Serik AQSÚNQARÚLY, aqyn, Halyqaralyq «Shabyt» festivalining qazylar alqasynyng mýshesi:

- Serik agha, «Shabyt» jastar festivalining qorytyndysy shygha salysymen, aqparat qúraldary «Shabyttan shy shyqty», - dep shulady. Sol fes-tivalida tóreshining biri boldynyz ghoy, qazylar alqasynyng mýshesi Maraltay Rayymbekúly sizderdin  sheshimderinizge kelispey, tórelik etuden bas tartypty. Pikir qayshylyghy qay ýmitker  ýshin boldy?  «Shabyttyn» búl jolghy jenimpazdary әdil anyqtaldy ma, ashyp aitynyzshy...
- Sender Maraltaydy keremet dep oilaysyndar ma, nemene? Maraltay Farizadan artyq pa eken? Aqsúnqarúlynan kýshti me eken, әlde? Maraltaydyng qazylyqtan bas tartyp, ketip qalghanyn nege әldeqanday kóresinder? Onyng pikiri sender ýshin manyzdy bolady da, Fariza Ongharsynova men Aqsúnqarúlynyng pikiri týkke túrmaydy?  Osy súraghyma jauap bershi, qane? Súhbat almas búryn, osy súraghyma jauap ait...
- Mәsele onda emes, sizderding aralarynyzda nendey kelispeushilik bolghanyn  bilmeymin ghoy.  Sol sebepti de súrap túrmyn. Talas jenimpazdardyng qaysysyn anyqtauda tudy? Maraltay nege kelispedi, ol kimning jenimpaz bolghanyn qalady?

Serik AQSÚNQARÚLY, aqyn, Halyqaralyq «Shabyt» festivalining qazylar alqasynyng mýshesi:

- Serik agha, «Shabyt» jastar festivalining qorytyndysy shygha salysymen, aqparat qúraldary «Shabyttan shy shyqty», - dep shulady. Sol fes-tivalida tóreshining biri boldynyz ghoy, qazylar alqasynyng mýshesi Maraltay Rayymbekúly sizderdin  sheshimderinizge kelispey, tórelik etuden bas tartypty. Pikir qayshylyghy qay ýmitker  ýshin boldy?  «Shabyttyn» búl jolghy jenimpazdary әdil anyqtaldy ma, ashyp aitynyzshy...
- Sender Maraltaydy keremet dep oilaysyndar ma, nemene? Maraltay Farizadan artyq pa eken? Aqsúnqarúlynan kýshti me eken, әlde? Maraltaydyng qazylyqtan bas tartyp, ketip qalghanyn nege әldeqanday kóresinder? Onyng pikiri sender ýshin manyzdy bolady da, Fariza Ongharsynova men Aqsúnqarúlynyng pikiri týkke túrmaydy?  Osy súraghyma jauap bershi, qane? Súhbat almas búryn, osy súraghyma jauap ait...
- Mәsele onda emes, sizderding aralarynyzda nendey kelispeushilik bolghanyn  bilmeymin ghoy.  Sol sebepti de súrap túrmyn. Talas jenimpazdardyng qaysysyn anyqtauda tudy? Maraltay nege kelispedi, ol kimning jenimpaz bolghanyn qalady?
- Maraltaydyng jenimpaz degen adamyn jenimpaz ettik, shynymdy aitsam. Bas jýlde alghan Baltabek Núrghali. Maraltay: «Fariza apay, Serik agha, men búl jigitting poeziyasyn jaqsy bilemin. Gran-priyge osy layyq», - degen song kelisip, aty atalghan ýmitkerdi jenimpaz jariyaladyq. Maraltay taghy bireulerdi әkep qospaqshy boldy. Olardyng ólenderin oqyp kórdik, jýldege tatitynday emes. Bizge únamady.
- Naqty qay ýmitkerler?
- Atyn úmytyp ta qaldym qazir. «Búlar keremet aqyndar ghoy», - dep Maraltay  bizge renjidi. Men aittym: «Ghalamtorda otyrady, jastardyng búghan deyingi ólenderin oqyp, bilip jýr ghoy dep sen aitqan adamdardyng jýldeger boluyna kelistik. Al myna aitqan 3-4 aqynnyng óleni óleng emes», - dedim. Sodan keyin ol ashulanghan shyghar. «Maraltaydan shy shyqty, tóraghalyqty tas-
tap ketti», - dep býkil festivalidi kirletuge bolmaydy ghoy. Myqty aqyndy Maraltaydan góri Fariza tany biledi emes pe? Aqsúnqarúly jenimpazdy tany bilmey me eken? Bәrin Maraltay ghana bile me? Men osyny týsinbedim.
