Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2326 0 pikir 9 Qarasha, 2012 saghat 15:12

Bektúr Tóleughaliyev: «Janaózenge Beket ata esimin bergen jón»

Janaózen qalasynyng atauyn Beket ata esimine auystyru jónindegi Janaózen qalasy ardagerler kenesining úsynysy jergilikti halyq tarapynan әrtýrli qabyldanuda. Búl mәsele boyynsha biz Aqtau qalasynyng jәne Manghystau audanynyng Qúrmetti azamaty, jazushy Bektúr Tóleughaliyevke birer saual qoyghan edik.

Janaózen qalasynyng atauyn Beket ata esimine auystyru jónindegi Janaózen qalasy ardagerler kenesining úsynysy jergilikti halyq tarapynan әrtýrli qabyldanuda. Búl mәsele boyynsha biz Aqtau qalasynyng jәne Manghystau audanynyng Qúrmetti azamaty, jazushy Bektúr Tóleughaliyevke birer saual qoyghan edik.

- Bektúr agha, Janaózen qa­la­syna Beket ata atyn beru iydeyasy neden tuyndady?
- Qasiyetti Qúrban ait meyramy kýni oblys ardagerlerining úigharuymen jәne oblys әkimining kelisimimen Beket atanyng basyna qúrbandyq shalugha bardyq. Onda Manghystau oblysynyng audan әkimderi, ardagerler kenesining tóraghalary jәne shaqyrumen kóptegen aqsaqaldar keldi. Barlyghy jýzden astam adam. Sol qasiyetti Qúrban ait kýninde Janaózen qalasy ardagerler kenesining tóraghasy Asylbek ­Ay­­darov Janaózen qalasyn ­Be­ket ata atymen atayyq degen úsy­nys aitty. Búl úsynys jinal­ghan kópshilikting qoldauyna ie boldy.
- Qalanyng atyn ózgertuge qanday sebep bar dep oilaysyz?
- Qalanyng atauyn ózgertu­ge qa­tysty eng birinshi sebep Janaózen qalasy halqynyng basynan keshken jaghdayy men qalanyng atauyna jabysqan qaraly daq. Byl­­­­­tyr qalada jappay tәrtipsizdik­ter beleng alyp, neshe týrli qay­ghy­ly oqighalar boldy. Adam­­dar óldi, beybit túrghyndar ja­­pa shekti, ghimarattar qiratyl­dy, qalanyng jalpy syiqy búzyldy. Búl jaghday ruhany daghdarysqa da әkep soqty. Sodan beri Janaózen qalasy týrli әngimelerge qalyp jýr. Halyq arasyndaghy teris sózder, alyp-qashpa әngimeler osynyng aighaghy. Keybir adamdar mәseleni ushyqtyra týskisi keletindey, asyra siltep, jónsiz pikirlerdi aitudan jalyqpaydy. Múnyng bәri әldebireuler ýshin sayasy oiyngha ainalghanday. Bolyp ótken oqighany ushyqtyryp, halyq pikirin basqasha qalyptastyrghysy keletin әreketterdi kórip jýrmiz. Áriyne, oqigha boluyn boldy ghoy, ol eshuaqytta úmytylmaq emes. Kinәliler jazasyn tartuda. Býginde qalanyng jaghdayy birqalypqa týsip, búrynghy ómirin qayta jalghastyryp jatyr. Desek te, qalanyng ainalasyndaghy әngimeler tolastar emes. Múnyng bәri bizding janymyzgha batady. Qamyghamyz. Sodan oilana kelip, qaladaghy túraqtylyqtyng ornauy ýshin, bereke-birlikting saqtaluy ýshin, neshe týrli kelensiz әngimelerge, beypil sózderge toqtau salu maqsatynda qala atyn Beket atagha auystyru jóninde úsynys aityldy. Beket ata esimi Manghystau halqynyng quanyshta da, qayghyda da auzynan tastamay aityp jýretin úran sózi.
- Janaózen Beket ata dep atalatyn bolsa, ne ózgeredi?
- Eger Janaózen qalasy Beket atanyng atymen atalar bolsa, tynys-tirshiligi de basqasha arnagha týsip, Janaózen qalasyna qatysty әrtýrli әngimeler ózdiginen tyiylar edi. Búghan Beket atanyng qasiyeti de septigin tiygizedi degen oidamyn. Jalpy halyqtyng Beket atagha degen qúrmeti sheksiz. Beket atanyng basyna kýnine әrtýrli ónirlerden kóptegen adamdar atbasyn tirep, dúgha etip, sadaqa berip, arman-tilekterine qol jetkizip jatady. Qazirgi tanda Manghystau halqy әldeneden shoshysa da «Beket ata» deydi, quansa da «Beket ata» deydi, qiyn jaghdaygha tap bolsa da «Beket ata» deydi. Olar Beket ata esiminen ruhany qorghan izdep, pana tabady. Mine, osynday jaghdaylardy eskere otyryp, qala atyn ózgertu jóninde oryndy bastama kóterilip otyr dep esepteymiz. Múnyng mәni terende. Eger qalanyng aty Beket ata atyna beriletin bolsa, ol ataumen birge qalada kóp jaqsylyqtar ornaydy degen ýmitimiz bar. Óitkeni Janaózenning aty qazirgi tanda býkil әlemge tarap ketti. Onyng barlyghy tek teris jaghynan kórsetilip otyr. Jaqsy sózder aitylmaydy. Bolghan oqighany shekten shyghara aitu, azamattardyng ar-namysyna, qadir-qasiyetine tiyerliktey sózder tudyru kim-kimge bolsa da abyroy әpermeydi ghoy. Qalanyng Beket ata atymen ataluy osynday әngimelerge toqtau salar edi.
- Búl jóninde jergilikti halyqtyng pikiri qalay bolyp jatyr?
- Búl bastamany jogharyda aitqanymday, Janaózen qalalyq ardagerler kenesining tóraghasy Asylbek Aydarov úsyndy. Úsynysty qatynasyp otyrghan el aqsaqaldary týgeldey qoldady. Respublikanyng ózge de ónirlerinen habarlasyp, «dúrys» degen pikirler aityp jatqandar az emes. Osyghan qatysty jergilikti halyqtyng pikiri ekige bólinip ketip otyr. Bireuleri qoldau kórsetip jatsa, keybireuleri qarsylyq bildirude. Songhylarynyng aityp otyrghan uәjderi mynaghan sayady: «Beket atanyng atyn qala atyna beretin bolsaq, atanyng esimine kir keltirip alamyz» deydi. Biz kerisinshe, qalanyng aty beriletin bolsa, ol ruhany tazarady, adamdar arasyndaghy ghaybat sózder toq­tap, tarihy mәnining onaluyna mým­kindik beredi deymiz. Taghy bir aitarym, ótkende balalarym ghalamtor betinen Janaózen qalasyna qatysty jazylghan pikirlerdi kórsetti. Sonda bylay dep jazylypty: «Proklyatyy gorod Novyy ózen» dep. Búghan qalay nalymaysyn? Sondyqtan da bizding ortaq maqsatymyz Janaózendi Beket ata atymen atau arqyly qalany ruhany ortalyqqa ainaldyru, әrtýrli kelensiz әngimeler­den qútqaru.
- Ángimenizge raqmet!

