Jaqynda aty-shuly bir jurnaldyng «Qantar oqighasyna» qatysty saualnamadan memlekettik ishki sayasy tónkeristing oryn aluy 20%, sheteldik lankesterding josparlanghan әreketi 12% degen sandargha kózim shaldy. Rasynda atalghan sandar әlde-qayda tómendetilip kórsetilui mýmkin.

Beybit júrttyng súraghanyn arandatyp ketken jymysqy toptyng bolghany anyq, jәne sol jaghdaydy paydalanyp arandatushylar men maroderlardyng dýrbelendi úiymdasqan týrde jýieli paydalanyp ketkenin de moyyndau kerekpiz.

Búnda kez-kelgen elde әleumettik tolqudy biylikke qarsy әreket etushi sayasy beymәlim toptyng paydalanyp ketuin, 7-qantardan bastap jogharghy dengeyde qamala bastaghan lauazymdy túlghalardyng qatystylyghy anyqtalyp, kýdikke ainalghanynan bayqaugha bolady. Ony 16-nauryzdaghy Joldauynda Preziydent Qasym-Jomart Toqaev ta óz sózderinde, tergeulerding alghashqy nәtiyjelerinen «memlekettik tónkeristin» oryn alghandyghyn, jәne oghan lauazymdy túlghalardyng qatystylyghyn resmy habarlady.

Áytse de, osy qantardaghy dýrbelende beybit halyqtyng sheyt bolghany әli de jýrekti auyrtady. Ol kezde kim kimning qolynan qaza tapty, qay qanghalaqtaghan oqqa úshqanyn tauyp, anyqtau qiyn.

Osy rette, Preziydent 6-qantarda jariyalaghan tótenshe jaghdaylardyng birden-bir sebebine, әlgi memlekettik tónkeristi jasaugha syrttan jәne ishten kópten beri josparlap jýrgen jaldamaly lankestik topty endirip, qoghamda óz ylanyn shygharghanyn oidan shyghardy dep aitugha kelmeydi. Óitkeni, óz kózimizben - túrqy ózge elding túrpatynda, әskeriy-sporttyq kiyinip dayyndalghan jasaqtardyng qoldarynda songhy ýlgidegi baylanys qúraldardy qoldanyp, betterine betperde taghynyp, óte dóreki qarym-qatynasta jýrgenderden sol 4-6 qantar kýnderi talayyn kórdik qoy.

Búlardyng úrlanghan eki mynnan astam qaru-jaraghynyng ondy-soldy bey-bereketsiz atuynan, bir uaqytta benzin tasityn kamazdardy, pogruzshikter men arnayy qorghanys kólikterin iyemdenip memlekettik mekemeler men әkimdikterge baghyttap, jýieli qimyldaulary kóp nәrsening jayyn anghartty. Yaghni, on jerden beybit miting bolyp bastalghan dýniyening sonyn úiymdasqan qaruly toppen memlekettik biylikti qorqytyp-ýrkitip, tónkeriske úlastyrghan qaraniyetti pighyldy joqqa shygharudy, tek týieni kórmes soqyr ghana shyghar.

Álbette, keshegi qantarda memlekettik tónkeriske sebepker bolghan, otany men adamy qúndylyghy joq jaldanghan qanipezerlerding qolynan beybit túrghyndardyn, qúqyqqorghau organdarynyng otbasylarynyng da qayghygha jútyp, qazalaryn shygharuy bәrimizdi ókindiredi. Búl jayynda Preziydent te birneshe minberlerden qynjyla habarlap otyrdy. Endigi mәsele, sol әreketterge jauapty tergelushilerding alghashqy tergeu sheshimderinen qoghamdy habardar etip túruy abzal.

Ekinshiden, ashyqtyq prinsiypin de býgingi qolgha alynghan sayasy reformalardyng oidaghyday oryndaluyna júmyla kirisip, ekinshi qayta memlekettik tónkeristerge úlastyratyn qantar oqighalaryn qaytalatpau lәzim. Biylikke degen senimdilikti qalyptastyruda Preziydentting ýnemi kóterip jýrgen әdildik pen adaldyq úghymdaryna jan bitiretin - konstitusiyalyq reformalardy is-jýzinde oryndaytyn halyqpen, ózara estip týsinisetin, әrekettesetin qoghamdy qalyptastyru. Búghan keshegi memlekettik tónkeristing zardaptaryn boldyrmaugha qogham men biylik mýddeli boluy shart.

Maqsat Jaqau

Abai.kz