Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2350 0 pikir 20 Qarasha, 2012 saghat 06:28

Qajyghúmar Shabdanúly. Qylmys (jalghasy)

III

Qapas ekeumiz kýn rayy men Amanbekting rayyn baghyp, sol kýni jýristen taghy toqtap qalyp edik.  Týsten keyin qosynda Amanbek joq degen habar bir keldi de, ile-shala oghan juyghyraq otyrghan ýiden kempir kelip mәlimdedi: qosynan men shyghysymmen Amanbek býkshendep baryp, osy kempirge jalynypty. Qayyn enesi men qonaqtardy ýiine shaqyrudyng jónin taba almay, «Maghripany shaqyryp alyp, ekeuiniz kómektessenizder!» dep, endi adam bolatyndyghyna ant etip jalbarynghan eken.

«Aldymen otyn әkelmeseng ol molana qualaghan it te kirmeydi!» dep kempir úrsyp-úrsyp alypty da, «býginshe kómektesuge» úlyn qosyp beripti. Osyny aita kelgen kempirge men jón ýiretip qaytardym.

Kýn ekintige taman enkeygende bir arqa ghana tyrbyq jynghyl tendegen ógizdi qúm boranda býkshendey jetektep kele jatqan Amanbek kórindi. Kómektesushi jigitti bir auyldan qoy súratyp jiberipti. Kenesshi kempirding aqyrandap túryp, ózine ot jaqqyzghany da estildi.

Sol keshte Amanbek auyl aqsaqaldary men ýsh kempirdi ghana shaqyrdy qosyna. Maghripany sheshesinen aiyryp, Amanbekting júmysyna saludy men shektep qoyghanmyn. Múnday malgha ainalyp ketken adamdy qaytadan ýili-barandy adamgha ainaldyru ýshin aldymen ata-ananyn, bala-shaghanyng qadir-qymbatyn tanytu qajet ekendigin aitqanmyn.

III

Qapas ekeumiz kýn rayy men Amanbekting rayyn baghyp, sol kýni jýristen taghy toqtap qalyp edik.  Týsten keyin qosynda Amanbek joq degen habar bir keldi de, ile-shala oghan juyghyraq otyrghan ýiden kempir kelip mәlimdedi: qosynan men shyghysymmen Amanbek býkshendep baryp, osy kempirge jalynypty. Qayyn enesi men qonaqtardy ýiine shaqyrudyng jónin taba almay, «Maghripany shaqyryp alyp, ekeuiniz kómektessenizder!» dep, endi adam bolatyndyghyna ant etip jalbarynghan eken.

«Aldymen otyn әkelmeseng ol molana qualaghan it te kirmeydi!» dep kempir úrsyp-úrsyp alypty da, «býginshe kómektesuge» úlyn qosyp beripti. Osyny aita kelgen kempirge men jón ýiretip qaytardym.

Kýn ekintige taman enkeygende bir arqa ghana tyrbyq jynghyl tendegen ógizdi qúm boranda býkshendey jetektep kele jatqan Amanbek kórindi. Kómektesushi jigitti bir auyldan qoy súratyp jiberipti. Kenesshi kempirding aqyrandap túryp, ózine ot jaqqyzghany da estildi.

Sol keshte Amanbek auyl aqsaqaldary men ýsh kempirdi ghana shaqyrdy qosyna. Maghripany sheshesinen aiyryp, Amanbekting júmysyna saludy men shektep qoyghanmyn. Múnday malgha ainalyp ketken adamdy qaytadan ýili-barandy adamgha ainaldyru ýshin aldymen ata-ananyn, bala-shaghanyng qadir-qymbatyn tanytu qajet ekendigin aitqanmyn.

Átiret bastyghy sol qostan el jatarda әreng qaytty, kýlip qaytty. Kenesshi bolghan kempir mening aitqanymdy eki etpey oryndap, keshegi tayaqtan mýkshiyip qalghan Amanbekti ózining Uang qojayynynsha jorghalatqan eken. Otty ózi jaghyp, qonaqtaryna shaydy ózi qúiyp, jalbarynyp bәrine de jylay otyryp ant berip, keshirim súrapty. «Maghripaday jap-jas qyzymyzdyng baghasyn jetkizemiz dep sóilesip otyryp, óz kempirlerimizding ózimizge qanshalyq qymbat zat ekendigin, ózimiz osy talqyda ghana tolyq týsinip qayttyq!» dep kýldi әtiret bastyghy. Maghripa men sheshesi tereng kýrsinip qana jymiysty maghan qarap. Bizding erteng de eru bolatyndyghymyzdy bilgen song úiyqtau ýshin balalaryn kóterip esepshining ýiine ketti.

Ertenine tanerteng kýn kóterile oyanyp týregeldik. Syrtqa shyghyp qarasaq, Amanbekting jalghyz adamdyq qana suyq abaqtysy jyghylyp, bergi ýige irgelese tórt qanatty býp-býtin kiyiz ýy tigilipti. Ár ýiden, tipti basqa auyldardan da jylu jiylyp, kiyiz, kórpe-jastyq, ydys-ayaq jaghynan da kómek kelip jatqany bayqaldy. Búrynghy seltiygen seri araqkeshting ózi jyrtyq ton-shalbar kiyip alghan eken. Býkshendep-shoyqandap, ýsh-tórt ógizge toqym salyp, ashamay erttep jýr. Otyngha barmaq siyaqty. Biz ol jaqqa kóz qiyghymen ghana qarap qoyyp, dýzge baryp qayttyq. Amanbekting jylap-enirep bergen antyna qaray kópshilikting de jibip, eldik qamqorlyqqa kirisip jatqanyn Aqatay aitty. Jylu әkelgen әr jigit bir zekirip, «múnan song búrynghy әdetin tastamasa» kóresini ózinen kóretinin eskertedi eken.

«Qyr da joy» jendettikti ghana bilip kelgen mәngýrtting ógiz toqymdaghanyn tekserip, týrtip kórsetip jýrgen qarttyng tayaghyna kýle qarasyp biraz túrdyq ta, ýige kirdik.

Átiret esepshisining ýiine týnep shyqqan Maghripa men sheshesi qaytyp kelipti. Jýzderine qan jýgirip, esterin jiyp qalghan eken. Ýlken jiyenin aldyna alyp, erkelete sylaghyshtab otyrghan múghalim ana ýy iyesi bәibishege «el ishi - altyn besik» degen taqyrypta sheshile sóilep, razylyq aityp otyrghan ýstine kirdik. Tozanday tozyp joghalghan Múratbek marqúm ýielmenining tiri qalghan júrnaqtary bas qosatyn baspana qúralyp jatyr ghoy!

Otynnan kýn enkeye qaytqan Amanbekting kele sala býkshendey jorghalap baryp, Aqataydy mektep jolynan tosyp túrghany estilip edi. Múghalim oghan qaramay, toqtamay ótip ketken song sonynan qiralandap baryp ýiine kiripti. Bosaghasyna jýginip otyra qalyp, «inisine» kópten aiypty ekendigin enkildey aityp, bas qoyghan eken. Aqatay jauapsyz-ýnsiz qaytarypty.

Ol qaytyp, biraz uaqyt ótken song auyl qarty da sonda baryp, Aqatay men әielin óz ýiine bastap әketti. Ile-shala kempiri shyghyp, sheshesi men Maghripany da ýiine shaqyra keldi. Auyldyng eng ýlkeni basalqa bolyp, aldymen ózara kelistirip, tatulastyru ýshin shaqyrghanyn, Amanbekti ayaqtaryna jyqpaq ekendigin bildik.

