Bilim jәne ghylym ministri qazaqstandyqtardyng diplomdyq júmysty, tipti diplomnyng ózin satyp aluy siyaqty kesir qúbylystyng tariyhqa ketip ba­ra jatqandyghyn jariyalady. «Jalpy, internette diplomdyq enbekti, diyp­lomdy satyp alu degen ótkenning enshisine ketip barady, - dep mәlimdedi keshe Bilim jәne ghylym ministri Baqytjan Júmaghúlov. - Óitkeni joghary oqu oryndary tek diplom ghana beredi, biraq onyng syrtynda endi jas maman tәuelsiz at­testasiyalyq úiym aldynda ózining biliktilik-kvalifikasiyasyn rastauy qa­jet. Sonda barlyq jerde onyng tabaqtay diplomy emes, biliktiligin rasta­ghan-rastamaghandyghy manyzdy bolady!» dep shart týidi ministr. Bilim jәne ghylym ministri múnday mә­lim­demeni Senatta ótken Ghylym jәne Ýdemeli iyn­dustriyalandyru taqyrybyndaghy konfe­rensiya ayasynda jasady. Múnyng syrtynda Baqytjan Júmaghúlov Qazaqstannyng «pro­fessor», «dosent» ataqtarynan bas tartyp, «magistr», «doktor PhD»-gha auysyp jat­qa­nyn da habarlady. Ol ol ma, Qazaqstannyng «batystyq ataqtargha» osy qúmarlyghy kór­shilerge de júghuy mýmkin: miy­nistrding ai­tuyn­sha, olargha da «osy tәjiriybe dúrys» de­gen týsinik kele bastapty.

Bilim jәne ghylym ministri qazaqstandyqtardyng diplomdyq júmysty, tipti diplomnyng ózin satyp aluy siyaqty kesir qúbylystyng tariyhqa ketip ba­ra jatqandyghyn jariyalady. «Jalpy, internette diplomdyq enbekti, diyp­lomdy satyp alu degen ótkenning enshisine ketip barady, - dep mәlimdedi keshe Bilim jәne ghylym ministri Baqytjan Júmaghúlov. - Óitkeni joghary oqu oryndary tek diplom ghana beredi, biraq onyng syrtynda endi jas maman tәuelsiz at­testasiyalyq úiym aldynda ózining biliktilik-kvalifikasiyasyn rastauy qa­jet. Sonda barlyq jerde onyng tabaqtay diplomy emes, biliktiligin rasta­ghan-rastamaghandyghy manyzdy bolady!» dep shart týidi ministr. Bilim jәne ghylym ministri múnday mә­lim­demeni Senatta ótken Ghylym jәne Ýdemeli iyn­dustriyalandyru taqyrybyndaghy konfe­rensiya ayasynda jasady. Múnyng syrtynda Baqytjan Júmaghúlov Qazaqstannyng «pro­fessor», «dosent» ataqtarynan bas tartyp, «magistr», «doktor PhD»-gha auysyp jat­qa­nyn da habarlady. Ol ol ma, Qazaqstannyng «batystyq ataqtargha» osy qúmarlyghy kór­shilerge de júghuy mýmkin: miy­nistrding ai­tuyn­sha, olargha da «osy tәjiriybe dúrys» de­gen týsinik kele bastapty.
Jalpy, ghylymdy basqarudyng kenestik, kó­nergen jýiesin ózgertu kerektigi jónindegi týsi­nik te ministrlikke ózdiginen kelgen joq. Búl mәseleni sarapshylar men ghalymdar kóterdi. Olar­dyng sózderi Elbasygha jetken. «Ghylym­dy basqarudyng jana modelin Aqordadaghy ýlken ke­neste Mem­leket basshysy úsynghan bolatyn, - dep moyyn­dady ministr. - Ja­na modelide El­basy otandyq ghylymdy damy­tudyng jana ba­-
ghy­­tyn kórsetti. Búl - ghy­lymdy әlemdik dengeyge jetkizu jәne eko­no­mikany innovasiyalyq damytugha naqty ýles qosu. Ony bekitu ýshin qy­ruar júmys atqa­ryldy. Ghylym turaly 2011 jy­ly jana zang qabyldandy. Onda ghalymdargha ýlken ról berildi. Ghylymdy qarjylandyru jýiesi týbegeyli óz­ger­di. Nәtiyjesinde son­ghy 2 jyl «óz­gerister jyly» boldy». Atap ait­qanda, birinshi­den, ghylymgha arna tartar qarjy tasqyny 2,5 ese úlghayypty: eger 2010 jyly osy maqsatqa mem­leket 20 miyl­liard tenge bólse, biyl 48 milliard baghyttap otyr.
