Mongholiya astanasy Úlanbatyr qalasynyng ortalyq kóshesinde 1954 jyldan beri monghol halqyn jarqyn kommunizmge shaqyryp kelgen kommunisterding úly kósemi V.Y Leninning eskertkishi qala әkimi E.Batýýlding sheshimimen qúlatyldy. Jaqynda ghana qala әkimi bolyp taghayyndalghan monghol demokratiyalyq kýshterining bir jetekshisi E.Batýýl monghol halqy basynan keshirgen qasiretti de qiyn jyldargha Lenin jәne onyng jaqtastary kinәli, sondyqtan qala ortalyghynda kýnshyghysqa qaray qolyn sozyp túrghan Lenin eskertkishin qúlatu turaly sheshim qabyldap, ony iske asyrdyq dep mәlimdedi. Bir qyzyghy Kenes elin qúrushy, әlem proletariattarynyng naghyz kósemi dep dәriptelgen adamnyng Mongholiya astanasyndaghy eng songhy eskertkishin qúlatu  is-sharasyna qala túrghyndary asa qyzyghushylyq bildire qoymaghan. Úlanbatyr qalasynyng túrghyny, tarih pәnining múghalimi Sergey Smolovtyng aituynsha, olar (avtor: qala әkimshiligining basshylary) aldaghy tarihty dúrystaudy, týzetudi oilaghanymen shyn mәninde ótkenderding qatesin qaytalauda. V.IY.Lenin jәne onyng eskertkishi Monghol tarihynyng bir bólshegi. Sondyqtan eskertkishti búzbay sol qalpynda qaldyru kerek edi. Men búny kommunizmge qarsylyq deuden góri Orysqa qarsylyq degim keledi dedi. S.Smolovtyng ózi Orys elinde bolishevikter jeniske jetken song Mongholgha qashyp kelgen aqtardyng ýrim-bútaghy bolsa da tarihy eskertkishterge degen óz kózqarasyn osylay bildirgen.

Mongholiya astanasy Úlanbatyr qalasynyng ortalyq kóshesinde 1954 jyldan beri monghol halqyn jarqyn kommunizmge shaqyryp kelgen kommunisterding úly kósemi V.Y Leninning eskertkishi qala әkimi E.Batýýlding sheshimimen qúlatyldy. Jaqynda ghana qala әkimi bolyp taghayyndalghan monghol demokratiyalyq kýshterining bir jetekshisi E.Batýýl monghol halqy basynan keshirgen qasiretti de qiyn jyldargha Lenin jәne onyng jaqtastary kinәli, sondyqtan qala ortalyghynda kýnshyghysqa qaray qolyn sozyp túrghan Lenin eskertkishin qúlatu turaly sheshim qabyldap, ony iske asyrdyq dep mәlimdedi. Bir qyzyghy Kenes elin qúrushy, әlem proletariattarynyng naghyz kósemi dep dәriptelgen adamnyng Mongholiya astanasyndaghy eng songhy eskertkishin qúlatu  is-sharasyna qala túrghyndary asa qyzyghushylyq bildire qoymaghan. Úlanbatyr qalasynyng túrghyny, tarih pәnining múghalimi Sergey Smolovtyng aituynsha, olar (avtor: qala әkimshiligining basshylary) aldaghy tarihty dúrystaudy, týzetudi oilaghanymen shyn mәninde ótkenderding qatesin qaytalauda. V.IY.Lenin jәne onyng eskertkishi Monghol tarihynyng bir bólshegi. Sondyqtan eskertkishti búzbay sol qalpynda qaldyru kerek edi. Men búny kommunizmge qarsylyq deuden góri Orysqa qarsylyq degim keledi dedi. S.Smolovtyng ózi Orys elinde bolishevikter jeniske jetken song Mongholgha qashyp kelgen aqtardyng ýrim-bútaghy bolsa da tarihy eskertkishterge degen óz kózqarasyn osylay bildirgen.