«Shesheme qúrmet etpeytin kýieudi men de tanymaugha aqylymyn» dep kópshilik aldyna Maghripanyng tartynbay shart qoyyn eskertip qoyghanmyn. Sol boyynsha qabaq astymen ymdap shyghardym.

- «Kýshtining qúiryghy tiyirmen tartyp» otyr deshi! - dep Qapas kýldi maghan. Átiret bastyghy qarqyldap kýldi de, men bastyqqa óz jónimdi týsindirdim:

- Amanbekting eng týpki maqsaty, meni qolgha keltiru ghana. Enesin ýiine shaqyryp alghan son, mineky ýy boldyq, tatulastyq, kórip razy bolynyz demekshi de, men ketken song búrynghy әuenine qayta baspaq! Múnyng auruy onaylyqpen jazylmaytyn auru. Sondyqtan búl shaqyruyna men barmay, qorqynyshyn jýregine matap, otarlap ketemin. Sol ýiding ýy boluy ýshin qajetti sharttardy siz óziniz baryp qoyynyz da, múnan songhy baqylau mindetin Aqatay men óziniz óteytindiginizdi myqtap úqtyrynyz. Amanbekke qoyylatyn eng ýlken shart, zorlanyp kelgen aqyldy Maghripagha endi qabaq shytpaydy, oghan sózsiz baghynady!

Qariya óz ýiinde Amanbekti sheshesi men Maghripanyn, onan song Aqataydyng ayaghyna jyghypty da, «bir jolgha ghana keshirinder, eger osy anttaryn tolyq oryndamaytyn bolsa, aitqandaryna kónbey araghyn iship alyp, búrynghy әuenine basatynday bolsa, sonan song kórelik, qazirshe bir senip bayqandar!» dep Maghripa men sheshesin Amanbekke qosyp qaytarypty.

Aytqanymyzday-aq, kesh týse Qapas ekeumizben auyl bastyqtaryn Amanbekting ózi shoyryla kelip shaqyrdy ýiine. Men, múnday asqan qylmyskerding ýiinen, mәseleleri bir jaqtyly bolmay dәm tatpaytyndyghymdy aityp toytardym. «Uang shujy ekeuinning ýstilerinnen tekseru jýrgiziledi. Taghdyryndy osy auyl belgileytin bolady, úghyp qoy! Men sol qyzmetpen kelip, iyә, telefonda súrap, ahual iyelep túramyn. Esine jәne bir saqtaytyn mәsele, Maghripada tittey mәsele de, qalpaq ta joq. Ol, sen týgil menen de qoryqpaydy múnan son! Al, onyng әkesi men sheshesi jaqyn uaqytta agharady. Ol ekeuine artylghan qylmystyng týgel jala ekendigi dәleldenip jatyr! Qúiryghyndy endi myqtap qyspasan, ajal sol quysynnan kiretin bolady! Bar, joghal! Qylmysyndy jenildetu jóninde óz auyl adamdarynmen sóiles!»

Amanbek әtiret bastyghyna iyile qarap ymdap, shoyqanday zytty. Onyng ýiine artynan barghan әtiret bastyghy el úiqygha ketkende kýle qaytty: Qoygha auyl qariyasy bata istep, sol qoydyng qanyna Amanbek ózdiginen qolyn malyp qaytalap ant etken eken. Maghripagha baghynyp, «múnan song Maghripashtyng pikiri boyynsha ghana jýretindigin» birinshi shart etip qoyypty ózine. Auyl iyeleri osy anttyng oryndaluy jóninde ýy ishindegi eng úsaq-týiek júmysqa deyin tәptishtep sóilep, mәngýrt miyna qúiyp bergendey, Maghripanyng sheshesin razy etip, ózderi de razylyqpen dastarqangha jaqsy tileu tilep qaytypty.

Átiret bastyghy ózining de býiirinen qadalghan dertten qútylghanday maghan bar alghysyn aityp, mol jol azyghy men jol bastaytyn anshygha qosyp, tang kórine attandyrdy bizdi. Sheshesi men Maghripa da shyghyp, maghan sәtti jol tilep, qoshtasyp-jylasyp aiyrylysty.

Qúm borany toqtasa da, yzghyryghy toqtamay, qarsy aldymyzdan keyde yryldap, keyde yrsiyp qana ótkize berdi. Oipan-jyqpyldardan basqa jerde qar qalmapty. Qúmy tayaz, tatyrandau jazanda jedeldetip, jele jortqanymyzda, jel әli de arsylday tosady aldymyzdan. Soqpaq joldar borasynnan óship, kóshpeli qúmmen basylyp qalghan. Bizge adam balasy da, ang da basyp kórmegendey birkelki tanday qúm men jolbarys qaptaldy targhyl belder ghana kórinedi. Jol bastaushymyzdyng sonynan atymyzgha keyde qúm ombylatyp, keyde shashalatyp ilese berdik. Búlynghyr aspan kýni keshke deyin búldyrap, әreng kórinip baryp, kókjiyekke enkeygende jel taqyrlap ketken, tyqyr jusandy, tyrbyq bútaly alanqy tauyp, at jayylymy ýshin sonda týstik. Manyndaghy tóbe-tómpeshikterde otyndyq jynghyl mol eken. Jol bastaushynyng qúdyq bar edi degen mólsherli oipanynan qúm aralas ýrdesin qar ghana tabyldy. Anshy baqyryna ertip, túndyryp, qaynatyp, tamaqtandyq ta sonda týnedik. Búl manda auyl joq ekendigin estigenbiz.

Ertenine erterek jýrip, týs uaqytynda jol bastaushymyz qúm shetine ilingendigimizdi aitty. Bir biyik qúm shoqynyng ýstine shygharyp, manayymyzdy týgel kórsetti. Kýnbatys jaq qarsy aldymyzdan shoqy-shoqy qúm tómpeshikter men bútaly borbas kórinedi eken. Soghan qarap qúm sheti atalghany bolmasa, on-sol jaqtarymyz kóz jeter jerge deyin qúla targhyl qúm. Jolbastaushy anshy aldymen Jayyr tauynyng «bas jaq túsy» dep boz borbasty núsqap kórsetip, Qaramaydyng jelke jaghynan ótetindigimizdi aitty da, «Qobyq túsy» dep batys-soltýstik jaqty, әli de tútas belen-beleng qúmdy kórsetti. Qúm shetine búl jaqtan әli de bir kýndik jol baryn aitty. Býgingi qonalqylyq auylymyz, Qobyq túsy delinip tayaudan kórinip túrghan qúm adyrdyng bergi bauyrynda eken.

Jol bastaushymyz sol jerden qoldasyp qoshtasyp, keyin qaytty da, biz oghan alghysymyzdy aityp, qúm adyr jaqqa tarttyq. Búl jaqta atyn atap izdeytindey «kózdegen auylymyz» bolmaghanymen, ýkimetting tektep-tergeuinen shalghay, beygham auyldar dep estigenbiz. Ekeumiz de «Sauan audanynan shyqqan», tanystyrulary myqty «mal izdeushilermiz» ghoy.