Súhbattasqan
Dәuirjan Tólebaev

Taqyrypqa oray

Óskemenning aty Altay bolsa...

«Ana tili» gazetining 1-7 qarashadaghy №44 sanynda Quanbek Boqaevtyng «Qala atauy Beket ata bolsyn» degen pikir aityldy» degen maqalasy jariyalanghan eken. Avtor óz maqalasynda tek Janaózen qalasy­nyng atauyn ghana emes Petropavl, Pavlodar, Óskemen qalalarynyng atyn ózgertu jóninde júrtshylyq jiyi-jii mәsele qozghap kele jatqanyn da aityp ótipti. Múnday pikirler de oryndy. Ásirese, Óskemen qalasy oryssha Usti-Kamenogorsk bolyp eki týrli atalyp jýrgeni óreskeldik emes pe? Men Óskemen qalasynda oblystyq halyq shygharmashylyghy ýiining diyrektory bolyp qyzmet etkende de múnday pikirdi estiytinmin. 1963 jyly Mәskeude ótken halyq teatr­lary festivaline Aqjar halyq teatrynyng әnshisi bolyp jýldemen oralghan edik. Sol kezde mәskeulikter Óskemendi bylay qoyyp, «Usti-Kamenogorsk qay jerde?» dep súraghany esimde. Biz «Altayda» desek birden týsinetin. Bir tandanarlyghy, Qazaq radiosynda úzaq jyl rejisser bolyp qyzmet etip jýrgende tipti, Qazaqstanda túratyndar da «Óskemen degen qay jerdegi qala?» dep súraghanyn estip qalatynbyz. Sol kezende-aq «qala atauyn Altay dep ózgertse ghoy, shirkin!» degendey pikirler aitylatyn. Al Quanbek Boqaev «qala atauyn Altaykent» dep ózgertu jóninde de pikirler aitylatynyn jazypty. Ras, múnday pikirdi de estip jýrmiz. Búl mәseleni Parlament qozghasa, Elbasymyz qoldaydy dep oilaymyn.

Kókenay Kamaliyev,
Kórkemónerpazdardyng respublikalyq jәne býkilodaqtyq bayqaulary men festivaliderinin
laureaty, Qazaq radiosynyng ardageri

"Ana tili" gazeti

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5493