Birde adamzattyng ardaqtysy, sýiikti payghambarymyz Múhammed (s.gh.s.) sahabalarymen otyrghan sәtinde: «Men ýshin sýiiktilering jәne qiyamet kýni maghan eng jaqyn bolatyndaryng jayynda habar bereyin be?», – dedi. Olar da: «IYә, Allanyng Elshisi! Bizge habar berinizshi», – dedi. Sonda payghambarymyz (s.gh.s.): «Qiyamet kýni maghan eng jaqyn bolatyndarynyz әdebi eng kórkem minezdilerin», – dep aitty. Al jaratqan Alla bylay deydi: «Shyn mәninde sen әlbette úly minezge iyesin» («Qalam» sýresi, 4-ayat). Shynynda payghambarymyz (s.gh.s.) adamzat balasy ýshin eng ýlgili jan. Ýlgini sózben emes, jýris-túrysymen, kýndelikti ong is-әreketimen kórsete bildi.

Qanday qogham bolmasyn ony adamy qúndylyqtarmen týzetuge bolatyndyghyn jәne oghan әrkimning de óz ýlesin qosa alatyndyghyn da dәleldep berdi. Ózderinizge belgili, islam kelmesten búryn jansyz pútty tәnir kórgen arab jarty araly nadandyqtyng eng soraqysyn bastarynan keshirdi. Azghyndyq sonday beleng alyp, adamgershilik qúndylyqtar ayaq astynda taptaldy. Sonyng saldarynan qoghamdaghy әlsiz toptar kedeyler, joq-jitikter, analar men qyz balalar, sәbiyler zardabyn shekti. Anany ardaqtau, qyz balany qúrmetteu degen sanadan mýldem joyylghan dәuir bolatyn. Adam aitsa nanghysyz әreketter sol kezdegi qogham ýshin jan týrshigerlik jaghdaylargha әkelip soqty.

Áytse de, Alla múnday azghan qoghamdy núrgha bóleu ýshin songhy payghambardy sol qauymnyng arasynan shygharyp, kýlli әlemge túlgha etip qalyptastyrdy. Payghambarymyz (s.gh.s.) alghash uahy týsken jyldary nasihat júmystaryn jasyryn jýrgizgen bolatyn. Keyin kele Alla tarapynan ashyq jýrgizu búiyryldy. «Jaqyn tuystaryndy eskert» degen ayat týskennen keyin payghambarymyz (s.gh.s.) ózining atalas, rulas aghayyndaryn islamgha erkin shaqyra bastady. Álgi ayat Alladan uahy etilgennen keyin Alla Elshisi (s.gh.s.) Safa tauynyng ýstine shyghyp jinalghandargha: «Ey, Abdulmúttalib әuleti, Fiyhr әuleti, Luә әuleti! Eger de myna taudyng arghy jaghynda jau әskeri senderge shapqaly túr desem, maghan sener me edinder?», – dep jar saldy. Sonda jinalghandar: «Áriyne, senemiz. Býginge deyin sen eshbir jalghan sóz aitqan emessin», – desti. Payghambarymyz (s.gh.s.) kórkem minezimen nadandyq qúrsauyndaghy Mekke halqyn moyyndatyp, olargha ónege kórsete bildi.

IYә, Payghambarymyz (s.gh.s.) payghambarlyq kelgenge deyingi qyryq jyl ómirinde adamgershilik qasiyetting qoghamgha әkeler paydasyn dәleldedi. El arasynda «shynshyl» degen maghynadaghy «Múhammadul-әmiyn» laqap esimimen tanyldy. Tipti, Alla Elshisi (s.gh.s.) sahabalaryna: «Men jer betine kórkem minezdi kemeline keltiru ýshin jiberildim», – degen de bolatyn. Qanday qogham bolmasyn abyroyy asqaqtap, onda berekeli ghúmyr keshu ýshin әrbir jekelegen adamnyng ózindik ýlesi qalyptasuy tiyis. Osy arqyly da qoghamnyng ózindik mәdeniyeti qalyptasady. Key adamdar «Mening qoghamgha keregim ne?» deui de mýmkin. Jekelegen adamnyng arsyz әreketi bir janúyanyng abyroyyn týsirgeni sekildi, sol qogham ýshin de edәuir ziyan shektiredi. «Tәrbiyesiz berilgen bilim – adamzattyng qas jauy», deydi Ál-Faraby babamyz. Shyntuaytynda, tәrbiyening jekelegen túlghadan bastap, qogham ýshin paydasy orasan.