Bir shúqanaqqa tyghylyp, jiy tigilgen tórt kiyiz ýiding әrqaysysy óz esikterining aldynan ghana jer qazyp, ýstin berezentpen, tuyrlyqpen kýrkelegen toshalalary bar eken. Ortadaghy ýlkeniregine kelip týstik. Jónimizdi jolqaghazymyz boyynsha ghana bayandap, siyrek sary múrtty ýy iyesinen «joghalghan» bir ýiir jylqymyzdyng týs-týgin aityp súradyq. Amandasyp jón súray kirgen úzyn boyly jylqyshy qara jigit te kórmepti onday sayaq jylqyny. Úry-qaraqshynyng búl jaqta tipti kóbeyip ketkenin aitty.

Attarymyz suyghandyqtaryn bildirip tyqyrshyghanda ózimiz shyghyp, er-toqymdaryn aldyq ta, qúdyqtan sugharyp әkelip, atdorbalary men ózimiz bókterip jýrgen jemnen ildik. Múnday tandauly attargha úry-qary kópten de kóp bolsa kerek qoy. Jayylymgha shygharmay, kisendep qoyyp kirdik ýige. Shaghyn ghana qonaghasydan song jatudan basqa júmys ta, әngime de joq edi. Shól saharanyng qúbylmaly auasy endi kýnshyghys jaqtan qúiyndatty. Qapas shyghyp attardy ýiding yq jaghyna baylap kirdi. Qatty úiyqtappyz.

Tangha jaqyn attandap kelgen eki dauys oyatty. Jelkemizdegi qúm adyrdyng syrt jaghynda taghy da ýsh-tórt ýili auyl bar eken. Kóp qaraqshy týn ortasynda kelip, adamdaryn qamap qoyypty da, jyltyrar ýy jihazdaryn, toshalalaryndaghy et pen astyqtaryn, ógiz-siyrlaryna deyin týgel tonap ketipti. Habarshylardyng qamaudan esik búzyp shyghyp, jylqy kýzetinen kólik alyp minip jetkenderi osy eken. «Qobyq jaqqa әketti, aghataylar, kómektesinder!», «Jiylyp, izderin óshirmey quyp jetip qaytarmasaq, ashtan qyrylatyn boldyq!» desedi. Mal kýzetshileri men jasaqtaryna týgel habarlaugha jýgiristi auyl adamdary.

Qapas ekeumiz de shyghyp, at erttedik.

- Jau Qobyq jaqqa ketse, Qapiya da qúmnyng osy túsynda, jaqyn. Osy qughynshylarmen birge jýrip keteyin. Sizding jolynyz tym alys. Qaraqshy izdespey-aq, osy betinizben kete beriniz! - dep Qapas meni aldymen jóneltpek boldy. Altyatarymdy berip ketpek bolyp edim, almady. - Endigi jolyma myna qayyng soyyl-aq jetkizedi. Sizding jolynyzda talay mashaqat bar!

- Olay bolsa, kóp qaraqshy myna auyl qughynshylaryna myltyqsyz boy bere qoymas, birge baryp qaytayyn! - dep qughyngha birge shyqtym.

Jau shapqan auylgha biz jetkende tang agharyp, iz kórinetin bolyp qalyp edi. Biraq, shyghys borany әli úlyp túr. Malshylar әtiretining bastyghy eki-ýsh jasaghyn ertip, Qaramay saqshysyna ketipti. Manyndaghy eki-ýsh auyldan jinalghan azamattargha qosylyp, iz qua jóneldik. Alghashynda tonaushylardyng úly qúmgha kirgeni anyq edi. Izderi borannan óshkindep baryp, mýlde joghaldy. Endi shep jaya izdedik. Iz tastap aldap keter degen pikir boyynsha qúm shetine - kýnbatysqa qaray jarym-jartysy bóline jayyldy. Shebimiz siyrey berdi. Birazdan song jaqyn qatarlas kele jatqan Qapas ekeumizden basqasynyng qarasy kórinbey, boran shanytyna sinip, alystap ketti. Bualdyr týtek Qapasty da biraz uaqyt kórsetpey ketip edi. Mening aldymnan bir ghana jayau adamnyng jana izi tabylyp, sony qua berdim. Qaraqshylardyng kóbi jayau dep estigenbiz. Soyylyn taqymyna qysqan Qapas qayta kórinip, maghan qaray oiysyp keledi eken. Onyng da quyp kele jatqan bir izi bar siyaqty. Qapas qayta alystap, taghy da kórinbey ketti de, bir belennen asqan song maghan qaray tótelep kelip jaqyndasty. Osy eki jayaudyng da birdeme izdep jýrgender ekendigi bayqaldy. Qatarlasa jýrip biraz aqyldasyp alghanday, tike qaytadan alystady eki iz. Ekeumiz de sol izderden aiyrylmay qudyq. Qapas taghy bir qúm belennen asyp kórinbey ketip edi. Men qughan izding iyesi qarandap kórindi aldymnan. Ol da meni kóre salyp, túra qashty. Atymdy qamshylap jiberip, jete bergenimde, janalqymgha kelgendey shyryldap qashyp edi. «Toqta!» dep zekirgenimde ekpetinen qúlady. Súrauymdy da, әmirimdi de tyndamay, ýn qatpay jatyp aldy.

Altyatardy qolyma ala týstim attan. Kiygeni ynghay qúmdy súr teri beshpet-shalbar men úzyn qonyshty teri baypaq, qalynyraq teriden shaqay tartyp alypty. Bauyn myqtap baylaghan bir týrli bas kiyimi de teri. Bәri de qara qúiryq, elik terisi. Bir jaghyna aunatyp týsirip edim, taghy da shyr qaqty. Jýzin qolymen basyp aldy da taghy da býk týsti. Dauysy tym jinishke, qap-qara, týksiz kóse adam eken. Mýiiz sapty úzyn pyshaghyn qayys beldigindegi qynnan suyryp alyp óz qonyshyma tyqtym da, tiyispeytindigimdi hanzusha da, qazaqsha da, úighyrsha da aityp, jón súradym. Jauap berer emes. Taghy da shalqalattym da, jinishke ghana eki bilegin eki tizemmen basyp, bas kiyimining bauyn sheshtim. Elik terisinen kýlaparagha úqsatyp, kóktey salghan bas kiyimin basynan júlyp alyp edim. Taghy da shyr ete týskende túqyl tilining týp jaghy búltynday qalghanyn kórip, ózim de shyrqyrap jibere jazdadym. Kesilgen til!... Óte olaq qyryqtyqpen qyrqylghan buryl shashy jana qyrqylghan qoy jýnindey bileu-bileu. Nәzikteu jýzine teksere qaraghanymda qúlaghynyng syrghalyghynan tesik kórindi. Kәdimgidey syrgha taghylghan tesik. Ýstinen yrshyp týregeldim. Áyel eken, qazaq әiel!... Qolynan kóterip túrghyzyp, jerden bas kiyimin alyp bere enkildedim ózim.

- Tiling kesilgen eken-au, qaryndas! Bilmeppin, bilmeppin, keshir!

Shang topyraq basyp әreng jyltyraghan kózin maghan asa suyq qadap, qaray qaldy. Áskery sary palito-ishigime, sary tisti әskery malaqayyma qaraydy.

- Qoryqpa, qaryndas, men de ózing siyaqty qashqynmyn! - Jónimdi aita túryp, janqaltamdaghy myltyqty qoltyghymdaghy qabyna salmaq bolyp júlyp alghanymda shyr ete týsti de túra qashty. Elikshe yrshyp, úzyn bútymen lezde talay jerge ketip boldy. Atpen quyp jetip, boran dýrilinen asyra, qatty dauyspen sóiley erdim sonynan.

