KSRO qúramyndaghy 15 respublikanyng biri boldy demesek, Baltyq boyy elderimen tanys-bilistigimiz shamaly edi. Qazaq jiyren shashty, kók kózdining bәrin «orys» dey beredi. Nemiste - orys, orysta - orys. Sonday «orystyn» biri latysh deytin halyq-ty. Sol latysh, jalpy Baltyq boyynyng júrty, bizge qazir tym ystyq kórinedi. Nege? Óitkeni, taghdyrlas, múndas ekenbiz. Birge zar men sher keship, jegen tayaghymyz tayqy mandayymyzda qatar aunap jýripti. Bizding jeltoqsanshy batyrlar odyrandaghan Odaqty (Sovetter Odaghyn) bir silkip alghanda, bayqús Baltyqtyng balasha quanuynyng sebebi de әlgi taghdyrlastyghymyzdan tamyr tartqan tolqynys kórinedi. KSRO kәrtiyep, kәusep, tiz kiyimin kóterip kie almay, quraghan til men jaqqa ainalghan tústa Baltyghymyz aldy-artyna qaramay tartyp otyrdy. Batysyna. Óz tórkinine. Ugro-fin júrtyna. Sóitsek, latyshtyn, litvannyn, estonnyng orysqa ýsh qaynasa sorpasy qosylmaydy eken. Sonysyn әigilep Baltyq bodandyqtan bas tartudyng  ghana emes, týbegeyli aryludyng jolyn bizge ónege etip kórsetude kórsetip-aq keledi. Kókjiyegimizdi  kólegeylep, kóruge tiyis nәrseni kórmey, kórmesti kórip, biluge tiyisti nәrseni bilmey, bilmesti bilip  qyrtyp jýrgen qyrdaghy qazaq bolmasa, «eseygen el» endige es jiyp ýlgergen siyaqty. «Eseygen el» degen sózding eki jaghynan jaqsha qongymyzdyng sebebi bar. Sebebi búl sóz - Latviyanyng әdilet ministri Yanis (Janys) Bordans myrzanyng sózi.

KSRO qúramyndaghy 15 respublikanyng biri boldy demesek, Baltyq boyy elderimen tanys-bilistigimiz shamaly edi. Qazaq jiyren shashty, kók kózdining bәrin «orys» dey beredi. Nemiste - orys, orysta - orys. Sonday «orystyn» biri latysh deytin halyq-ty. Sol latysh, jalpy Baltyq boyynyng júrty, bizge qazir tym ystyq kórinedi. Nege? Óitkeni, taghdyrlas, múndas ekenbiz. Birge zar men sher keship, jegen tayaghymyz tayqy mandayymyzda qatar aunap jýripti. Bizding jeltoqsanshy batyrlar odyrandaghan Odaqty (Sovetter Odaghyn) bir silkip alghanda, bayqús Baltyqtyng balasha quanuynyng sebebi de әlgi taghdyrlastyghymyzdan tamyr tartqan tolqynys kórinedi. KSRO kәrtiyep, kәusep, tiz kiyimin kóterip kie almay, quraghan til men jaqqa ainalghan tústa Baltyghymyz aldy-artyna qaramay tartyp otyrdy. Batysyna. Óz tórkinine. Ugro-fin júrtyna. Sóitsek, latyshtyn, litvannyn, estonnyng orysqa ýsh qaynasa sorpasy qosylmaydy eken. Sonysyn әigilep Baltyq bodandyqtan bas tartudyng  ghana emes, týbegeyli aryludyng jolyn bizge ónege etip kórsetude kórsetip-aq keledi. Kókjiyegimizdi  kólegeylep, kóruge tiyis nәrseni kórmey, kórmesti kórip, biluge tiyisti nәrseni bilmey, bilmesti bilip  qyrtyp jýrgen qyrdaghy qazaq bolmasa, «eseygen el» endige es jiyp ýlgergen siyaqty. «Eseygen el» degen sózding eki jaghynan jaqsha qongymyzdyng sebebi bar. Sebebi búl sóz - Latviyanyng әdilet ministri Yanis (Janys) Bordans myrzanyng sózi. Álginde aittyq qoy, Baltyq bodandyqtan aryludyng jolyn bizdey múnlyqtargha kórestude kórsetip-aq jýr dep. Soghan keleyik. Atalghan memleketting budjet basqarmasy «Sovet okkupasiyasynyn» zardaptary men keltirgen shyghynyn esepteytin komissiyanyng júmysyn qaytadan qarjylandyrugha yqylas bildirip, qazynadan 10 myng lat (yaghni, 18 myng dollar) kóleminde qarjy bólip jatyr. Otarshyldyqtyng oiranyn esepteuge júmyla kirisken úiym óz júmysyn 2005 jyly bastaghan edi. 2009 jyly eldegi ekonomikalyq daghdarystyng saldarynan irkilip qalghan. Endi mine, qaytadan qalam qaghazyn ynghaylap iske kirisipti. Osy orayda  elding úpayyn týgendep, esesin qaytaratyn júmys ýshin qanday uaqytta da qarjy tabugha bolatynyn aitqan әdilet ministri: «Eseygen elding ishinde múnday iske qatysty súraq tumauy kerek», - dedi. Bordans myrzanyng «súraq tumauy kerek» degeni - «qarjy-qarajat mәsele bolmauy kerek, «Sovet okkupasiyasynyn» zaradaptary tolyq eseptelui kerek» degeni.

