Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2261 0 pikir 14 Qarasha, 2012 saghat 08:08

Núrhat Sapuanov. Ólgennen súra ólendi, tirining kózi – tirlikte

Ómirding aghynymen birneshe jyldan beri basqa salagha qyzmetke auysyp ketsem de ózim tandaghan mamandyghym jurnalistikagha degen qúrmetim, oghan degen ruhany súranysym arta týspese esh bәsendegen emes. Bes jyl boyy KazGU-ding tabaldyryghyn tozdyryp, studenttik shaqtyng eng qyzyqty kýnderin qalam ústaghan qauymnyng býgingi ókilderimen әigili besinshi jataqhanada birge ótkizgendikten bolar júmys baghyty basqa bolsa da qazaq jurnalistikasynyng jәne әdebiyetining qazanynda qaynap jýrgen aldynghy buyn aghalardyn, dostarymnyng bizden keyingi jastardyng jazghan-syzghandaryn ýzbey oqyp, shama-sharqymsha taldap-tarazylap otyrudy әdetke ainaldyrghanmyn. «Jurfakqa alghash kelgen 50 studentting bәri aqyn» degen sózdi mening әriptesterim jaqsy bilui kerek. Sol siyaqty biz de jurnalistikanyng qalyng ormanyna enbes búryn «ólenge talasymyz» bar ekenin bildirip, bәrimiz jarysa óleng oqydyq, aqyndardyng jana jyrlaryn jatqa soghatynbyz.

Ómirding aghynymen birneshe jyldan beri basqa salagha qyzmetke auysyp ketsem de ózim tandaghan mamandyghym jurnalistikagha degen qúrmetim, oghan degen ruhany súranysym arta týspese esh bәsendegen emes. Bes jyl boyy KazGU-ding tabaldyryghyn tozdyryp, studenttik shaqtyng eng qyzyqty kýnderin qalam ústaghan qauymnyng býgingi ókilderimen әigili besinshi jataqhanada birge ótkizgendikten bolar júmys baghyty basqa bolsa da qazaq jurnalistikasynyng jәne әdebiyetining qazanynda qaynap jýrgen aldynghy buyn aghalardyn, dostarymnyng bizden keyingi jastardyng jazghan-syzghandaryn ýzbey oqyp, shama-sharqymsha taldap-tarazylap otyrudy әdetke ainaldyrghanmyn. «Jurfakqa alghash kelgen 50 studentting bәri aqyn» degen sózdi mening әriptesterim jaqsy bilui kerek. Sol siyaqty biz de jurnalistikanyng qalyng ormanyna enbes búryn «ólenge talasymyz» bar ekenin bildirip, bәrimiz jarysa óleng oqydyq, aqyndardyng jana jyrlaryn jatqa soghatynbyz.

Osy eski әdetime basyp, jaqynda Astanadaghy Últtyq kitaphanagha baryp, biylghy jyly Mәdeniyet jәne aqparat ministrligining memlekettik tapsyrysy arqyly shyqqan kórkem shygharmalarmen tanysyp shyqtym. Shynyn aitu kerek, auyzdy qu shóppen sýrte beruding qajeti joq eken. Oqimyn degen adamgha kitap jetkilikti. Kitaphanashylardan súrap-bilgenimde biylghy jyldyng ózinde 400 atalymday kitap shyghuda eken. Sonyng birazy kitaphanagha týsip ýlgeripti. Ishinde zanghar jazushylarymyz Múhtar men Ghabitten bastap әdebiyet әlemine jana kelgen jastardyng «Janartau» atty toptamasyna   deyingi әr buyndaghy aqyn-jazushylardyng shygharmalary barshylyq.

Eng bastysy, biyl shyqqan kitaptardyng arasynda kózin kórip, birshama uaqyt ruhany agha-ini bolghan Bauyrjan Ýsenov, Núrlan Mәukenúly, Beybit Qúsanbek siyaqty ómirden erte ozghan aqyn, jurnalisterding shygharmalary jaryqqa shyghypty. Ómirden erte ozghan talanttardyng kitaptaryn aqtaryp otyryp marqúmdardyng beyneleri kóz aldyma keldi. Ózderi dýniyeden ótse de izder-súrar halqy bar ekenine, sondarynda qalyng oqyrmany qalghanyna, kitaptaryn shygharugha úiytqy bop jýrgen sózúghar azamattardyng bolghanyna tәubeshilik ettim.

Marqúm Bauyrjan Ýsenovting «Mening búltym» atty kitabyndaghy «Aqyn óldi» degen ólenine kózim týsti.

Júrt aqyndy jóneltti qúrmetpenen,

Álgiler de shauyp jýr dýrmekpenen.

Al aqyngha bәribir ólip qalghan...

Ol tys qaldy ómirlik joryqtardan, - dep jazypty Bauyrjan aqyn. Tatar talqany tausylyp, aqynnyng ózi aitqanday «ómir joryqtardan tys qalsa» da ruhany múralarynyng oqyrmanmen qayta qauyshyp jatqanyna quandym.

Marqúm Núrlan Mәukenúlymen 90 jyldardyng ayaghynda bir basylymda birge qyzmet etip, ruhany agha-ini bop ketken edik. Qolyma baspahanadan jana shyqqan «Boytúmar» kitabyn alyp, aqtaryp shyqtym.

Ólgennen súra ólendi,

Tirining kózi - tirlikte.

Bir diril jaylap denemdi,

Qoyylmay qoydy bir nýkte., degen óleng joldaryn oqyp, selke ete qalghanday boldym. Marqúm Núrlan aghamyz arghy dýniyede jatyp ap óleng jazyp jatqanday elestedi.

Kelesi kitap daryndy telejurnalist Beybit Qúsanbekting «Bir sәt jәne býkil ghúmyr» degen telejobasynyng jazbasha núsqasy retinde dayyndalypty. Ekrannan kórgen bólek te syr súhbattardy asyqpay oqyghanda basqasha bolady eken. Marqúm Bekeng de telejobasynyng atyn nege osylay qoydy eken dep tanqaldym.

Qarap otyrsam, qazaqtyng ýsh daryndy úly ómirden erte ketse de aitarlaryn aityp  ketken eken. Endi olardy oqu, oqytu, elge taratu bizding paryz. Osynday sauapty isti qolgha alyp, marqúmdardyng әruaghyn terbegen Mәdeniyet jәne aqparat ministrligine alghystan basqa aitar sózim joq.

«Abai.kz»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1475
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3249
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5450