- Qashpa, qaryndas, qashpa menen! Men de ózindey qashqynmyn! Ústalyp qalmauym ýshin ghana kiygen kiyimim, saghan suyq kórindi! Myltyqty qaraqshy qytaydan tartyp alghanmyn. Jýgirme deymin, beker sharshama, qashyp qútyla almaysyn! Senen jón súramaqshy edim, sóiley almaydy ekensin, endi óz jónime ketemin. Jatqan auylymdy tonap qashqan qytaydy izdep shyqqan kóp adambyz. Bәri qazaq, aldynda da solar bar. Olardan qoryqpa!

Qarsy qarap túra qaldy әiel. Mening sózimdi úghyp keledi eken. Sendire týsu ýshin qonyshyma tyqqan pyshaghyn alyp, aldyna tastay saldym. Bas saldy da jalma-jan qynyna tyqty. Shóldegenimdi aityp, sudy ózining qaydan tauyp ishetindigin súrap edim, soltýstik jaqty núsqady da, ózi ontýstik jaqqa bet alyp jýre berdi. Men onyng núsqaghan jaghyna bettep jýrgen boldym da, ol qyrqadan asyp ketisimen qayta búrylyp kelip, asqan qyrqasynan baspalap qaradym. Áyel artyna jaltaqtay qarap, biraz jýrdi de, kelgen jaghymyzgha qayta búrylyp zyta jóneldi. Ózining qatty shóldegeni belgili edi. Susyndaytyn mekenine tez jetuge asyqqanyn túspaldadym da, sol qyrqany daldalay jelip baryp, taghy da baspaladym. Áyel mening óz túsyna kelip túrghanymdy bilmey, menen aiyrylysqan túsqa biraz qarap túrdy da, aldyndaghy bir qúm tóbeni ailana jóneldi. Men qyrqadan asa jortyp baryp, sol qúm tóbeden baspalap edim, kórinbedi. Atqa qayta minip, izine týstim.

Qúm tóbeni ol óz izin jasyru ýshin ailanypty: ailana bere yrshyp baryp tyqyr kerish qyratpen jónelipti. Izi tabylmady. Songhy izine qaraghanda betalysy batys-soltýstik. Demek, búl mylqaudyng týlkiden de súm bolghany ghoy. Búl jaq, bir sypyra jerge deyin jazyq dala bolyp kórindi. Atymdy bir jynghyl týbine baylay sala yrshyp baryp, qúm tóbege shygha qúladym. Osy jazyqtan shyqqanynsha qarasy bir kórinuge tiyisti ghoy. Ózi túla boyymen tandandyratyn syr. Al, osy qúmdaghy bar syrdy biletindey asa qúpiya syr bolyp sezildi. Qapastyng qayda ketkenin de bilmey qaldym.

Aldymdaghy jazyqtan kóz almay jarym saghattay jatyppyn. Ýstindegi qúmday quqyl terimen sәl alystasa, kórinbey ketetini belgili edi. Sol kerish jazyqtyng orta sheninen birdeme qyltyndap kóringendey boldy da, kózimdi syghymdap jiberip qayta ýnilgenimshe joghaldy. Ol da jata qalyp, manayyn sholghan eken. Ózine qauipti esh nәrse kórinbegen song tik týregeldi jatqan jerinen. Bir-eki qadam ghana jýrip, qaytadan ghayyp boldy. Sol jerde tik shúnqyr bar siyaqty. Tóbeden týsip baryp, atqa mindim de tóteley shaptym solay qaray.

Batys-ontýstikke qaray sәl sozylyp baryp, qúmdy jazyqqa ainalyp ketetin, eni tar ghana tereng jyra eken. Jynghyldy, shóptesindi jyra. Manayy jap-jazyq kerish. Sol jyranyng túiyq qúlama basyna tap bolyppyn. Baghana әieldi alghash qualaghan túsyma jaqyn eken. Áyel búl orynnyng qúpiyalyghyn saqtau ýshin múnda búrylmay, betaldyndaghy qalyng qúmmen qasha beripti. Jardyng bir ketiginen atty jetektep týstim.

Jyramen qúldap әielding izin tappaq bolyp biraz jyljyp edim. Sybdyrynan da eshqanday derek tabylmady. Maysaly sony shópting iz týsip japyrylghan jeri joq. Túryp qaldym. Janmyltyghymdy jenime jasyryp, jan-jaghyma qaray berdim. IYisshil qara qasqanyng dýr silkinip alyp, auyzdyghyn shayghylauynan búl jyrada qúdyq bary sezildi. Jynghyl tomaryna atty baylay salyp, aldymen at manayynan dalda qaldyrmay aralap tekserip shyqtym. Jabayy bolyp ketken әielding syrtymnan shygha kelip pyshaghyn sap etkizuinen seskene qaraymyn art jaghyma. Shóldegen at oqyranyp, shylbyryn tómen qaray tarta berdi. Men әieldi aldymen tauyp, tezdetip qúralsyzdandyrugha asyqtym.

Jyranyng ong jaq irgesin qaytalap teksergenimde túiyqtan on bes metrdey ghana tómen ósken marjynghyldyng irge jaq daldasynan enbektegen adam sipatynday ghana eleusiz ýngir tabyldy. Sybdyrsyz baryp, atymdy kisendep shópke qoyyp qayta keldim. Ýngirge bas súghyp qarasam, qap-qaranghy, eshtene kóriner emes. Apanynyng bir jaq býiirinen andyp túryp pyshaq salsa bitkenim. Qayda túrghanyn anyqtau ýshin tyng tyndap biraz jattym. Qaranghygha kózim ýirene kele týp jaghynan әlsiz bir sәule jyltyrady. Nedәuir tereng ýngir siyaqty. Auyz jaghynyng ghana tarlyghy bolmasa, enkeyip, ayaqpen jýruge keletini bayqaldy. Onyng myltyqtan qanshalyq qorqatyndyghyn bilgenim boyynsha myltyq kezenip, asa saqtyqpen ishkerilep barghanymda qabyrghadaghy taushada janyp túrghan mayshyraghy kórindi. Biraq, iyesining qayda ekendigi belgisiz. «Qaryndas qoryqpa, qas qylsam ant atsyn!» dep dybys bere ilgeriledim. Shyraq astyndaghy sәkiden beri esik tәrizdes ýsh oiyq bary kórindi. Sonyng tómengisinen «qaryndasymnyn» teri kýlaparaly basy qylt eti týsti. Meni andyp túr eken. Pyshaghy qolynda, qaltyrap ýnsiz jylap túrghanday. Jýginip otyra qalyp taghy aittym qas qylmaytyndyghymdy. Ýn joq.

Eng týpke kóldenennen tekshelep jasalghan kerish sәkige ang terilerin qabattap tósep qoyypty. Jatyn orny sol siyaqty. Jerge qoya salghan qúluy men sapty ayaghy da kórindi. Týregep baryp qúluynan sol ayaqqa su qúiyp ishtim de, aldyna qayta kelip maldas qúra otyrdym. Qansha ymdasam da otyrmady. Pyshaghyn dir qaqtyryp, meni esip jiberuge ynghaylap qymtap ústady da túrdy. Batyly sәl jetinkiremey túrghany bayqaldy. Malaqayymdy basymnan alyp, ishigimdi sheship tastay otyryp sóiledim.

