Senbi, 23 Qazan 2021
Janalyqtar 2566 0 pikir 27 Shilde, 2009 saghat 09:32

Su múnaydan da qymbat

Dәl qazir Ortalyq Aziyanyng ortaq problemasy - transshekaralyq ózender men su, energetika. Qazaqta «As isherde...» degen sóz bar. Bizding elde de búl mәsele tek kóktemgi su tasqyny nemese jazghy quanshylyqta eske týsedi. Sodan kóktemgi qyzylsumen bastalatyn alashapqyn, ary ketse, qonyr kýzde songhy qústarmen birge ketedi. Sonymen, kelesi kóktemge deyin «jabuly qazan jabuly kýiinde» qala beredi. Al qystygýni Shardaranyng arnasynan asqan su bey-bereket Arnasaygha qaray agha beredi. Mamandar osy kýni Arnasay qúmyna 40 mlrd tekshe metr su jútylghanyn aitady. Kishigirim tenizding suy qúmgha sinip, joq boldy. Osy su Aralgha qúiylghanda, bәlkim, teniz tynysy tarylmas pa edi? Ortalyq Aziyanyng ortaq problemasy ótken aptada Ayt-PARK-te de aityldy. Sayasattanushy Núrlan Erimbetovke «Ortalyq Aziyanyng su-energetikalyq resurstary men su kózderin paydalanu problemalaryn zertteu instituty» qoghamdyq qorynyng preziydenti Ernest Karybekov keldi. Aghayyn elderding shekarasyn jaryp ótetin ózender turaly, onyng suy men energiya kózderin tiyimdi paydalanu mәseleleri jan-jaqty sóz boldy.  Ásili, әlgi mәseleni «qúdyq» basynda otyrghan qyrghyzdar emes, qashpa sudyng ózin qayyryp ala almay otyrghan qazaq kóterui kerek edi... Sonymen, qyrghyz ben qazaqtyng ortaq mәsele jayly әngimesin oqyrman nazaryna úsynyp otyrmyz.

Dәl qazir Ortalyq Aziyanyng ortaq problemasy - transshekaralyq ózender men su, energetika. Qazaqta «As isherde...» degen sóz bar. Bizding elde de búl mәsele tek kóktemgi su tasqyny nemese jazghy quanshylyqta eske týsedi. Sodan kóktemgi qyzylsumen bastalatyn alashapqyn, ary ketse, qonyr kýzde songhy qústarmen birge ketedi. Sonymen, kelesi kóktemge deyin «jabuly qazan jabuly kýiinde» qala beredi. Al qystygýni Shardaranyng arnasynan asqan su bey-bereket Arnasaygha qaray agha beredi. Mamandar osy kýni Arnasay qúmyna 40 mlrd tekshe metr su jútylghanyn aitady. Kishigirim tenizding suy qúmgha sinip, joq boldy. Osy su Aralgha qúiylghanda, bәlkim, teniz tynysy tarylmas pa edi? Ortalyq Aziyanyng ortaq problemasy ótken aptada Ayt-PARK-te de aityldy. Sayasattanushy Núrlan Erimbetovke «Ortalyq Aziyanyng su-energetikalyq resurstary men su kózderin paydalanu problemalaryn zertteu instituty» qoghamdyq qorynyng preziydenti Ernest Karybekov keldi. Aghayyn elderding shekarasyn jaryp ótetin ózender turaly, onyng suy men energiya kózderin tiyimdi paydalanu mәseleleri jan-jaqty sóz boldy.  Ásili, әlgi mәseleni «qúdyq» basynda otyrghan qyrghyzdar emes, qashpa sudyng ózin qayyryp ala almay otyrghan qazaq kóterui kerek edi... Sonymen, qyrghyz ben qazaqtyng ortaq mәsele jayly әngimesin oqyrman nazaryna úsynyp otyrmyz.

