Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2508 0 pikir 15 Qarasha, 2012 saghat 07:32

Bir kezde 1 dollar 4 tenge, 75 tiyngha teng edi...

Býgin - Últtyq valuta - tenge kýni jәne  qarjy salasy qyzmetkerlerining kәsiptik merekesi.

Merekege oray tól valutamyzdyn  tarihyna kóz jýgirtip óteyik:

Býgin - Últtyq valuta - tenge kýni jәne  qarjy salasy qyzmetkerlerining kәsiptik merekesi.

Merekege oray tól valutamyzdyn  tarihyna kóz jýgirtip óteyik:

  • 1992 jyldyng 27 tamyzy kýni Últtyq bank tenge kupurasynyng ýlgilerin bekitti. Ertesine qazaq valutasyn ómirge keltirgen suretshiler Timur Sýleymenov, Mendibay Aliyn, Aghymsaly Dýzelhanov, Qayrolla Ábjәlelovter Angliyagha attandy.
  • 1992 jyly tenge dizaynyndaghy portretter bekitildi.
  • Tenge Úlybritaniyada basylyp shyqty.
  • 1993 jyldyng 12 qarashasy kýni Elbasy Núrsúltan Nazarbaev «Qazaqstan Respublikasynda últtyq valuta engizu turaly» Jarlyqqa qol qoydy.
  • 1993 jyldyn 15 qarashasynda Tәuelsiz Qazaqstan Respublikasynyn tól valutasy ainalymgha endi.
  • Eski aqshany qazaqstandyq tengege aiyrbastau 1993 jyly 15 qarashada saghat 8.00-de bastalyp, 20 qarashada saghat 20.00-de ayaqtaldy.
  • Últtyq Bank bastapqyda 1 tengeni sol kezdegi myng rublige baghalaghan bolatyn. Degenmen, elimizding sayasi, әleumettik mәseleleri jәne memleketaralyq qatynastar eskerilip 1 tenge 500 somgha bekitildi.
  • Tenge birinshi ainalymgha kirgen kýni 1 dollar 4,75 tenge bolyp bekitildi.
  • 1994 jyly qaghaz tiyndardyng ornyna jezden jasalynghan 2,5,10, 20 jәne 50 nominaldy monetalar shyqty.
  • Últtyq valuta banknot jәne moneta týrinde ainalysqa engizildi. Qazir banknot -  Últtyq Bankting Almaty qalasyndaghy Banknot fabrikasynda, al moneta - Óskemendegi Moneta sarayynda shygharylady.
  • El Preziydentining Jarlyghymen 1997 jyldan beri 15 qarasha tól valutamyzdyng tughan kýni әri qarjygerler kýni bolyp belgilendi.
  • 2006 jyly 15 qarashada jana ýlgidegi banknottar ainalysqa engizildi.

«Shyndyq qymbat túrady, shyraghym» (Qúdaybergen Súltanbaev) demekshi,  tól tengemiz qolymyzgha tiygende atalarymyzdyng surettegi beynelerin kórip bir jyrghap qalghanymyz ras. Bәrimizding sólkebayymyzda  «atalarymyzdyng basy»  - saudalasyp túryp «Sýiinbaydy»  suryp bere qoyasyn, «mynauynyz iri ghoy, aqsha aiyrugha maydam joq edi» degenderdi «Qúrmanghazymen» quantyp, «taghy birdene, irileu nәrse almaysyz ba» degenderding auzyn «Abaymen» jauyp, «han әuletin» («Shoqan», «Ábilqayyr», «Abylay») qaltagha basyp alyp alshandap jýrgen kýnder boldy. Biraq qarjy naryghynyng yryqtanbauy «atalarymyzdyng basyn» jútyp tyndy. Dollardyng baghamy túraqty ósip otyrdy. 1999 jyly  Qazaqstan ekonomikasynda «әlemdik daghdarys»  «resessiya» degen terminder payda bolyp tenge taghy da qúnsyzdandy.  Alayda, qazir qazaqstandyqtardyng tengege degen senimi artty. Tenge qarjy naryghynda túraqty ainalymgha enip tәuelsiz memleketimizding bir nyshany bolyp qalyptasyp qaldy.

«Abai.kz»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5443