- Qaryndas, sen ózimning qazaghymnyng qyzysyn. Men elu segizinshi jyldan beri «qazaq últshyly», «keri tónkerisshi», «onshy» atalyp, Ýrimjiden sonau Taklamakan shóline aidalyp ketkenmin. Adam balasy kórmes degen qorlyqtyng bәrin kórip, ýshinshi ret qashyp shyqqanym osy. Ýrimjidegi әielim men jalghyz úlym joghalyp, endi sol ekeuin izdep Jayyr tauyna ketip baramyn. Býgin qonghan auylymnyng qasyndaghy bir auyldy kóp qaraqshy kelip tonap ketken eken. Izi osy qúmgha kelip kirdi de joghaldy. Auyldyng kóp adamymen birge iz quyp, osynda kelgenimde jalghyz sening izing ghana tabyldy. Auyldyng qughynshylary shep jayyp tarap ketken. Senimen qatar kele jatqan bir izge mening joldasym týsip quyp ketip edi. Odan da aiyrylyp, seni tauyp otyrmyn. Maqsatym, auyl tonaghan sol qaraqshylardy tabu ýshin senen jón súrap qana ketpekpin! -dedim de tósqaltamnan qaghaz ben qalam alyp, aldyna qoydym. -Sóiley almaydy ekensin, mynaghan jaz, býgin tanerteng alystan bolsa da kórgen adamdaryng bolsa, solardyng qay jaqqa betalghanyn jaz!

Birdeme degisi kelgen әiel shýldirlep qaldy da, mandayyn bir núqyp, qolyn shayqady. Hat bilmeymin degeni siyaqty. Sonan song kózin kórsetip, tónirekti isharalaghan qolyn taghy shayqady. Búl mannan onday adam kórmedim degenin týsindim. Búl jauaby, aqylynyng sap-sau ekendigin bildirse de, óshtesken raqymsyz kózi maghan әli qadalyp túr. Adamzatqa senuden qalghan әiel ekendigi bayqalady.

- Myna myltyq ýkimettiki emes, ózimdi anau tauda óltirmek bolghan qaraqshy qytaydan tartyp alghanmyn! - dey sala beshpetimning qoltyghynan suyryp alghanymda taghy da shyr ete týsti. Kiltteuli qalpynda aldyna tastay saldym. - Eger kerek bolsa sen al, ang atyp jeuine kerek! - Áyel jalt-júlt qarady mening jýzime. - Sening meni atpaytyndyghyna senemin, qaryndas. Myna oq qaltasyn da sen al! - Belime baylanghan oq beldikti de aghytyp alyp, aldyna tastadym. - Jýz oq bar.

Áyelding qiyqsha qara kózindegi óshtikting yzghary sonda da qaytar emes. Qolyndaghy pyshaghy әli de qaltyrap túrghanyna tandana qaradym. Bir týrli ashy ýnmen shýldir qaqty da myltyq pen oq beldikti ayaghymen óz aldyma serpip-serpip tastady. Qolymen ýngir auzyn núsqady sonson. Ket degeni edi. Ýnsiz qarasyp qaldyq bir-birimizge.

Búl әielden syr biluding mýmkindigi joqtyghyn týsinip, torygha týregeldim ornymnan. Synau ýshin kiyimdi de qaruymdy da almay, syrtqa bettedim. Shýldirlep kiyimim men qaruymdy serpy berdi ayaghymen. «Alyp ket» deydi. Ýngirden shyghyp baryp, atymdy jetektey jóneldim qúdyq jaqqa. Artymnan shyghyp qaray qaldy da syp etip apanyna qayta kirip ketti. Kýn ekintige auyp qalghan eken. Qúm boran әli gulep túr.

Áyel endi myltyqty alyp shyghyp atar ma eken degendey kýdikpen jaltaqtap bara jatyr edim. Ýngir auzynan birdeme saldyr ete týsti. Juan aghash astau men baqyr laqtyrypty. Qúdyqtan at sugharugha menen kóri aqyldyraq bolghany ghoy. Qayta kelip, ydystaryn alyp qayttym.

Enkeygende qol jetetindey ghana tayaz qúdyq eken. Shóldep qalghan qaraqasqa osqyra túryp bes astau su ishti. Apan auzyna әkelip, er-toqymyn alyp kisendep qoya berdim de, bókterinshegimdegi azyq qorjyny men at jemin alyp, apangha qayta kirdim. Men joqta myltyq atudy ýirense, osy kele jatqanymda atar-aq degen sezimmen týiilip, saqtana kirip edim. Jatyn túraghyn adamzattan jasyrghysy kelse, meni óltirui qajet bolmay ma! Kelip qarasam, myltyghyma da, kiyimime de qol tiygizbegendey, teuip tastalghan orynynda qalypty. Áyelding ózi joq. Tósek sәkisining auyz jaghynan jandasa qazylghan ýsh ýngirge de kirip qaradym. Sәkige tayau birinshi ýngirge et qoyypty. Basqa eshtene kórinbedi. Odan ýsh metrdey ghana tómen ekinshi ýngirde otyn bar eken. Ýshinshi ýngir bos. Ot jaqqan eshqanday belgi joq. Aua almastyru ýshin ghana bolsa kerek, әr ýngirding tórinde tyshqan inindey ghana tesikter baryn kórdim. Áyelding ýngir auzynan shyghyp ketpegeni anyq siyaqty edi. Ekinshi kilettegi otyndy qayta baryp aqtaryp, eshtene taba almay, et qoymasyna kirdim. Irgege bólek-bólek jayylghan ang etterin astylaryna tóselgen terilerimen kóterip, bir-birden qarap jýrsem, tór búryshtyng birine jayylghan etting astynda taghy bir ýngir auzy bar eken. Ýsh-tórt tal jynghyldy aiqastyryp, terini sonyng ýstine jayypty. Enbektep kire jóneldim. Auzy jer astyna qaray qazylghan búl ýngir satylap jogharygha qaray qayta kóterile berdi. Artqy qúpiya esigi osynda bolghany ghoy, shyghyp ketken eken-au dep asygha enbektep edim, keny qaldy. Bir baspaldaqtan shyghyp basymdy kóterip aldym. Áyel dәl aldymda et jep otyr eken. Tóbesinen sanylauy bar, jaryq týsetin ýishik. Jalt qarap, yrshyp túrdy әiel. Pyshaghyn qymty ústady. Súrlana qaldy óni. Qydyrystanyp-qisayyp ketken qyzghylt kózi asa suyq qadalyp, atylugha oqtalghan ashuly taghyday ray kórsetti de, qolyndaghy qaqtalghan etti qarsyldata asady. Sóite túra korridordyng kenigen búryshyna ýiilgen aghash kómirine bir qarap qoydy. Tamaq jep alyp qashpaq bolyp kelgen artqy joly osynda ekendigin túspaldadym.

- Asyqpay tamaqtan, qaryndas, ýiine qonaq kelgende qashpa, úyat bolady! - dedim de aldyndaghy dastarqandyq terisinen bir turam et alyp, dәmin tattym. Sәl shala qaqtalghany bolmasa, annyng babynda túzdalghan, dәmdi eti! Áyel ar jaq býiirindegi kerish quysyna enkeyip qol salyp, etting bir kesegin suyryp aldy da ústata saldy qolyma. Múnysy ystyq et eken. Júmsaqtyghynan jas et ekeni de bayqaldy. «Ket» degendey, kirgen jaghymdy taghy da núsqady sonson. Et alghan kerish quysy - aghash kómirimen qyzatyn, morjasyz oshaq kórinedi. Et qaqtap qoyyp, kóbinshe sonymen tamaqtansa kerek.