Núrlan Erimbetov: Biyl kóktemde Almaty jәne Almaty oblysynyng ayaq astynan «qara týnekte» qalghanyn bәriniz bilesizder. 15 sәuirde ne boldy? Nege búrynghy astana birneshe saghat boyy jaryqsyz qaldy? Jalpy, energetika mәselesinde biz Qyrghyzstangha tәueldimiz be?
Ernest Karybekov: Qazaqstan energiya jýiesi jaghynan tәuelsiz dep aita almaymyz. Mysaly, Ortalyq Aziyanyng energiya jýiesi, onyng ishinde Qazaqstan da bar, barlyq jeli qanattas jýiemen júmys isteydi. 15 sәuirde  bir energiya jýiesining isten shyghuy basqa jýiege әser etip, sodan jaryq  avtomatty týrde jalp etip óshti. Sebebi Qazaqstan, Qyrghyzstan, Ózbekstan jәne Tәjikstan bir jýiege qosylghan. Sodan kóp kýsh týsip ketti. Mysaly, Qazaqstandaghy quat kózi tapshylyghy 70 mVt shamasynda, Qyrghyzstannyng soltýstiginde de tapshylyq bar, Ózbekstanda quat kózi jetispeushiligi joq dep eshkim aita almaydy, Tәjikstan turaly әngime tipti bólek, ol jaqtaghy tapshylyq ýsh ese artyq. Mine, osynday  auyrtpalyq saldarynan 509-jeli isten shyqty. Nege? Óitkeni óndiristing quaty az da, oghan týsetin kýsh shamadan tys. Al quat kózin tútynu jyldan-jylgha artyp keledi. Sol sebepti 15  sәuirde Qyrghyzstanda, Qazaqstannyng Jambyl, Almaty oblystary jәne Almaty qalasy jaryqsyz qaldy. Bir saghat jaryqsyz qalghan kýnning ózinde óndiriske kóp shyghyn batady. Al sol kýni kemi bes-alty saghat jaryq bolmay qaldy.
Núrlan Erimbetov: Bizding ýkimettegiler qyrghyzdarmen kezdesken sayyn ózining de, ózgening de jýikesin tozdyrady. Mysaly, mәsele nege tek kezdesu kezinde sheshiledi? Qazir kelisimsiz eshtene bitpeydi. Qyrghyz eli sudy bergisi kelse beredi, bergisi kelmese, bógep tastaydy. Biz osy qyrghyzdarsyz ómir sýre almaymyz ba? Ózinizben óziniz bolynyz dep, shekarany dualmen qorshap tastap ómir sýruge bola ma? Mәselen, bizge Toqtoghúl GES-ining qanday qatysy bar?
Ernest Karybekov: Sizding myna saualynyz dúrys qoyylyp otyrghan joq. Óitkeni Qyrghyzstan sudy bergisi kelmese de beredi. Nege? Sebebi Syrdariya -  aghyp jatqan ózen. Ol bir jerge baryp toqtap qalmaydy, Qyrghyzstan, Qazaqstan, Ózbekstan aumaghynan ótedi. Taghy qaytalap aitamyn, búl elderding energiya jýiesi qanattas jýiemen júmys istep jatyr. Ózderiniz bilesizder, búryndary kenes kezinde transshekaralyq su turaly kópjaqty kelisimder bolushy edi, qazir tek ýkimetaralyq kelisim jasalady. Qazaqstanmen arada  ekijaqty kelisim bar. Osy kelisim ayasynda  Qazaqstan jaz ailarynda ózining múqtajy ýshin qyrghyz elinen su alsa, Qyrghyzstan sol aqshagha kómir, múnay, mazut otynyn satyp alady.
Núrlan Erimbetov: Bylaysha aitqanda, su - Qúdaydyng bergeni, tabighattyng syiy, ózinen-ózi aghyp jatyr. Al biz sol tegin sudy alghanymyz ýshin múnay, mazut, kómir beruimiz kerek. Al búl degeniniz - kólik tasymaly, vagon, qúbyrlar...
Ernest Karybekov: Su problemasy - bir ghana qyrghyzdyng tóniregindegi shetin sharua emes. Ol barlyghymyzdyng bas auyrtar, jan auyrtar tauqymetimiz. Mysaly, qyrghyz elinen Qazaqstannyng ontýstigine keletin sudy qalay bolghanda da saqtauymyz kerek. Kenestik dәuirde búl jalpygha ortaq is edi. Jýie bir bolghandyqtan, bar mәseleni energetikter men múraptar (su mamandary) birigip, bas qosyp sheshetin edi. Al býgingi kýni qalay? Energetikter mәselesin ózderi sheshkisi keledi, su mamandary  da solay. Ekeui eki jaqta, óz elderinde jýrip-aq, onasha sheshkisi bar. Al biz búl ekeuin bólip-jaryp qaramaudy aityp kelemiz. Mәseleni birigip qolgha alu jaghyn oilastyrghan abzal. Sonda ghana dittegen maqsatqa, jetistikke jetemiz. Bólek jýrip, óz betimen týiin sheshem deu - әbestik.
