Beysenbi, 18 Tamyz 2022
Ekonomika 5761 1 pikir 18 Mamyr, 2022 saghat 18:20

Jenildetilgen nesie beruding alghashqy kýnderinde 14 000 kliyent avtosalondargha bardy

16 mamyrda bastau alghan jenildetilgen avtonesiyeleu baghdarlamasy kóbine ózine nazar audartady. Bir tәulikting ishinde Qazaqstan boyynsha diylerlik ortalyqtargha 14 000-gha juyq qazaqstandyqtar jýgindi.

Alghashqy kýnderi 26,4 mlrd tenge somasyna 3,4 mynnan astam ótinim maqúldandy.

Azamattardyng joghary qyzyghushylyghy 2015 jyly alghash iske qosylghan «qateliktermen júmys» baghdarlamasyn qamtyghan baghdarlamanyng janartylghan sharttarymen týsindiriledi.

Jana kirispege sәikes, qazirgi uaqytta:

- 10 mln tengege deyin nesie beru ýshin bastapqy jarna mýldem joq;

- tipti tanymal modelider ýshin avtomobiliding kýtu merzimi 1,5 aigha deyin qysqardy;

- mindetti saqtandyru poliysi alynatyn qaryz somasynyng 0,95% - na deyin qysqartyldy;

- qarjylyq jýktemeni tómendetu ýshin Ónerkәsipti damytu qory jyl sayynghy negizde saqtandyru turaly shartty qosymsha jiberdi;

- kliyentting kelisiminsiz avtomobiliderge qosymsha jabdyq ornatugha tyiym salynady.

Baghdarlamanyng oryndaluyn baqylauy QR Industriya jәne infraqúrylymdyq damu ministrligi men Ónerkәsipti damytu qory jýrgizedi. Búdan basqa, búzushylyqtardy tirkeudi avtosalondardyng kliyentterimen júmys jónindegi qyzmetter jýrgizedi.

Baghdarlama iske qosylghan sәtten bastap koll-ortalyqtargha qajetti jiyntyqtyng joqtyghyna 12 shaghym, artyq kezekke 54 shaghym, avtokólikting bolmauyna 25 shaghym kelip týsti. Qosymsha jabdyqty tanugha qatysty birde-bir fakt tirkelgen joq.

Qazaqstandyq avtobiznes qauymdastyghynda (QABQ) atap ótkendey, diylerlik ortalyqtardyng ishki búiryqtaryna sәikes 2022 jylghy nauryzdan bastap qyzmetting búl týri kliyentting jazbasha kelisimimen ghana jýzege asyrylady.

Kez kelgen búzushylyq tuyndaghan jaghdayda distribiutorlar koll-ortalyqtargha kidirmey habarlasudy súraydy.

QABQ-ta baghdarlamany tolyq qamtu ýshin sóre kezinde avtosalondar men tengerimderde 8 mynnan astam avtomobili rezervi qalyptasqanyn atap aitty. Jalpy, mamyr aiynda óndirushi zauyttar diylerlerdi qosymsha 8,5 myng kólikpen qamtamasyz etudi josparlap otyr, mausym aiynda taghy 8,6 myng kólik tolyghady dep kýtilude.

Tengerimdi barynsha molyqtyru boyynsha qabyldanghan sharalar jenildetilgen avtonesiyeleu baghdarlamasy boyynsha kliyentter ýshin avtomobilider tapshylyghynyng mýmkindigin boldyrmaydy.

 

1 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2759
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2128
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1799
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2893