúmyryn úzartu mamandardyng jan-jaqty aqyldasuyn talap etedi. Tez arada bir amaly tabylmasa, býkil tiri jýrgen úrpaqtyng keshirilmes kýnәsyna ainalady.

- Ontýstikten shyqqan kóptegen belgili túlghalarmen aralas-qúralas bol­­ghanynyzdy, talayymen dos bol­gha­ny­nyzdy bilemiz. Bizding jerlesi­miz, ha­lyq­tyng maqtanysh tútar per­zenti Núr­tas Ondasynovtyng sizding taghdy­ry­nyzgha әserin shet jaghalap estige­ni­miz bar. Osy jóninde әngi­melep berinizshi?

- Ol - óz ómirimen ólmes iz qal­dyrghan asa ýlken memleket qayratkeri. Respublikamyzdyng kógerip-kórkengine onday qaltqysyz enbek etken túlgha kem de kem. Úzaq jyl ýkimet basyndaghy qajyr-qayraty anyzgha ainalghan. Qyz­meti tómendegen sayyn abyroyy aspanday týsken. Myng toghyz jýz elu jetinshi jyly mektep bitirdik... «Auylymyzda qalyp, mal baghamyz dep, býkil oblysqa ýndeu tastanyz», degen qolqa miymyzdy kýni-týni jegi qúrttay jep boldy. Aqyry kóndik. Attestattarymyzdy audan­dyq oqu bólimi seyfinde saqtady.

Sóitip, jýrgende obkom basshysy ózgerdi. Núrtas Ondasynov keldi. B­irin­shi ótkizgen buro mәjilisinde bizding ýndeuimiz de qaralypty. «Mal bolsa, malshy tabylady. Bizde oqyghan mamandar jetpeydi. Balalardy joldarynan qaldyrmandar. Oqularyna barsyn», depti. Búl ýshin ol «Leninskaya smena» gazetinde qatty synaldy.

Arada kóp jyldar ótti. Bir kýni júmysta otyrghanymda esigimdi serpip ashyp, bireu kirip keldi. «Sen osy 1957 jyly Manghystauda mektep bitirgen Ke­­kilbaevsyng ba? Aynalayyn-ay, sol jyly oquynnan qalyp qoysan, senen bý­gin­de kim shygharyn kim bilipti? Men sen­der­di oqugha jibertkizgen Núrtas Onda­sy­nov degen aghanmyn ghoy» dep, qolty­ghyna qystyra kelgen «Ýrker» degen ki­tabyma avtograf jazghyzyp aldy. Din­mú­hamed Ahmetúly Qonaevqa joly­ghyp, ketip barady eken. Maghan kire shyghypty.

Birazdan keyin Jazushylar odaghy­nyng ekinshi hatshysy kezimde aldyma bir ibaly kelinshek kirdi. Qolynda qaghazgha orauly kitaby bar eken. «Mynany Núrtas aghay aparyp ber dep edi. Ol kisi dýnie saldy. Men - qaryn­dasy­­myn. Evney Buketovting zayybymyn. Mәskeuden kele jatyr edim», - dedi. Úzaq jyl jinaghan arabsha sózdigining bir danasy eken. Et jýregim erip jýre bergendey boldy.

- Asqar Sýleymenov sizding eng jaqyn dostarynyzdyng biri bolghany belgili. Tәken Álimqúlovpen de syilas jýrgeninizdi bilemiz. Tәken, Ase­keng turaly, jalpy Ontýstik óni­ri­nen shyqqan nemese qazir osynda qalam terbep jýrgen aqyn-jazu­shylar shygharmashylyghy jóninde de oilarynyzdy bilgimiz keledi?

- Asqar Sýleymenov jan dosym ghoy. Qansha qyrshanqy bolsa da, betime jel bolyp kelgen jeri joq edi. Ólerinde bir auyz til qatysa almay, qapyda qaldym. Dýniyeni tang qaldyrar erekshe jan edi. Ol eshtenege tanghalyp kórgen joq. Biraq júrttyng bәrin tang qaldyryp ótti.

Tәken de júmbaq adam. «Qaratau perzentterin» jurnaldan oqydym. Tas­tamay tamsana oqydym. Alghan әser­le­rimdi qaghazgha týsirdim. Bir kýni Mәs­keuden hat keldi. Badanaday-badanaday әriptermen, aitqan pikirlerime qayran qalyp jazypty. Kóp úzamay ózi de keldi. Búryn kórmegen kisim edi. Kýni boyy birge jýrdik. Jarytyp eshtene aitpady. Eshtene ishpedi. Eshtene súra­mady. Qay­ta-qayta jýzime qaraumen boldy. Kóp jyldardan son, Jazushylar odaghyna keldi. Birazdan beri ýiinen shyqpay jatyr eken. Jýzi enkish. Óni solghyn. Esik aldyndaghy kiyim ilgishting qasynda túr­dyq. Bireuler restoran turaly sóz qoz­ghady. Tәken júlyp alghan­day qylyp: «Ke­kilbaevpen birge s udovolistviyem ba­rugha bolar edi», dedi. Kýldik te qoy­dyq. Sodan qaytyp kórgen joqpyn. Osy­dan onshaqty jyl búryn Baba Ata­gha barghan­da beyitine soqtym. Tiri ke­zindegidey eshkimge, eshtenege qosylmay, japadan jalghyz әntek tompiyp jatty.

Toqash Berdiyarovting qayta qúrudyng jantalasy kezinde kelgeni esimde. Araq-sharappen aiqas qyzyp jatqan. Kabiy­ne­time kirip, edireye qarap qoyyp, dereu kózin tómen saldy. Mysyq múr­tyn jyltyrata jymsiyp kýldi. «Ke­kilbaev joldas, Mihail Sergeevichke aityp qoy. Úly orys halqy ony ómir baqy kesh­pey­di», dep, tez-tez shyghyp ketti. Múntazday taza. Ýsti-basynan qylau kórmeysin.

Tólegen Toqbergenov - qarlyghynqy dausymen qanqyldap kóp sóilep, qar­qylday kýlip, ara-túra ainala­sy­n­da­ghy­largha kózin alarta qaraghanymen, kemel oilap, tereng sezinip, sergek taldaytyn tereng synshy edi.

Dulat Isabekovti dúrys týsinu ýshin onyng jazghandaryna lirikting kózimen ýni­lip, yumoristing qúlaghymen tyndau kerek.

Satybaldy Narymbetov ejireye qa­ray, eljirey úghatyn jýregi júmsaq suretker.

Ergóbekovti Ergóbekovtey baqaysha­ghyna deyin jiliktey shaghyp, jiliktey zerttep, jiliktey týsindiru ýshin taghy bir Ergóbekov kerek.

Bәri de tang qaldyra biledi. Tamsandyra biledi.

- Torqaly toy aldynda Ontýstik­ting eline qanday tilek aitar ediniz?

- Toy ótedi. Torqa tozady. Biraq, Ontýstik әr nәrsesin besinning kólen­kesindey úzartyp, arghy-bergige abaylata kóz saldyrady. Onyng aitaryn jý­rekpen ghana úgha alasyn.

- Rahmet, agha.

Ángimelesken

Shoybek ORYNBAEV.

"Egemen Qazaqstan" gazeti