Sudyng tirshilik kózi ekeni ras, ony tek azyq-týlik qauipsizdigin qamtamasyz etetin ónim retinde paydalanamyz desek, ózimizdi-ózimiz shektegenimiz. Sebebi su arqyly quat óndiriledi. Mysaly, Qazaqstannyng ontýstik óniri týgeldey Toqtoghúl stansasyna tәueldi. Qatarlasa jýrgiziletin júmystar  bolghandyqtan, jaghday solay qalyptasqan. Ony bireu týsinedi, bireu týsinbeydi.
Núrlan Erimbetov: Búghan Kóksaraydyng qatysy bar ma?
Ernest Karybekov: Qatysy joq.
Núrlan Erimbetov: Onda mynany aitynyzshy, Kóksaraygha bólingen 500 mln dollar avantura ma, joq әlde su mәselesin sheshuding strategiyalyq jobasy ma?
Ernest Karybekov: Búl - su tóniregindegilerding óz qotyryn ózi qasugha әrekettenuinen  tuyndaghan jobasy ghoy. Kóktemmen birge keletin su tasqynynan saqtanudy oilap qolgha alynghan joba. Búghan qosa,  el aumaghyndaghy sudy saqtau problemasynan az da bolsa jenildeu ýshin salyna bastaghan su qoymasy. Kóksarayda 3 mlrd tekshe metr su saqtaugha bolady. Biraq, meninshe,  búl - dúrys is-qimyl emes. Biz Aralgha kýsh salyp, tenizdi saqtauymyz kerek, Ontýstik Qazaqstandy su tasqynynan saqtauymyz, qorghauymyz kerek. Mine, býgingi qogham, býgingi biylik osy mәseleni eskerui tiyis. Al әlgi su tasqyny jylda nege qaytalanady? Onyng sebep-saldaryn biletin bireu bar ma?  Múnyng sebebin men aitayyn, Qyrghyzstandaghy gidroelektr stansalary sudyng 60 payyzyn qysta bosatady. Nege? Óitkeni basqa quat kózi joq. Qyrghyzstandaghy stansalardyng 99 payyzy su stansalary. Olardyng quaty býkil Qyrghyzstandy elektr quatymen, sumen qamtamasyz ete almaydy. Óitkeni su amalsyzdan Qazaqstangha, odan әri Ózbekstangha ketedi. Anyghyraq aitqanda, Shardara su qoymasyna syimaytyn ylghal Arnasaygha, qúmgha sinedi. Al negizgi tútynushy sanalatyn Aral tenizine su jetpeydi. Jalpy, su tónireginde  qordalanghan mәseleni әr el óz betinshe, jeke-dara sheshuge tyrysyp jatyr. Mysaly, Ózbekstan «Dostyq» su rettegishin saluda, al ol jerde su ekige bólinui tiyis-tin. Yaghny Ózbekstan aumaghy arqyly Qazaqstangha kelui kerek edi. Týpting týbinde sol su Qazaqstangha jetpey  qaluy da yqtimal. Sol siyaqty, Qazaqstan da Kóksaraydy salyp jatyr. Qazir onda su joq. Qoldaghy derekter onda onyng bolmauy da mýmkin ekenin rastaydy. Sebebi sudyng bir bóligi Arnasaygha, qúmgha ketip jatyr, ekinshi bir bóligi tasqyn sugha ainalady.
Núrlan Erimbetov: Osy jerde siz qanday úsynys aitasyz?
Ernest Karybekov: Bizding úsynysymyz mynau: Energetikalyq rejimnen irrigasiondy tәsilge kóshu  tiyimdi bolmaq. Yaghny sudy mezgiline qaray dúrys rettep otyrghan jón. Qysta sudy saqtap, jazda molynan jiberu amaly. Búl ýshin biz qyrghyz jerinen gidrostansalargha balama retinde jylu elektr stansalaryn saludy úsyndyq. Mysaly, qyrghyz elining qysqy súranysy sekundyna 650-800 tekshe metr. Búl su Toqtoghúl GES-ine ketse, qala berdi qysqy auyrtpashylyqty jylu elektr stansalary qoldansa, qalghan 300 tekshe metr sudy Syrdariya ózenining arnasynda-aq tynysh saqtaugha әbden bolady. Búl kezde artyq su tipti Arnasaygha barmay-aq, Aral tenizine qúiylady. Odan әri bizdin  «Ystyqkól arqyly  Almatygha elektr ótkizu ortalyghyn salsaq» degen iydeyamyz bar. Sonda Almatyda jana balamaly energetikalyq shenber payda bolady. Býkil Ortalyq Aziyanyng energetikalyq jýiesin ýilestiretin dispetcherlik ortalyq Tashkentte. Al biz osynday ortalyqty Almatydan ashudy úsynyp otyrmyz. Búl ortalyq qyrghyz-qazaq jýiesin rettep otyrugha mýmkindik beredi. 