Lenin eskertkishin qúlatardan bir apta búryn qala basshylyghy Monghol-Sovet halqynyng dostyghyna arnap qalanyng kireberisinde 1956 jyly  túrghyzylghan «Dostyq qaqpasy» dep atalatyn  aq kiripishten qalanghan ýlken qaqpany avtokólik jolyn keneytu maqsatynda dep qiratqan bolatyn. Úlanbatyr qalasy әkimining búl is sharalary  soltýstiktegi ýlken kórshining Mongholiyagha degen әserining kýnen -kýnge azayyp bara jatqanyn menzeydi. Úlanbatyr qalasynda bir kez sovet mamandary salghan 2-3 qabatty  eski kirpish ýilerding orynyna qazirgi zamanghy talapqa say biyik te әsem ýiler salynyp jatyr. Búryn qala túrghyndarynyng kóbi orys tilinde erkin sóileytin bolsa qazir orys tilinde sóileytin adamdar tym azayyp ketken. Tipten kezinde Sovet odaghynda oqyp bilim alushy monghol jastary orys qyzdargha ýilenudi modagha ainaldyrghan sol kez kelmeske ketkendey deydi atyn aitudan góri ózining shyqqan tegin  monghol әke, orys shesheden tughanmyn dep tanystyrushy bir monghol azamat.

Býgingi kýni segiz jýz mynday halqy bar Úlanbatyr qalasynda sany óte az orys últynyng ókilderi túrady. Olardyng kóbi qyzyldardan qashqan Baron Ungern qosyny qúramynda Mongholgha kelip osynda qalyp qoyghan aqtardyng úrpaqtary. Olardy mongholdar «mestnyy oros» dep ataydy. Jalpysy Monghol 1912 jyly Qytaydan bólinip avtonomiyalyq mәrtebeli jeke el bolghan kezden  Orystyng sayasi,ekonomikalyq yqpaly bastalghan. 1921 jyly Mongholiyada orys bolishevikterining basqaruymen «halyq tónkerisi» oryn alghan kýnnen bastap orystyng yqpal, әseri kýsheye bastady. Kremliding qarjysymen Úlanbatyrda óz júmysyn jýrgizetin Orystyng mәdeniyet ortalyghynyng derekteri boyynsha Mongholiyada kommunizmge laghynat aitylyp, tas laqtyrylghan 1990 jyly Monghol jerinde 110 mynday orystar ómir sýrip túrypty. Kommunizm qúlaghan song aq orystar Monghol jerinen elderine kete bastady. Býgingi jaghdaymen Mongholiyada orys tólqújaty bar 1600 adam túrady. Kóbi mongholsha sóileydi. Úlanbatyrdaghy Orystyng mәdeniyet ortalyghynda kýzetshi bolyp isteytin Ivan Bazarov esimdi azamat Orys tólqújatymen búl elde tirshilik etuding jyldan jylgha qiyndap bara jatqanyn aitady. Osyndaghy bankiler kredit bermeydi, jer satyp alugha rúqsat etilmeydi. Syrttyng adamy ekenindi jyldan jylgha sezinu kýsheyip barady deydi ol. Osy ortalyqtyng diyrektory Evgeniy Mihaylov: Búryn barlyq mektepterde orys tili mindetti týrde ýiretiletin. Qazir onday emes. Qala boyynsha bir-eki mektepte ghana orys tili ýiretiledi deydi. Búryn Monghol syrt eldermen tek orys tili arqyly ghana baylanysqa shygha alatyn bolsa býgin ol róldi aghylshyn tili atqaryp jatyr. Sondyqtan orys tiline degen qyzyghushylyq tómendegen. Býgingi kýni Mongholiya jastary AQSh,Úlybritaniya, Fransiya, Germaniya, Japoniya, Ontýstik Korea, Malayziya sekildi әlemning kóptegen elderinde oqyp, bilim alyp, eline oralyp Mongholiyanyng jana betbúryspen damuyna óz ýlesterin qosuda.

Aqparat kózi: EurasiaNet.org

«Abai.kz»