Din – tәrbiyening qúraly. Din qay jerge úyalasa, tynyshtyq pen bereke sol jerden kórinis bereri aqiqat. Ókinishtisi, tәlim-tәrbiyeni birynghay yghystyryp, qúr diny bilimge den qoyghan jandardyng qoghamgha tiygizgen zardabyn kórip te kelemiz. Ásirese, imandylyq jolyna bәzbir aghymdardyng jetegimen kelgen bauyrlar әdep degennen mýldem maqúrym qalyp, tar ilimning shenberinde qogham ishin ala tayday býldirip, týzeuding ornyna búzumen әlek. Búl degenimiz payghambar әkelgen taza dinge jaghylar kýie bolyp tabylady. Asylynda, dinimiz islam tәrbiyege, adamgershilikke, imandylyqqa nasihattary sózsiz. Payghambar serigi bolghan sahabalar janynda jýrgende dauys kóterip sóileuden, artyq qimyl men bos әreket jasaudan barynsha saqtanyp, kórkem minezding ayasynda dindi ýirene bildi. Osylay sahabalar ainala qoghamyna payda әkelip, arsyz dýniyelerding joyyluyna júmys jasady.

Adamnyng imanyn jәne imany qúndylyqtaryn arttyratyn nәrse ol – kórkem minez. Kórkem minez degenimiz – adam óz qalauymen qoghamda jaqsy qarym-qatynasymen ónege bolyp, jamanshylyqtardan boyyn aulaq ústauy, Alla jәne adamdardyng aldyndaghy aqylaryna asqan jauapkershilikpen qarauy, qúrmetteui. Bir adam Alla Elshisine (s.gh.s.) kelip kórkem minez jayynda súraydy. Sonda Payghambarymyz (s.gh.s.) oghan: «Aghraf» sýresindegi: «(Múhammed s.gh.s.) keshirim jolyn ústa jәne olargha turalyqty әmir et» degen 199-ayatyn oqyp oghan bylay deydi: «Kórkem-minez – qatynasty ýzgen adammen baylanysty ornatu, senen qyzghanyp bermegen adamgha sening beruing jәne saghan zúlymdyq qylghan adamgha keshirimdi boluyn». Jәne bir habarda: «Din degenimiz ne?» dep súray kelgen kisige Alla Elshisi (s.gh.s.): «Kórkem minez», – degen eken. Endi adam balasy Alla Elshisi (s.gh.s.) aitqan kórkem minezge qalay qol jetkizbek?! Áriyne, eng aldymen múny sahaba ómirinen bile alamyz. Olar tal boyy kórkem bolghan Payghambarymyzdy (s.gh.s.) ózderine ónege etip, asyl qasiyetterinen ýnemi ghibrat aldy. Sebebi, payghambarymyz (s.gh.s.): «Adam óz dosynyng dininde. Kimmen dostyq qúrghandaryna mәn berinder!», – dep aitqan-dy.

Halqymyzda «Dosyndy kórset, sening kim ekenindi aitayyn» degen sóz de osyny menzese kerek. IYә, adam janyn azghyndatatyn tәkәpparlyq, menmendik, qyzghanshaq t.b. sekildi dertterden saqtanyp, qayta kónilin núrlandyratyn meyirim, kishipeyildilik, qamqorlyq sekildi minezderdi mengeru ýshin jaqsy dos tandau qajet. Óitkeni, qatelespeytin pende joq. Al qatelesting eken, tura jolgha shaqyryp, adamgershilikke ýndeytin shynayy dos әri dúrys orta boluy kerek. Payghambar (s.gh.s.) Mekke qalasynan Mәdina shaharyna qonys audarghan jandardy yaghni, múhajirler men ansarlardy bir-birine ajyramas dos, janashyr bauyr ete bildi. Mine, osylaysha músylman ýmmetin qalyptastyryp, islam tarihynda jaqsy bir qogham qalyptastyrdy. Kýndelikti jay ainagha qaraghanda ózimizdi týzep, baghatynymyz bar. Týr-әlpetimiz ben kiyimimizde kemshiligimiz bolsa, qarap otyryp retteymiz. Mine, sol sekildi músylman – músylmannyng ruhany ainasy. Bir músylman bauyryna qaraghan sәtte onyng boyynan bir kemshilik kórer bolsa, «búl nәrse mende de boluy mýmkin» dep óz-ózin kórkem minezdilikke tәrbiyeleui tiyis. Al, Payghambarymyz (s.gh.s.): «Músylman – músylmannyng ainasy. Ózgening kemshiligin ózining boyynan kóredi», – dep aitqan. Ilim qaqpasy atanghan hazireti Ály (r.a.): «Eng aldymen óz nәpsine, sosyn baryp ózge adamdargha nasihat et!» dese, Imam Shafighi: «Ózine qatty, ózgege júmsaq bol!» dep ónegeli sóz qaldyrghan.

