(Halili Djibrannyng izimen)

(Halili Djibrannyng izimen)

Áueli populist-últshylgha kez boldym. Qaynaghan bazardyng ortasynda bylay dep jyrghap túr eken: «Biz eng kóne tariyhqa ie últpyz, eng jarqyn bolashaq ta bizge tiyesili. Bizding ótkenimiz keremet bolghan, keleshegimiz de keremet bolady. Al qazirgi kýnimiz... uaqytsha ghana qiyndyqtargha toly. Tóniregimiz týgel dúshpan. Odan qútqaratyn - tek biz ústanghan jol». Búl qisyngha sensek, osylaysha eki keremet shaqtyng ortasynda mәngi-baqy qysylyp qalghan osy shaqtyng beybaqtary ekenbiz bәrimiz. Ary qaray kettim.

Bir tóbening ýstinde diktator túr eken. Ekilenip jeky sóilegende bet qaratpaydy: «Ótken shaq tas qaranghy edi. Baqyttaryna oray men tuyp, jarqyraghan núrly shaqqa kez keldinder. Sondyqtan da jaryqtyng jylnamasy menen bastalady. Menen basqa sәulening kózin taptym dep shatylghan adam da, onyng sózine sengen júrt ta - terrorist! Óstip mening jaryghyma jary bersender, kýnderding bir kýninde kózәinekterindi sheshuge de rúqsat berip qalarmyn». Sol sәt ózime úsynylghan qara kózildirikten sypayy týrde bas tartqan kýii jýre berdim.

Kelesi bir jolayryqta uaghyzshy úshyrasty. Shapanyn altynmen zerlegen, kebisine kýmisten shegiren salypty. Aqsha zauytta qiylyp ta ýlgirmegen jap-jana jasyl banknottardan basyna shalma orap alghan eken. «Ya, Huda!» dep tóniregine hәm jylamsyray, hәm jazghyra qaraydy da: «Ata-babasyna dugha baghyshlamaytyndardy qúrt! Dugha baghyshlaghanym sibably qulima dýz dollardan kem ústatyn sarandardy qúrt!» dep qarghanyp túr. «Ata-babama sening baghyshtaghan dúghannan da búrynyraq jetip qalarmyn» degen oimen qasynan óte shyqtym.

Taghy bir asuda últshylgha da, diktatorgha da, hәm uaghyzshygha da asqynghan jekkórinishpen kóz salyp, myrs-myrs kýlip bireu túr eken. «Maghan aman-esen jetkenine shýkirlik qyl. Ana jetpis eki týrli adasqan azghyndardyng tobyn kórding be? Biz - jetpis ýshinshi naghyz mýminder tobyna jatamyz» dedi shyqshytyn oinatyp. «Bizding maqsatymyz - ... » «Ana jetpis ekini qútqaru ma?» dep qystyrma súraq qoyyp em, maghan týksie qarady da, «Qútqaruy nesi? QYRU!» dep qalsh-qalsh etti. Qalshyldap túryp, qolyma «shahidting belbeuin» ústatty. Onysyn erekshe qúrmetpen ózining beline taghyp berdim de, saparymdy jalghastyra berdim.

Temir tayaghym tebendey, temir etigim tengedey bolghan kezde úshy-qiyry joq bir dariyagha kep jettim. Dariyanyng jaghasynda bir alyp bәiterek ósip túr. Bәiterekting tómengi bútaqtaryna ilinip qalghan sala-qúlash ajdaha jylandardyng jansyz deneleri búlghan-búlghang etedi. Týbinde altyn saqamen oinap bir kishkentay úl otyr. Týri nege sonsha tanys? Jerge tizerlep otyra kettim. Sol kezde baryp meni bayqaghan bala jaqyndap keldi de, qolyn sol keudeme basty. Ary qaray ne bolghany esimde joq. Aq túmannyng arasynda alyp samúryqqa minip alyp, kýn týbine bet alghan qarshaday úldyng súlbasyn ghana kózim shalyp ýlgirgen.

Esimdi jinay sala keudeme kóz saldym da, qalshiyp qaldym. Kýielesh jýregim ghayyp bolypty. Ornynda altyn saqa jarqyraydy. Ishim tolghan saghynysh pen mahabbat. Ókinish pen kýdikten eshtene qalmaghan. Populist-últshyldy da, diktatordy da, uaghyzshy men әreketshildi de keudeme basqym keledi. Árqaysysyna aitatyn sózim kókiregimde endi sayrap túr. Apyl-ghúpyl atyp túryp, keri búrylyp em, kesh qalghanymdy birden úqtym. Samúryq meni dariyanyng arghy betine ótkizip ketken eken.

Oksford, 2009 jyl

Jazba avtordyng facebook-tegi paraqshasynan alyndy

«Abai.kz»