- Poeziya nominasiyasy boyynsha 92 ýmitker baq synapty. Jenimpaz bolghandar bar, jýldege synyq sýiem jetpey qalghandar bar, solardyng arasynan kimning baghyt-baghdary, qalam siltesi dúrys? Kýni erteng myqty aqyn bolady dep kimderdi ataysyz?
- Bas jýlde alghan Baltabek Núrghalidy Maraltaydyng aituymen, búghan deyingi jazghandaryn  biledi ghoy dep ótkizdik. Al men ýshin qúbylys bolghan aqyn Botagóz Múhitdiynqyzy. Óleni keremet. Onday óleng qazaq әdebiyetinde bolmaghan, masqara qúbylys. Fariza apang ekeuimiz sol tamasha ólenning iyesine Gran-priydi әpere almadyq. Senesing be? Fariza Ongharsynovagha da, maghan da únaghan óleng Botagózdiki edi, biraq ol qazylardyng basqa mýshelerine únamady. Botagózden asqan aqyndy men kórmedim.
- Jón eken. Siz bas jýlde men birinshi oryn alghan aqyndardy aittynyz.  II oryndy iyelengen  Saltanat Jýsip pen Bauyrjan Áliqoja,  III jýldege ilikken Saltanat Smaghúl men Qarlygha Temirghali, Túmanbay Moldaghaliyev atyndaghy arnayy syilyqqa layyqty sanalghan Dinara Mәlik, Astana qalalyq Mәdeniyet basqarmasynyng arnayy jýldesin iyemdengen Iliyas Múqayyptar da bar ghoy. Olar jayly ne deysiz?
- Qarlygha Temirghalidyng internetten biraz ólenderin oqyp jýrmin.  Qarlygha 16 jasta, shamasy. Men 16 jasymda onyng jazghanynday óleng jazghan joqpyn. Bolashaqta ol qyzdan keremet aqyn shyghady. Sol  Qarlyghagha  I-oryn alyp bere almadyq, III-oryndy ústatugha tura keldi.  Al Bauyrjan  Áliqoja men Dinara Mәlikti súmdyq aqyn demey-aq qoyayyn. Biraq óz dengeylerinde, jaqsy jazady. Meni tanghaldyrghan Botagóz ben Qarlygha. Botagózge Gran-priydi,  Qarlyghagha  I-oryndy beru kerek edi. Ol jerde qazy tek men ghana emespin, Maraltay bar, Janat Áskerbekqyzy men Baqytjan Qanapiyanov bar. Árkimning pikiri әr týrli ghoy. Tóragha Fariza Ongharsynova ekeuimiz Botagózding bas jýlde alghanyn qatty qalap edik.  Biraq «Maraltay jas qoy, jastardyng ishinde jýr, olardy oqidy», - dep, Baltabekke toqtadyq.
- Agha, siz aqyn Maraltaydyng tandauyn asa jaqtyrmaghan siyaqtysyz. Baltabek Núrghalidy Maraltay úsyndy dep qaldynyz. Maraltay Rayymbekúly «Shabytqa» biyl ghana qazy bolghan joq.  Nege onyng tandauyna senbeske? Ilgeridegi «Shabytta» Erlan Jýnisti jazbay tanyp,  jýldeli orynnan kórinuine әdilqazy retinde tipti tizege salyp túryp,  daulasyp edi. Maraltaydyng tandauy adastyrghan joq qoy, mәselen?! Erlan Jýnis qazir әdeby ortada esimi auyzgha jii iligetin aqynnyng biri...
- Maraltaydy jamandap otyrghan joqpyn, ainalayyn! Ol myqty aqyn, ózinshe bólekteu aqyn.  Biraq Maraltay qazaq әdebiyetindegi qúbylys emes qoy.  Qazaq poeziyasyndaghy qúbylys  - Fariza. Nege Farizanyng tandauymen sanaspasqa?  Fariza ózindik mektebi bar, qazaq poeziyasynda ózindik jýiesi bar aqyn. Maraltayda onday jýie joq qoy, mәselen?! Maraltaydy әulie etip jýrgen ózimiz: «Maraltay, Maraltay», - dep. Taghdyryn ayadyq. Kezinde Kensayda týnep jýrgenin kórdik te: «oybay, mynau myqty aqyn eken», - dep qúlay kettik.   Farizanyng jazghanyn, mening jazghanymdy jazdy ma Maraltay?  Ol qazaq әdebiyetine ne әkeldi, osyny aitshy?