Adam ómirde tetigin tauyp, ózine, janúyasyna jәne barsha adamzatqa paydasyn tiyigizip, qoghamnan óz ornyn tabu ýshin tәrbiyege baulu kerek. Sebebi, jýreginde imany, ar-úyaty bar músylman eshqashan ózge jandar ýshin tilimen de, isimen de ziyan tiygizbesi haq. Óitkeni, dýniyede jasaghan jaqsy-jaman is-amalyna aqyrette jauap beretindiginen qorqady. Sonday-aq, jasaghan jaqsylyghynyng baqytqa, al jamandyghynyng ziyangha sebepker ekendigin jadynda ústaydy. Sanlaq sahabanyng biri Múghaz bin Jәbәl bylay deydi: «Yemenge basshylyq qyzmetine keteyin dep, ýzengige ayaghymdy qoyghan sәtte Alla Elshisi (s.gh.s.): «Ey, Múghaz! Adamdarmen qarym-qatynasta jaqsy kórkem minezdi bol!», dep maghan songhy ósiyetin aitty. Shynynda basshygha da, qosshygha da kerek nәrse kórkem minezdilik. Ol adamnyng aryn saqtap, abyroyyn asqaqtata týsetin dýniyesi bolyp tabylady.

Qay qoghamdy bolmasyn biyik shyngha sýireytin nәrse – әrbir adamnyng óz aldyndaghy jauapkershiligin sezinui. Sol ýshin kýndelikti pende ózin tәrbiyelep, ózgege jamanshylyghyn tiygizbeu ýshin dúgha-tilekte de jýrgeni dúrys. Mәselen, Alla Elshisi (s.gh.s.) namazdy bastamay túryp, Jaratqangha bylay dúgha etetin bolghan: «IYә, Alla! Meni eng kórkem minezge baghytta. Senen basqasy meni jaqsy minezge bastay almaydy. Menen jiyirkenetin minezdi alys qyl. Búl isti Senen basqa eshkim orynday almaydy». Sonday-aq, Payghambarymyz (s.gh.s.): «Allahym! Beynemdi qanday әdemi etip jaratqanyng sekildi, minezimdi de sonday kórkem ete gór!», dep dúgha etken. Sahabalar payghambarymyzdan qanday amal kórse, ony iske asyratyn. Sonday ardaqty sahabanyng biri Ábu Dәrda (r.a.) týnde túryp payghambarymyz (s.gh.s.) sekildi: «Allahym! Beynemdi qanday әdemi etip jaratqanyng sekildi, minezimdi de kórkem ete gór!», dep tangha deyin dúghasyn jalghastyrdy. Tang atqannan keyin o kisinin: «IYә, Ábu Dәrda! Býkil týngi dúghang jәne qajetinning barlyghy kórkem minez jayynda súraumen boldy ghoy. Nege sonsha tangha deyin dúgha ettin?», – dep súraydy. Oghan Ábu Dәrda: «Ey, Ummu Dәrda! Bir músylman qúl minezin әdemiley-әdemiley, onymen ghúmyr keshetin bolsa, kórkem minezi ony jәnnatqa jeteleydi. Eger minezin jaman etip, onymen tirshilik jasar bolsa, onyng jaman minezi jәhannamgha iytermeleydi», – dep sebebin mysalday jetkizgen eken.

Qazir qit ketse zamandy kinәlau әdetke ainaldy. Býkil qoghamda bolyp jatqan jaghymsyz әreketting barshasyn ýiip-tógip altyn uaqytqa jaba salghymyz keledi. Áytse de, adamnyng azghyndalyp, qoghamnyng búzyluyn zamanmen úshtastyrugha taghy bolmas. Zamandy jaqsartu, yntymaghy artqan berekeli qogham qalyptastyru jekelegen әrbir adamnyng is-әreketimen tyghyz baylanysty. «Sәlem týzelmey, әlem týzelmeydi» demekshi, adamdardyng bir-birine degen yqylas niyeti men peyili dúrys bolsa, bir-birining adamgershilik qúndylyghyn syilasa, jaqsy qogham sonda ghana qalyptaspaq.

Qayyrbek Otyzbaev,

Qyzylorda oblystyq «Aqmeshit Syrdariya» ortalyq meshitining naib imamy

Abai.kz