Ekinshiden, B.Júmaghúlovtyng sendiruinshe, qazaqstandyq ghylymda kadr mәselesi sheshi­lude. Áytpese, ministrding aituynsha, búghan deyin ghy­lymda kelensiz qúbylystar jýrgen: ghylymy kadr­lar qartayyp ketken, ghalym­dardyng sany kýrt azayghan, biliktiligi, qarym-qabileti jetken­deri «bizneske, qarjylyq qúrylymdargha ketip qalghan». Elbasy úsynghan jana modeli jastardyng ghylym bolashaghyna degen senimin kýsheytken. «Qa­zir jaghday dúrystalyp, jastar ghylymgha bet búra bas­tady. Olardyng ózderining ghylymy әleue­tin jýzege asyrularyna jaghday jasaluda» dedi Bilim jәne ghylym ministri.
Qazaqstannyng tek batystyq ghylymy ataq­targha ghana emes, sonday-aq ghalymdaryna da kó­nili qúlap otyr. Keshe Bilim jәne ghylym miy­nistri «dәris oqugha, zertteuler jýrgizuge shet­­-
el­­den jylyna mynnan astam professor sha­qyru» niyetin jariya etti. «Búghan jaghday bar» dep qosty ol. Ministrding dereginshe, olar jay ke­lip, qaytpay, elimizde kem degende 1 aidan 1 jyl­gha deyin bolady.
Ras, búdan «qazaqstandyq ghalymdardyng әle­ue­ti olardan tómen» degen úghym qalyptaspauy ke­rek. Baqytjan Júmaghúlov býginde qazaq­stan­dyq ghalymdardyng jahandyq jetekshi ghy­lymy basy­lymdarda jariyalanghan material­darynyng kó­lemi 2 ese óskendigin jetkizdi. «Búryndary tómen edi, byltyr 478 maqala әlemdik әrtýrli basy­lymdarda jaryq kórdi. Al biylghy tek jar­ty jyl­da ghana endigi 500-den asatyn material ja­riya­lanyp otyr. Jyl sonyna deyin myngha jetedi dep kýtilude» degen ministr otan­dyq ghúla­malardyng zertteu maqalalarynyng sa­pasy ba­tystyq әriptesterinikinen tómen emes­tigin nyq­­tady: «Múny sitata jasau indeksinen kó­remiz. Byltyr qazaqstandyq ghalymdar ma­qala­laryna әlem boyynsha silteme jasaular 3 ese artty». Resmy derek boyynsha 2010 jyly qazaq­standyq JOO-lardyng ghylymy jobalargha qaty­su ýlesi nebәri 33% payyz bolghan, endi qazir 57%-gha jetip otyrghan kórinedi. Konferensiya ayasynda arnayy kór­me júmys istedi, onda elimizding jetekshi JOO-lary jiyngha qatysushylar nazaryna innovasiyalyq jobalaryn jayyp saldy. Osy orayda ministr
B.Júmaghúlov býginde 200-den astam ghy­lymy joba әzir ekendigin aitty. Áyt­kenmen olardyng keng óndiriske biren-sarany ghana shyghuy mýmkin. Mәselen, kórmede tehnika ghylym­darynyng doktory, professor H.Bayshaghyrov jelden quat óndiretin qondyrghysyn pash etti: memleketting Ghylym qorynyng granty negizinde Qazaqstan men TMD tarihynda túnghysh ret diffuzory bar kompozisiyalyq jel energetikalyq qúrylghysynyng (JEQ) synaq ýlgisi jasalypty. 