Baltyq - Sovet Odaghynyng qúramyna 1940 jyldary ghana kirgen aimaq. Gitlerding yqtimal shabuylyn syltau etken Kremli Shyghys Europagha kóz tigip otyryp Baltyqqa da Sovet әskerin tógip jibergen. Qyzyl әsker qylyshyn qandap jýrip ol ólkeden de kommunisterding kýshin jasaqtap, aqyrynda qauqary kem halyqty bózek qaqtyryp dәrgeyine jyghyp tynghan-dy. Odan beri 70 jyldan astam uaqyt ótti. Arada eki ýsh úrpaq auysty. Biraq Baltyq bayaghy kórgen qorlyghy men zorlyghyn úmytar emes. «Sovet okkupasiyasyna» ashyqtan ashyq Reseydi aiypty tanidy. Áldekimder sekildi «ol zamanda orys halqy da qasiret shekti ghoy»dep jaqauratpaydy. Okkupasiyadan kelgen shyghyndy baqyr tiynyna deyin esepteu Latviyadaghy orys qauymynyng kózin Sovet Odaghynyng súmdyqtaryna jetkize týsu ýshin de kerek bolyp túrghangha úqsaydy. «Ádette biz sayasy әngimelerdi aitqanda әrtýrli kónil-kýiding auanyna berile beremiz. Al, naqty sifrdy tergende, otarshyldyqtyng latysh territoriyasyndaghy kórinisteri men ekonomikasyna tiygizgen zalalyn espetegende, es jighanday bolamyz. Sondyqtan búl esepting mәni zor», - deydi Janys Bordans myrza.

Janys (Yanis bizding tilimizde osylay aitylady) Bordans myrzanyng elindegi komissiyanyng júmysyn Qazaqstanda jalghastyrugha bolady ma? Ábden bolady. «Sovet okkupasiyasynyn» zoreker isin qazaq halqynyng túrmys-tirshiligine tiygizgen zalaly túrghysynan eseptep jýrgen úiymdar bizde de bar shyghar, biraq men onday úiymnyng júmysynan beyhabarlau ekenmin. Sol ýshin oqyrman qauymnan ghafu ótinemin. Esesine Sovet ókimetining qazaqtay qorghansyz, beybit eldi qyryp-joyghan qanypezerligi turaly derekti shygharmalardy biraz bilemin. Sony qazaq bilsin, ghalamtordaghy jahan júrty bilsin dep ashtyq, zúlmat, repressiya, tyng iygeru jyldaryn zerttep jazyp bastaghan qalamgerlerimizding enbegin portalymyzda ýzbey jariyalap  kelemiz. Onyng ýstine búl taqyryp - tomagha túiyqtau qazaq qoghamyndaghy birden bir ashyq taqyryp qana emes, últty oyatatyn, últty janarugha,  ishtey týletip,  janghyrugha jeteleytin kóshbasshy, kósem taqyryp bolyp túr. Atalghan taqyryp boyynsha jazylghan, jaryq kórgen  materialdardyng jalpy jiyny bir akademiya atqaratyn isting auqymyn alyp boldy.   Bәrin bas-basyna týgendemey-aq osy sózimizge Qazaqstan «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamy men «Arys» baspasynyng kýni býginge deyingi jazghan, syzghan, taspagha týsirgen dýniyelerin aitsaq ta jetip qalar. Biraq osynau esil enbek esh bolyp jatqangha úqsaydy. Óitkeni, qazirgi qyzyldy-jasyldy qazaqstandyqtar men sol qazaqstandyqtar biluge tiyisti shyndyq pen ruhany kenistik mýlde keri sipatta qalyptasuda. Áytkenmende últ baspasózining mindeti aitu, jazu, qaytkende qoghamdyq pikirge yqpal etu. Sonyng taghy bir mýmkindigi qajymay-talmay, erinbey-jalyqpay  apta sayyn, ay sayyn «Sovet okkupasiyasynyn» zaradaptaryn, halyq sharuashylyghyna әkelgen shyghynyn eseptep, jariyalap otyru degen baylamdamyz. IYә, biz esemiz ketken elemiz, endi sony esepteuimiz kerek, esep aiyrysa beruimiz kerek.  Al, ony kim esepteydi? Qúdaygha shýkir, bizde qazir últtyq úiymdar men qozaghalystar bar, solardyng biri tәuekel etse bolady. Kerek deseniz, múny tipti ýkimettik organdar, mysaly statistikalyq agenttik ózining esep-qisabynyng bir salasy retinde qarastyrsa da artyq etpeydi. Búl esep Reseyding retti-retsiz sayasy mәselelerdi Qazaqstangha tyqpalay beretin әreketine әredik tosqauyl bolugha jarap jatsa, oghan esh tang qalmaymyz. Óitkeni, Janys Bordans myrza: «Reseyden KSRO-nyng múrageri retinde ótemaqy óndirip alu mýmkin emes, óitkeni «múragerdin» pighyly ózgergen joq. Alayda, okkpuasiyanyng zardaptaryn esepteu arqyly onyng ekpinin tejep otyrugha bolady», - deydi.

Latviyanyng Reseyden daulamaq ótemaqysynyng kólemi әzirge 18 mlrd dollargha jetip jyghylghan kórinedi. Jerining kólemi shaghyn, halqynyng sany az latyshtyng shyghyny osyghan jetkende, qondy qonysynan airylyp, túqymy túzday qúry jazdaghan (Qúday saqtasyn!), dalasy synaq alandarynyng dýmpuinen aspan astynda qatyp-semgen qazaqtyng «qaljagha» súraytyny qansha bolady eken?..

«Abai.kz»