Núrlan Erimbetov: Ózbek aghayyndar ókpelep qalmay ma?
Ernest Karybekov: Eger Toqtoghúl stansasy bir rejimde júmys istese, Reseymen qanattas jýiege  qosylady. Ontýstik Qazaqstan men Ortalyq Aziya energetikalyq jýiesi býgingi salmaqty kótere almaydy. Óitkeni jyl ótken sayyn quat kózine degen súranys ta, ony tútynu da artyp keledi. Búl - bir. Ekinshiden, óndiristing quaty tómen. Álgi balama energetikalyq joba әri tapshylyqtan qútqarady, әri artyq salmaqty  joigha yqpal etedi.
Núrlan Erimbetov: Ortalyq Aziyanyng energetikteri búrynghy kenestik jýieni qoldanyp otyr dey alamyz ba?
Ernest Karybekov: IYә, býgingi kýni osylay deuge bolady.
Núrlan Erimbetov: Istelgen júmys bar ma, mysaly, qúbyrlar keneytildi me?
Ernest Karybekov: Joq. Tek Qazaqstan «Soltýstik-Ontýstik» jobasyn qolgha aldy. Onyng ózi energetikalyq tapshylyqtan tolyq qútqara almaydy. Ontýstik ónirde 300-400 mVt tapshylyq bar ekenin bәriniz de jaqsy bilesizder.
Núrlan Erimbetov: Siz aityp otyrghan qiyn jaghdaydy basqalar bile me? Biylik nege moyyn búrmaydy? Álde ókimetting óz esebi bar ma?
Ernest Karybekov: Býginderi mәse­leni Ózbekstan óz betinshe, Qyrghyzstan men Qazaqstan da óz betterimen, jeke-dara sheshuge tyrysyp jatyr.
Núrlan Erimbetov: Sonda qazir Ortalyq Aziya elderi arasynda su-energetikalyq «soghysy» jýrip jatyr ma?
Ernest Karybekov: IYә, beyresmy týrde solay deuge negiz bar.
Núrlan Erimbetov: Naqty jýrip jatyr dep aita alamyz ba?
Ernest Karybekov: Ayta alamyz, jýrip jatyr.
Núrlan Erimbetov: Mәselening subektivtiligi basym shyghar?
Ernest Karybekov: Dúrys aitasyz, subektivtiligi molyraq. Mysaly, Naryn ózeni bolsyn, Syrdariya men Ámudariya - búlar bir memleketting aumaghynda jatqan joq qoy. Eger búl ózender bir ghana qyrghyz jerinde bolsa, osy ónirden bastau alyp, osy aimaqqa qúisa, onda transshekaralyq su turaly әngime  qozghalmaushy edi. Endi su ainalasynda tórt-bes memleket otyrghannan keyin biz qalasaq ta, qalamasaq ta ortaq týitkildi birigip sheshpesek, týbi ýlken ekologiyalyq, әleumettik-ekonomikalyq zardap shegetinimiz ayan.
Núrlan Erimbetov: Álgi memleketter bir-birine baryp, mәsele qoyyp, kelisip-kezdeskennen góri bizding basqarushylargha óz betinshe birdene sala salu tiyimdi siyaqty? Órkókirektigimiz jәne bar?
Ernest Karybekov: Kóp is kelissóz jýrgizushilerge baylanysty. Kez kelgen memlekette ghylymiy-zertteu instituttary bar, strategiyalyq saraptau instituttary bar, solar integrasiyaly joba úsynulary kerek. Taghy qaytalap aitamyn, integrasiyaly joba bolmasa, biz óz jerimizde otyryp, eshtene sheshe de, istey de almaymyz. Keudemsoqtyqty ysyryp qoy kerek, eger óz mәselemizdi ózimiz sheshpesek, erteng reseylikter nemese qytaylar kelip, iygere bastaydy. Óitkeni ózderiniz de bilesizder, bizding aimaq - shúrayly, qúnarly aimaq. Eger diplomatiyalyq kelissóz arqyly eshtene sheshe almasaq, onda naqty jobalardy qoldau qajet. Mysaly, biz óz jobamyzdy úsynyp otyrmyz, ekijaqty qoldaugha ie boldy. Mening aityp ótken jobamdy әu basta qazaqtar da úsynghan. Qarjylandyru mәselesin kelise otyryp sheshken abzal. Ony kez kelgeni qarjylandyra alady. Eger biz aqsha salugha qinalsaq, irgedegi Qytay dayyn otyr. Óitkeni búl jerde kómir kenishin bylay qoyghanda, Ortalyq Aziyada tendesi joq temir kenishi bar. Qazir Qytay eki kózin kenishke tigip otyr. Osy jerde men qyrghyz ben qazaqqa tәn ortaq bir mәteldi aitayyn, «Jaman ýidi qonaghy biyleydi» deydi.