Osy «as ýiinen» jer ýstine shyghugha, janaghyday satyly ýngirmen endi kóp bolghanda eki metrdey ghana órleui mýmkin. Ol ýngirding auzy ýiilgen aghash kómirining astynda ekendigi, búl quystyng basqa ynghayly jeri joqtyghynan da anyqtaldy.

- Osynshalyq kýrdeli panany jalghyz ózing jasadyng ba, qaryndas?.. Joq, basqa asa myqty ústa seriging bar siyaqty  ghoy? - degenimde әiel tipti uyttana qarady maghan. Sol myqty serigining izine týsip ketken Qapas jazym boldy ma eken degen oimen qauiptene qaldym. Ýili kómirdi ayaghymmen siyryp-siyryp jiberip edim. Teri jabylghan ýngir auzy kórine qaldy.

Áyelding kózi shoqtay shashyrady maghan qarap, pyshaghyn kótere oqtap, basymdy kózdey sermep qalghanynda shap berip bileziktiginen ústay aldym. Shyryldaghanyna qaramay pyshaghyn aldym da qonyshyma taghy tyqtym.

- Jýr, tómen týs! Aytqan antym-ant, saghan qastyq istemeymin! Jalghyz-aq seriginning qayda ekendigin, uaqyt almay aityp berseng bolghany! Oghan da tiyispeymin, jón súraymyn!

Tómendegi jatyn ornyna qaray enkeyip-býgilip, ýnsiz týsti de, et qoymasynan sәkisine kelip otyra ketti.

- Qaryndas, sen tipti de jalghyz emessin, mynaday kerishten oiyp jasalghan keremet baspanany jalghyz ózing jasaghan emessin! Sheber de asqan qayratty seriging bar. Izin quyp barghan mening jalghyz joldasymdy óltirip ketti me eken? Maghan sonyng orynyn tauyp berip qayt!

Áyel «ol óltire almaydy. Jýregi júmsaq, jaqsy shal, ózi ústalsa osynda ertip keledi!» degenin isharalap úqtyrdy.

Men baryp kiyimimdi kiydim de azyq salghan qorjynymdy әkelip, terige et pen bauyrsaq tóktim.

- Je, jey ghoy, auyl tamaghyn qanshalyq saghynghanyndy týsinemin. Osy qúmdaghy Sauan audanyna qarasty bir auyldyng pysyryp bergen jol azyghy, - degenimde ýnile qarady da bir bauyrsaq alyp auzyna sala týregeldi. Ýnsiz egile jylady sonson. Teri beshpetining eteginen tartyp otyrghyza sóiledim. - Týsinemin, qaryndas, jas-shaghyndaghy óz ýiinnin, ata-anannyng pysyratyn taghamy esine týsip jyladyn! Taklamakan qúmynda jýrgenimde osy taghamdardy oilap, men de talay jylaghanmyn!..

Osy sózge kelgenimde mening de kózimnen jas parlap, sóiley almay qalyp edim. Uytty kózining qiyghymen ghana qarap qoyyp, semiz jambasty qolyna aldy da, auzyn toltyra júlyp alyp, jey otyryp jylady. Búl qylyghyna men solqyldap jiberdim de, qúludan sapty ayaghyna su qúiyp, aldyna qoydym.

Ýngirding auyz jaghynan sybdyr estildi. Qoltyghymdaghy myltyqty júlyp alyp edim, әiel taghy da shyr ete týsti de, yrshyp túrdy ornynan. Ton eteginen ústay alyp, ymdap kýshtep әreng otyrghyzdym. Eki adamnyng ayaq dybysy jaqyndap kelip toqtady. «Kelinder!» degen dauysyma Qapas kýlip jiberip shygha keldi. Dәl osy әielding kiyimindey ynghay jenil teri kiyingen aqsaqaldy shaldy iytermelep әkeldi. Qúrysyp aiqysh-úiqysh әjim basqan jýzin býlkildete sәlem berdi shal. Áyel oghan jaltaqtay qarady da, jenimen de, qolymen de jýzin sýrtip jymiyp, jylyúshyray qaldy. Shaldyng tizesi qaltyrap túrghanyn bayqaghan Qapas sóiledi oghan:

- Qoryqpanyz, ýlken kisi, baghana aitqanmyn ghoy, mening saparlasym, Bighabil degen kisi osy. Qashqyndyghyn syrtynan bayqatpau ýshin osylay әskery týstes kiyingen.

Qapastyng dauysyn alghash estigenimnen-aq myltyqty janqaltama salyp ýlgergenmin.

- Otyrynyz, otyrynyz! Myna auyl taghamynan jey otyrp sóileselik! Bir-birimizge qas qylsaq, osy dәm atsyn, qorghanbanyz! - dedim.

- Su, su! - dedi shal, әielge qarap, bir tizerlep otyra qaldy. Áyel tez týregelip, shaldyng syrtynan óte shyqty da sapty ayaqty toltyra su qúiyp, aldyna qoydy.

- Baghana sen qughan iz osy kisiniki me eken? - Súray qaradym Qapasqa.

- IYe, osy kisi eken. Sonynan baspalap baryp, ýngirinen taptym. Jauap bermey kóp әureledi. Auyl tonaghan qaraqshylardy kórmegeni anyq eken. Jana ghana sendim ol sózine. Búl kisini aidap kele jatqanymda kýnbatys jaqtaghy biyik tóbege atty adam shyghyp, tymaghyn búlghalaqtatuynan týsindim: qaraqshylardy kýnbatys jaqqa bólinip ketkender tauypty. Tonap ketken mal-mýlkin qolgha týsirgen siyaqty. Auyldastaryn túp-tura auylgha qaytudy isharalady!

- Ábbәle, olay bolsa, basqa alandaytyn isimiz qalmady! Býgin osynda týnep ketelik. At jayylymyna tabylmaytyn sony jyra eken! - dedim.

Ekeumizding sózimizdi eleng qaghyp tyndaghan eki taghy bir-birinen kóz almay qarasty. Áyelding biliner-bilinbes qana bas shayqauynan, shalgha shynyndy aitpa degendey ym bayqadym. Saptyayaqtan su ishken Qapas shaldy tamaqqa quzady. Suyq sudy kezektese úrttap otyryp tamaqtandyq. Mauzydúnnyng ótken kýz basynda ólgenin aityp edim. Tilsiz әiel shaq ete týsti maghan qarap. Eki qolyndaghy on sausaghyn júmyp-jazyp bir neshe ret kórsetti de, aspangha qarap basyn shayqady. «Mәngi jasaydy» degeni ekenin týsinip qarqyldap kýldim.

- Sayasy jaqtan qatelesemin dep bizden qoryqpay-aq qoyyndar! - dedim de qashan ólgenin, ornyna Huagopyng degenning otyrghanyn, ýkimetting búrynghy baskeser qytymyrlyqtan juasyp qalghanyn aiqyndap qysqasha sóilep berdim.

Áyel shalgha qarap, basyn taghy bir shayqap qaldy. «Búghan senbe» dep otyrghanday.

- Jә, myna qaryndas sizding neniz bolady? - dep súraghanymda:

- Mening balam! - dedi shal bógelmey.

