Kommunistik partiya iydeologiya­synyng sharyqtap túrghan kezi HH ghasyrdyng 60-70 jyldarymen túspa-tús keldi. Kópshilik tek orys tilinde sóilep, «KSRO-nyng azamaty» atandy. Osynday qiyn sәtterde namys tuyn qolgha alyp, kenestik sayasatqa qarsy túrghan «Ashysay» týsti metaldar kombinatynyng jigerli azamattarynyng isterin Óskenbay Qúlatayúly «Taghdyr» atty jinaghy arqyly oqyrman qauymgha úsynypty.
Avtordyng negizgi maqsaty - últ azamattarynyng atqarghan isterin óskeleng úrpaqqa ýlgi etip kórsetu. Tuyndyda sol oqighalardy kózimen kórgen jandardyng әngimeleri bayandalady. Kitap ýsh bólimnen túrady. Alghashqy bólim - «Arpalys nemese Ánuarhannyng erligi» dep atalady. Ekinshi bólim - «Kórgenimdi aitayyn» degen ataumen atalghan. Ýshinshi bólim - «Mereytoy».

Kommunistik partiya iydeologiya­synyng sharyqtap túrghan kezi HH ghasyrdyng 60-70 jyldarymen túspa-tús keldi. Kópshilik tek orys tilinde sóilep, «KSRO-nyng azamaty» atandy. Osynday qiyn sәtterde namys tuyn qolgha alyp, kenestik sayasatqa qarsy túrghan «Ashysay» týsti metaldar kombinatynyng jigerli azamattarynyng isterin Óskenbay Qúlatayúly «Taghdyr» atty jinaghy arqyly oqyrman qauymgha úsynypty.
Avtordyng negizgi maqsaty - últ azamattarynyng atqarghan isterin óskeleng úrpaqqa ýlgi etip kórsetu. Tuyndyda sol oqighalardy kózimen kórgen jandardyng әngimeleri bayandalady. Kitap ýsh bólimnen túrady. Alghashqy bólim - «Arpalys nemese Ánuarhannyng erligi» dep atalady. Ekinshi bólim - «Kórgenimdi aitayyn» degen ataumen atalghan. Ýshinshi bólim - «Mereytoy».
«Arpalys nemese Ánuarhannyng erligi» bóliminde Kentau qalasyndaghy «Ashysay» týsti metaldar kombinatynda úzaq jyldar boyy tabysty enbek etken Áymenov Ánuarhan jayynda sóz bolady. Áymenov Ánuarhan Ontýstik Qazaqstan oblysy, Otyrar audanynda 1934 jyly 18 tamyzda dýniyege kelgen. Enbek jolyn «Ashysay» týsti metaldar kombinatynyng «Zapadnyi» kenishinde auysym sheberliginen bastaydy. 1961 jyly jer asty ken qazu bólimine basshylyq qyzmetke taghayyndalady. Áymenov basshylyq etken bólimning júmysy órley bastady. Alayda qazaq injenerleri basqa últtyng tehnik mamandaryna tәueldi bolyp qala berdi. Osynyng әserinen 1965 jyly birqatar qazaq injenerleri bas qosyp, Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining birinshi hatshysy D.A.Qonaevqa hat joldaydy. Bir top qazaq injenerlerining basyn qosyp, biriktirgen Ánuarhan Áymenov edi. Hat әzirleu ýshin kombinatqa qatysty arhivtegi 15 jyldyq materialdardy jinaqtaydy. Talay shyndyqtyng betin ashqan osy hattan keyin Ánuarhan Áymenov Aljirge is-sapargha jiberip, keyin «Bayjansay» kenishinde qyzmet etedi. Búl kenishte de qazaqtardy basynushylyqty kózi kóredi. «Bayjansay» kenishining bastyghy B.S.Zayaspen bolghan kelispeushilikten keyin búl kombinattan da ketedi. Últyn sýigen namysty azamat belgisiz jaghdayda 41 jasynda ómirden ótti. Auyr kezende shyndyq ýshin kýresken Ánuarhan Áymenov syndy erlerding atyn óshirmeu bizge qalghan amanat. Búl bólimde múraghattan alynghan qújattar, Ánuarhan Áymenov turaly estelikter qoldanylghan.
«Kórgenimdi aitayyn» dep atalatyn ekinshi bólimde Óskenbay Qúlatayúlynyng baspasóz betinde osy uaqytqa deyin jariyalanghan materialdary men jýrekten shyqqan óleng joldary men avtordyng atyna jazylghan hattardan ýzindiler berilgen.
1975 jyldyng kýzinde Bayjansaygha jazushy Ázilhan Núrshayyqov keledi. El qúrmetine bólengen jazushynyng Bayjansaygha at basyn búrghany túrghyndar ýshin ýlken quanysh syilady. Jazushynyng osy sapary avtordyng Ázilhan Núrshayyqovpen alghashqy tanystyghy bolady. Úzaq uaqytqa ýzilip qalghan baylanys keyin qayta jalghasyn tabady. Osy uaqyttarda jazylghan Ázilhan Núrshayyqovtyng hattary kitaptyng ekinshi bólimine arqau bolghan. Hatta: «Sizge jazghan hatymdy jәne sizder turaly osydan 30 jyl búryn jazghan ocherkimdi oqyp, quanyp qaldym. Siz maghan óziniz jazghan «Ómir órnekteri» jәne «Saghym jyldar» atty eki kitabynyzdy syiladynyz. Ekeuin de oqyp shyqtym. Soghys kezindegi eldegi auyl ómirin kózime elestetip, ózime ghibrat aldym. Bar ghúmyry shopandyq enbekpen ótken Qúlatay aqsaqaldyng adamgershilik asyl qasiyetterine susyndadym... Eki kitaptyng da jartysyn ólenmen toltyrypty. Búryn baspasóz betinde jariyalanbaghan, óz dәpterinizde saqtalghan ólender eken. Olar turaly kóp aityp jatpayyn. Bir sózben aitsam, siz - aqyn ekensiz. Bar ólenderinizding tәrbiyelik mәni bar... Eki kitapta da túnyp túrghan ómir bar. Bizding zamandastarymyzdyng ómiri. Jәne úlaghatty ómir! Sol ómirding detalidaryn erinbey-jalyqpay, tiyanaqty jinap jýrgeninizge jәne olardy oqyrmangha kerekti kitap etip shygharghanynyzgha rahmet...» - delingen.
El ishinde atqarylghan iygi ister­ge úiytqy bolghan Óskenbay Qúla­tayúlynyng búl jinaghy tәuelsiz elimizding keleshe­gining kemel boluyna ýles qosatyn tuyn­dylardyng biri bolmaq.

"Abay-aqparat"