Núrlan Erimbetov: Búl jobanyng qúny qansha?
Ernest Karybekov: KEGOK kompaniyasy esep-qisapqa salyp edi, 2,3 mlrd dollar mólsherinde eken. Qazaqstan 82 mlrd kVt saghat elektr quatyn tútynady.  300 mVt jetpeytinin eskersek, óz betimizshe eshtene sheshe almaymyz. Energetikalyq problema arqyly su týitkilin  sheshe alamyz. Mәseleni keshendi týrde qarastyru qajet. Áytpese tyghyryqqa tirelgenimiz tirelgen. Búl joba Qazaqstan men Qyrghyzstannyng memleket basshylary dengeyinde kelisim tapqan. Endi ony zandy kýshine engizu ýshin ýkimetaralyq kelisim kerek, ony eki elding parlamentteri bekitui tiyis. Sóitip, iske kirisken abzal. Áytpese, problema jyl ozghan sayyn úlghaya bermek. Eki elding energiyany da, sudy da tútynuy ósip keledi. Jyl sayyn 6-7 payyzgha kóbeyde. 
Álemde dәl bizdikindey, tórt-bes memleketti basyp ótetin transshekaralyq su aghyny joq.   Eger sudy jaghalay qonys­tanghan memleketter óz mәselemizdi ózimiz sheshe almasaq, әlemdik qauymdastyq aldynda abyroyymyz airanday aqtary­lady. Bizding basty kemshiligimiz - bir-birimizdi ortaq júmysqa shaqyrmaymyz. Dúrys, әr el óz aimaghynda su stansasyn sala ma, joq әlde, jylu stansasyn sala ma, ózi bilsin. Eshkim «qoy» demeydi. Búghan tipti Ózbekstan jaghy da qarsy emes. «Eger bәrimiz birigip, bir jobany jýzege asyratyn bolsaq, aldymen saraptama jýrgizeyik» deydi. Múnymen de kelisuge bolady. Basty mәsele aqshada emes, ambisiyada. Bes memleketting ýkimet basshylary bir ýstel basyna otyryp, 15-20 jylgha arnalghan ýkimetaralyq kelisimge qol qongy kerek. Osy kelisimde kez kelgen jobanyng júmys isteu tәrtibi býge-shigesine deyin jazylyp, parlament bekitui tiyis. Sonda ghana is jýredi. Ár el ózinin  últtyq, ekonomikalyq, energetikalyq qauipsizdigin qorghaydy. Dúrys. Mening aitarym, su, energetika mәselesinde aimaqtyq qauipsizdikti nyghaytu qajet. Kýni býginge deyin qoldanystaghy zan, kelisimderding bәri eskirgen. Osylardyng bәrin qayta qaraytynday jaghdaydy ózimiz istemesek, bizge syrttan kelip bireu jasap bermeydi.
Jurnalist saualy: Bes memleketting ishinde qaysysy energiya jaghynan qauipsiz aimaqta?
Ernest Karybekov: Ózbekstan. Eger qyrghyz-qazaq konfigurasiyasy jýzege assa, onda, әriyne, baghyt-baghdar ózgeredi. Ortalyq Aziyanyng ortaq mәselesin ózimiz sheshpesek, erteng syrttan kelgen investorlargha «jem» bolamyz. Mysaly, AQSh investorlary ózining jobasyn úsynyp, quat kózin tipti Aughanstangha, Pәkistangha deyin eksporttau jaghyn aita bastady. Sol siyaqty halyqaralyq bankter Ózbekstangha baryp bir joba turaly aitsa, Qazaqstangha kelip basqasha sóilep ketedi, Qyrghyzstangha baryp mýldem basqa әngime aitady. Taghy qaytalap aitamyn, Ortalyq Aziya -  qazba baylyqqa da, basqa baylyqqa toly qazynaly kenish. Syrttan kóz alartushylar óte kóp. Bes elding basy birikpey jýrgende, en dәuletimiz qoldy bop ketpesin. Býgingi mening sizderge aitqym kelgeni osy.

 

 

Jazyp alghan Gýlzat NÚRMOLDAQYZY

«Jas qazaq» gazeti, 24.07.2009

 

0 pikir