- Kýieu balanyz qayda?

- Joq, әli túrmystanbaghan bala.

Áyelding isharasy boyynsha ótirik aityp otyrghanday sezip, shaldan «qyzynyn» su qaynatyp beruin ótindim. Ekeui bir-birine qarasa qaldy da әiel basyn taghy shayqay týregelip, baqyry men qúluyn ala jóneldi. Et qoymasynan ótip, bos ýngirge baryp kirgenin bayqadym. Onda da oshaq bar siyaqty.

- Anau bos ýngirde oshaqtarynyz bar ma edi?

- IYe, ýlken oshaghy sonyng ýstinde, - dedi shal. Áyelding sonynan jetip barsam, bos ýngirding arghy qaltarys bosaghasynan bir ýngir ashylyp, soghan kirip ketipti. Búl sheberlikke ishtey tandana kelip, shaldyng qasyna qayta otyra súradym:

- Búl, әli túrmystanbaghan balanyz bolsa, nelikten  birge túrmay, ekeuiniz eki jaqtaghy iyen ýngirlerde jasaysyzdar? Múnynyz ótirik bolyp qaldy-au, aqsaqal! - Kýlip jiberip jalghastyrdym sózimdi. - Alla atyna ant eteyin, sizderge qastyq-ziyankestik istemeymiz, rasyn sóileniz. Shyn ahualynyzdy aitsanyz, qolymyzdan kelisinshe kómektesip ketemiz. Eger jasyryp, bizdi kýmәndandyrsanyz, manaydaghy auyldardan súrastyruymyzgha tura keledi. Olay bolghanda myna jasyryn túraqtarynyz elge әshkerelenip qalady. Sóitip, jasyrsanyz-aq myna tanghajayyp túrmystarynyzgha ziyan jetkeli túr, bilmegen u ishedi ghoy, anyghyn úqtyrynyz bizge.

- Shyraghym, men, 52-shi jyly elu-alpys qana qoy-eshkim bar, malshy edim, - dep bastady shal óz әngimesin. Qobyq audanyna qarasty, balasyz, jarymjan әieli bar, eki basty ghana sharua eken. Kóp balaly inisining bir úlyn asyrap alypty da, malyna qaratyp, ózi anshylyq istepti. Sony kórgen ýkimet, malay istetken mal iyesi - «pomeshiyk» degen prinsiypine sighyzyp jazalap, ontýstikke aidatyp jibergen eken. «Kenshilik ettik» dep jarym jyldan song qaytarypty ózin. (Búl, Uanjynnyng qate sayasatyn týzetu ýshin Shiyjúshynnyng jasaghan kenshiligi ekenin esime týsirdim.) Auylyna qaytyp kelse, ýii joq. Auru әieli «pomeshikting hanymy» degen qalpaqpen kýreske tartylyp, qinauda ólipti. Ýy mýlkin belsendi badyraqtargha taratyp berip, az ghana malyn ýkimetting ózi jiyp alghan kórinedi. Naqaqtan múnshalyq oirandalghany basyna simay jýrgeninde әielin úryp óltirgen qandyqol jendet onasha kezdese qalypty bir kýni. Shoqparmen úryp attan qúlatypty da, bas salyp bauyzdap óltiripti. Onyng atyn qosarlanyp ala jónelipti sóitip. Sovet odaghyna ótip ketip sine almaytyndyghyn estigeni boyynsha osy qúmda qanghyp jýrip attaryn óltiripti de, búryn ózi kórip jýrgen osy ýngirdi tauyp ornyghyp, qaqpanshylyghymen ang aulap kýnelte beripti.

Ózin izdeushi-izshilerden qauiptengen sayyn búl túraghyn baltalap teselep jýrip terendetip týzep, art jaghynan jasyryn esik, daldaly quystar shygharyp alypty.

1962 jyly tuysqandary týgelimen Qazaqstangha qashqanda olardan mýlde beyhabar qalghan eken. Artynan izdep shekaragha eki ret baryp, óte almay songhy retinde ústalyp qalypty. Qytay әskerleri myljalap-myljalap әkelip, bentuannyng bir maydanyna týrmelegen eken. Qansha jatqanyn ózi bilmeydi. Esine kelgen song essiz esirikke ainalghan bolyp, búryndy-sondy istegen qylmystarynan da, tipti, ósken audan-rayondarynan da derek taptyrmay qoyypty. Áyteuir, Sauannyng Shaya dýiine aidalatyn bolghanyn estip, taghy qashypty da, osy ýngirin qayta tauypty. «Topyraghym osy ýngirden búiyrghan siyaqty ghoy!» dep kenkildep jylady shal. Sol soqqydan synghan qolynyng qisyq bitken shyntaghyn, shodyrayyp bitken iyghyn kórsetti, ong jaq qabyrghasynda da eki-ýsh buyntaq bar eken. Teriden basqa ishkiyimnen eshtenesi joq ekendigin, sheshinip synyqtaryn kórsetkende bildim.

- Myna qyzynyzdyng kiyimi de osylay ma? - dep súraghanymda әngimeledi onyng jayyn. - Balam dep onyng kóz aldynda aitqanym bolmasa, búl bala ekeumiz әli de tolyq tanyspaymyz, - dep kýrsindi shal. - Ózining qaysy audannan ekendigin de bildirgisi kelmeydi. Tili bolmaghan song quzamaymyn. Men 67-shi jyly kýzde әr jerge qúrghan qaqpandarymdy sholyp jýrgenimde, bir úzyn etekti әielding qúmnan qarandap, әreng jýrip kele jatqanyn kórip, aldynan tosyp jatyp ústadym. Jayyr jaqtan kele jatqanday kórinip edi. Ondaghy barlyq kiyimi de, ón-mýsini de, qanshalyq jýdese de, jana óspirim ghana qyz ekendigin aiqyndaghan bolatyn. Tartqan kýiigi men ynghay teri kiygen myna túrmysy ónin alyp, tez qartaytyp jiberdi! - dep bir kidirgen shal jalghastyra berdi әngimesin.

Búl ekeui әke-bala bolyp birge kýn kórip jýrgeli on jylgha juyqtap qalypty. Shal qyzdyng aty-jónin rasynda da bilmeydi eken. Basynan keshken oqighany ym-isharamen súrap jýrip, әreng týsnipti: maldy-auqatty bir ata-ananyng әlpeshtep jýrgen jalghyz qyzy siyaqty. Biraq, oqu jasyna jetken shaghynda qalpaqty bay sharuanyng qyzy bolghan song oqugha kire almay, sauatsyz qalypty. Ákesine kiygizilgen naqaq qalpaqtyng kýiiginen sheshesi búrynyraq ólgen eken. Mәdeniyet tónkerisining aldyndaghy bir qyrghynda (shaldyng mejelep aityp otyrghan qyrghyny - «sosialistik tәrbiye» nauqany bolsa kerek) әkesi atylu jazasyna ýkim qylynghan eken. Óz tirshiligining jalghyz ghana tiregi bolyp kelgen әke, maydangha shygharylyp atylghanda, kórip túrghan jalghyz qyz shyrqyrap baqyra jónelipti. Mýlde naqaq atylghandyghyn, «keri tónkerisshi emes» ekendigin jiylghan halyqqa jar salyp jariyalay beripti. Jendetter qyzdyng auzyn túmshalap, qolgha alyp qorqytyp birqansha kýn qamapty. Myltyq dýmimen soqqylap, «Eger ekinshi ret múnday keri tónkeristik úran kótersen, ózing de atylasyn!» dep kesetip shygharghan eken. Qyz shygha sala «Mauzydúnnyng qany da osylay tógilsin, joghalsyn!» dep úranday qashypty. Esirip jyndanghan qyz, qughynshylargha jetkizbey, adastyryp ketipti.