2004 jyly jýrgizilgen synaqtar diffuzory bar JEQ-tar onysy joq qúrylghylargha qaraghanda, kerneui 40-50%-gha joghary toq óndi­retindigin kórsetipti. Yaghny búl qúrylghy analogtarynan eki ese quatty eken. Professor H.Bayshaghyrov salmaghy 95 keli, múnarasynyng biyiktigi 4 metrdi qúraytyn búl JEQ-tyng 1 kVt quat óndiretindigin aitady. «Búl mәselen, myng qoyy bar shopangha maldaryn sugharugha jәne basqa qajettilikterine jeter edi» deydi ol. Áytkenmen búl ghylymy әzirleme synaqtyq ýlgisining jasaluynan әri ilgerilemepti. Diyf­fuzorly JEQ-ty tek «onyng synaqtyq partiyasyn jasaugha baghyttalghan ghy­ly­-my zertteu-synaqtyq konstruktorlyq әzirlemesin jýrgizgennen» keyin ghana jappay, seriyalyq óndiriske jiberuge bolady eken. «Búl kezender memlekettik qúrylymdardyng nemese jeke kapiy­taldyng qarjylandyruyn qajet etedi» dep múnayady professor. Onyng ai­tuynsha, eger óndiriske qoyylsa, әrbir qondyrghynyng qúny nebәri 2,5-3 myng dollar bolmaq (shetelde jel qon­dyrghylary 20 myng dollar túrady).
Jalpy, múnday istermen Bilim jәne ghylym ministrligi qúryp jatqan ar­nayy qúrylymdar ainaly­sulary kerek edi, alayda keshe ministr tek býginde
9 kommersiyalau ofiysi qúrylghandyghyn habarlaumen shekteldi. Demek, búl is kó­birek den qoiydy talap etetindey. Áyt­pese ministrlik ghyly­my әzirleme­lerdi arttyrugha kóbirek sal­maq salyp jat­qanday. «10 innovasiya­lyq uniyversiytet irikteldi. Tek «innova­siyalyq» bolghany ýshin ghana olargha, ghylymy zertteuler jýrgizulerine 200 million tenge qosymsha qarjy bólip otyrmyz» dedi B.Júmaghúlov. Áytken­men búl halyq qarjysyn bosqa shashu bolyp shyghuy ghajap emes: eger uniyver­siytetter oilap tauyp jatqan tehniy­kalyq-tehnolo­giyalyq janalyqtar­dy býgin-aq tezdetip ómirge, óndiriske shygharyp, әjetke jaratpasa, erteng olar eskirip, kereksiz bolyp qaluy mýmkin, Elbasynyng ózi innovasiyalardyng óz­deri kýn sayyn qayta janaratyndyghyn es­kertken.
Jiynda bayandama jasaghan Indus­triya jәne jana tehnologiyalar viyse-ministri Qanysh Tóleushin ÝIID baghdarlamasyn jýzege asyru ýshin taghy 13 salalyq jәne 9 funksionaldyq bagh­darlama qabyldanghandyghyn jariya etti.
Industriya jәne jana tehnologiya­lar ministrligining biyik lauazymdy ókili taghy bir habar aitty. Qazaq jerining mol qazynasyn kósip-qazyp alyp jatqan iri «jer qoynauyn paydalanushylargha» óz tabystarynyng 1%-yn qazaqstandyq ghylymdy damytugha júmsau talaby qoyylghan. Qazir ministrlik olarmen birlesip, osynshama dollardy qayda baghyttaugha bolatynyn talqylauda eken.
Taghy bir janalyq: alda Preziydentting Qazaqstandy ghylymiy-tehnologiyalyq damytu baghdarlamasy jariyalanuy mýmkin. Búl rette korey elining jәrdem­desuimen, Qazaqstan ýshin «óte manyzdy» 75 tehnologiya anyqtalypty. Olar 7 salany qamtityn kórinedi. El Ýkimeti 10 jyl ishinde osy 75 tehnologiyany elimizde týbegeyli endiruge mindetteledi desedi. Ýkimet qyzmetining tiyimdi-tiyim­sizdigi soghan qarap baghalanatyn bolypty.

"Abay-aqparat"