- Ángime Fariza myqty ma, Maraltay myqty ma degende nemese kimning qazaq әdebiyetine qanday dýnie әkelgeninde emes, shygharmashyl jastardyng festivalinde kim әdil synshy boldy degen súraqtyng tónireginde emes pe? Qazylardyng arasyndaghy kelispeushilik rushyldyq pen jershildikting kesirinen ada dey alasyz ba? Óz jerine, rulasyna búra tartu qazaq jýrgen jerde beleng almay qoymaydy ghoy óitkeni. Qanshalyqty әdil boldynyzdar degende men osyny súramaqshy edim...
- Biz barynsha әdil boldyq dep oilaymyn. Saghan aita-yyn, Maraltay - bar bolghany pyshaqtyng qyrynday 1-2 kitaptyng avtory.  Al Fariza tom-tomdap jazghan adam. Bastaryna jastap oqityndaryng orystyng Anna Ahmatovasy men Marina Svetaevasy ma? Farizany orysshagha audarayyqshy, Ahmatovang qayda qalady eken? Ádil boldynyzdar ma deysin... Osynday súraqtarynmen Farizany sharshatyp bittinder, qartaytyp jiberdinder. Endi meni qartaytyp barasyndar. Úly Farizany syilau kerek qoy, ainala-yyn?! «Shabytqa» 92 adamnyng qoljazbasy kelip týsti. Shygharmashylyqpen ainalysu eng bir tiyimsiz zamanda, jastardyng poeziyagha degen yntyzarlyghy qayran qaldyrdy meni. Ólenmen ómir sýrgisi keledi eken. Sonday shygharmashyl jastardyng festivaline bólingen jýlde bar joghy 5-6 oryn. Osyghan qynjylyp qayttyq. Oibay-au, otyryp otyz minut aitysqan aqyngha demeushiler birden kólik mingizedi. Al jazba aqyndardyng kýni mynau... Qazaq poeziyasyndaghy jastardyng bas jýldesi
200 000 tenge bolyp túr. Fariza Ongharsynova aityp jýrip, jýldeli oryndardy kóbeytipti qayta. Áytpese 3 orynmen shekteler edi. Ekinshi, ýshinshi oryndy bir emes, birneshe aqyngha bereyik dep jýgirdi.
- Bәige bolghasyn  aragha kisi salu, tamyr-tanysyna telefon soqtyru degender bolmay túrmaydy ghoy. Qazy bolyp tórde otyrdynyz, «Shabytta» osynday әreketter oryn aldy ma?
- Habarlama jiberip «I-oryndy alyp berseniz, rahmetimdi aityp, riza etemin», - degender boldy. Telefon shalghandar da kezdesti. Ólenderi jýldege tatymaydy. Jas kezde bәigege qatysqanymda jolymdy keskender kóp bolghan.  Sonday qiyanatty býgingi jastar kórmese dedim. Jas talanttardyng baghyn baylaghym kelmedi.  Jaqsy ólenge әdiletsizdik tanytugha haqym joq.
- Jastardyng «Shabyt» festivali әdebiyettegi tay jarysy syndy jarys qoy. Tek tay jarysyn sóz etkendey bolmayyq. Kýni keshe әdebiyetting bizdegi bas bәigesi «Memlekettik syilyqtyn» iyegerleri anyqtaldy.  Syilyqtyng iyegerleri jayly ne deysiz?
- Poeziyada Nesipbek Aytovtyng alghany óte dúrys boldy. Nesipbek  ómirin qazaqtyng jyryna arnaghan adam. Ádebiyetke qyzmet etpey túryp, «әdebiyet maghan qyzmet etsin» deytinder de bar ghoy, olardyng janynda Nesipbekting alghany oryndy. Prozadan iyelengen Sәbit Dosanov qoy?! Onyng nesin súraysyn... Bir anekdotqa bergisiz әngime aityp bereyin saghan, qazir marqúm bolyp ketti torghaylyq bir myqty satiriyk, jurnalist jigit boldy. Atyn úmytyp otyrmyn.  Sol jurnalist Torghaydyng muzeyin aralap jýrse, muzey tanystyrushylary: «Mynau - Sәbit Dosanov degen jerlesimiz. Búl - jazushymyzdyng memleket basshylarymen týsken sureti», - dep Dosanovtyng suretin kórsetipti deydi. Sóitse, әlgi satirik jigit: «Oybay-au, Sәbenning memleket basshylarymen týsken suretin bilemiz ghoy. Sәbit Dosanovtyng payghambarymyz Múhammed ghaleysalammen týsken sureti bar ma eken? Sony kórsetinizshi», - dep qaghytypty. Muzeydegi  sol әngime anekdotqa ainalyp ketti qazir. Sәbitke búdan basqa ne aitamyn? Al Nesipbekting alghany jón. Múqaghaly Maqataev bizding buynnan eshkimge alghysóz jazbay, Nesipbekke jazghan kezinde. Múqaghalidyng kózine týsu kezdeysoqtyq emes qoy. Sondyqtan Nesipbek pen Sәbitti salystyrugha bolmaydy.
- Ángimeni endi ózinizge búrsaq... Keshe ghana «Jas alashtan» «Týsiniksiz qazaq» atty essenizdi oqydyq. Sonau Qaraghandyda jatyp, Abay fenomenin tilge tiyek etkeninizge quanyp qaldym. Qansha degenmen Almatydan alystasyz ghoy. Almatydaghy әdeby ortagha shettegi qalamgerding kózimen qarap kóreyikshi...
-  Men Almatydaghy әdeby ortany әdeby orta dep baghalamaymyn.  Óitkeni olar araqty bir-birine qúiyp otyryp óleng oqyp, birin-biri maqtap klassik degenderine mәz. Zamandas-taryn oqityndary az. Mening týsinigimde әdeby orta Almatyda emes, Qaraghandyda. Eng keremet әdeby orta Qaraghandyda dep esepteymin, nanbasang kelip múndaghy jastardan súra.  «Qasym» jurnalynyng basynda Serik Saghyntayday qazaqtyng myqty aqyny, prozaiygi, qalamy jýirik jurnaliysi otyr. Miras Asan, Ruslan Núrbay, Rahat Ábdirahmanov syndy aqyndarymyz, biraz jazushylarymyz bar. «Qasym» jurnalynyng manayynda bәri.
- Sizderding ózderiniz alpysty alqymdap qaldynyzdar. Artynyzgha búrylyp qaraghanda ne kóresiz? Osy kezge deyingi shygharmashylyghynyzgha kóniliniz tola ma?
- Mening qazirgi dengeyim óte kýshti, bilemin. Men ólenmen «auyrghan» adammyn. Sol ólenmen otyrmyn. Tayauda «Qara orman» degen kitabym jaryq kórdi. 2000 - 2012 jyldary jazghan dýniyelerimdi jiyp, «Alas-alas» degen atpen bir tomdyq kitabymdy shygharmaqpyn. Jana sen oqydym degen esseni, sonday publisistikalyq dýniyelerimdi bir tomgha jinaqtasam deymin. Sosyn Alladan habar kelse jazamyn, kelmese  jazbay otyramyn. Búryn shimaylap, kýni-týni jaza berushi edim. Qazir Alladan habar kýtemin. Andrey Voznesenskiy 65 pen 70 jasynyng aralyghynda keremet ólender tudyrghan. Armanym sol Andrey qúsap endi on jylda osy jazghandarymnan da keremet dýnie jazyp qaldyru.  Meninshe, aqyn Jambyldyng jasyna, 90-gha  kelui kerek. Sonda ghana aqyndyq әleueti kórinedi.
- Jana bir sózinizde: «Maraltaydy nege sender qúbylys kóresinder?», - dep menimen kelispey qaldynyz ghoy. Sizdinshe qay aqynnyng júldyzdy shaghy qazir? Kimning esimi ózgelerden biyik túr?
- Qazirgilerden men ýshin eng keremet aqyn - Temirhan Medetbek. Sen aityp otyrghan júldyzdy shaq Temirhanda. Ol - qazaq poeziyasynyng zannamasyn búzyp, tynnan jol salghan talant. Temirhannan keyin Tynyshtyqbek Ábdikәkim poeziyada ózindik sýrleumen keledi. Osy eki aqyn, odan keyin - men. Basqasyn moyyndamaymyn.
- Al prozada she?
- Prozada Múhtar Maghauiyn. Tólen Ábdik aghang túr taghy. Prozaikterding sheberligi Áuezov pen Aymauytovtan keyin tausylghanday kóresinder sender. Eger Maghauin men Tólen ózbekterding mandayyna bitkende, ekeuin әldeqashan Nobeli syilyghyna úsynar edi.
- Ángimenizge rahmet! Súhbattasqan - Qarlygha IBRAGIMOVA

"Halyq sózi" gazeti