Janashyr adamdar ony jasyryp, tamaqtandyryp, múnday ashyq úran shaqyrsa ýkimet ózin de ústap atyp tastaytyndyghyn týsindirse, aqylgha kóngen bolyp bas iyzep shyghady eken de, taghy da bir kóshege shygha kelip, әkesining mýlde naqaq atylghandyghyn aiqaylap sóileydi eken. Taghy da úrandap jiberip qashady eken sonson...

Ózine janashyghansyp jýretin bireu (saqshy jaghynan qatty tekserilip qorqyp, qyzdy ústap beruge mindettelgen adam siyaqty.) Ymyrt týse kósheden kezdese qalypty bir kýni. Tamaqtandyru syltauymen qolynan tartyp aparyp, kóshe mýiisinde túrghan maskaly, kóz әinekti eki jendetke ústata qoyypty. Ekeui qyzdyng auzyn tyghyndap baylap motosiklmen ala jónelipti d,e belgisiz bir jerge aparyp tilin kesip, dәrilep qanyn tiyp qoya beripti.

Mýlde sorlanghan qyz әr adamnyng aldyna baryp bir shýldirlep jylap jýrip, sózin eshkimge úqtyra almaghan song bet aldyna qanghyp kete beripti. Qúmdaghy anshygha kezdesipti sóitip.

Mening myltyghymdy kórgen sayyn shyr ete týsetin sebebin de, sary kiyimderden bezer bolghan minezin de anshy shaldyng osy aitqan әngimesinen týsindim: әkesin atqan myltyq, sol qandy maydanda esinen adastyrghan ýreyli qorqynyshty elestetedi de, ózine jaqsylyq istep jýrgen «jaqsy» adamnyng jendetke ústap bergendigi, jan-jýiesine býkil adamzat dýniyesin jiyrenishti jyrtqysh etip ornatqan tәrizdi.

Qyz bastapqy birer jylda osy qamqor anshydan da birneshe ret qashypty. Búl qúmnan jol tauyp shygha almay shólden óletindigin biletin shal su toltyrghan qúluyn arqalay jýrip izdep, birneshe ret ólgeli jatqan jerinen tauyp qútqarypty. Sóitip, jas jan ózining әke-sheshesindey birden-bir jankýieri osy jabayy shal ghana ekendigin is jýzinen týsinip jetken siyaqty. Es jiyp, anshylyghyna kómektesip birge shyghatyn, jyrtylghan teri beshpet-shalbaryn jamap beretin, tipti ang terilerin iyleudi shaldyng ózinen ýirenip alyp, janadan kiyim tigip te beretin bolypty.

- Al, osynday jankýier «әkeli-balaly» adamdar bola túra nelikten aiyrylysyp, ekeuing eki jaqtaghy ýngirge bólinip kettinder? - dep súradym men. - Jalghyzdyq degen mynaday iyen qúmda sizge de, әsirese qyzgha asa qiyn tozaq emes pe?

- Dúrys aitasyng shyraghym, adam balasynyng basyna týspesin. Qúdaydyng da búdan qiyn tozaghy joq shyghar! Sóitse de jalghyzdyqqa ýirenip jabayylasyp ketken adam, tirshilik dýnie qyzyghynan kýder ýzgende jalghyzdyq - tynyshtyqtan basqany izdemey me eken dep qaldym. Bizdi osynday halge týsirip qoyghan adamzat qana dep esepteytin siyaqtymyz. Qyzym dәl osylay, keyde menen de qastandyq kórip qalatynday sekem alyp, qauiptene qalatyndyghyn bayqaymyn. Biraq, oghan kinә taqqym kelmeydi. Óitetini, dýniyege alghash kóz ashqannan-aq әkesi tap jauy atalyp, basqa adamdar jaghynan teperish kórip, tayaq jep kelgen ghoy. Al, qalpaqtylardyng basqalarmen tatu baylanysy shektelgen. Adamdardyng búrynghy saltyn búl qyz bilmeydi. Búl dýniyede birin-biri andymay, tepe-ten, tatu-tәtti ómir sýretin adamdar da bolatyndyghyn kórmegen. Ynghay andysyp, birinen-biri qorqyp, qaltyrap-saqtanyp jýretin jatbauyrlardy ghana biledi. Jiyn bolsa-aq әkesi júlmalanady. «Senen basqa kim baghady meni, әke, sen ólmeshi!» dep qoltyghyna tyghylyp jýrgen әkening qany, sol júlmalap jýrgen sypyra tasbauyr jaghynan qalay tógilgenin kórgen osynday qyz adamzattan ne opa kýtpek! - dep auyr kýrsindi shal. Búl qisynnan shaldyng aqyl-oyy tolyq adam ekendigin bildim. Solay bolsa da, bir jaqtyly pikir tolyq sendire almady meni.

- Sóitip, osy iyen qúmdaghy ekeuinizding bólinip túrularynyzgha sebep bolghan qaysynynyz?

- Osy mylqau qyzymnyng shýldirlep-shәngirlep bolsa da birge túryp, birge jýruin býkil dýniyening bazarynday kóretin bolyp qalghamyn ghoy men.  Bir kýni qyzym maghan ilesip baryp, anau jaqtaghy taghy bir apanymdy kórgen son-aq, ondaghy tesem men kýregimdi alyp sony jóndeuge kiristi. Ar jaghyndaghy qaqpandarymdy kórip qaytugha ózim jalghyz kettim. Qaytyp kelsem, terlep-tepship, ýngirdi nedәuir terendetip qoyypty. Jalt qarap, mening ayaghymdy qúsha jyghyldy.

«Osy ýngirdi týzep, ózim jalghyz túrayyn!» dep jalynghanyn týsindim. Al, ol shaqta myna ýngirding barlyq júmysy bitken, dayyn, jәne manayyna izi týspeytin, qatersiz. Bir qauip sezile qalsa tyghylatyn quystary da, qashyp qútylatyn artqy auzy da bar, ózimshe eng kemeldi panamyz bolatyn. Qyzymdy ayaushylyqpen osy tandauly panany soghan berip, ol ýngirdi tolyqtap týzep alugha ózim qaldym. Ayyrylyp túrugha jogharyda aitqanymnan basqa sebepti әlige deyin taba almay jýrmin. Menen jiyrengendikten, iyә, qoryqqandyqtan aiyryldy deyin desem, auyq-auyq ózi baryp kiyimimdi jamap, suymdy әkelip, arqamdy ysqylap juyp, әkesindey aimalap-erkelep qaytady. Qaqpan kóruge, olardy qayta qúryp qaytugha, qaqpan alyp qashqan andy izdesuge ýnemi menimen birge shyghady. Býgin de bir qaqpanymyzdy joghaltyp, izdep jýrgenimizde, óz izimiz sizderding kózge týsip ústalyp otyrmyz.

- «Úly sózde úyat joq qoy», aqsaqal, ózining әkesindey kórip jýrgeninde, әldeqanday bir erkektik kórsetip, shoshyndyryp qoyghan joqsyz ba? - dep kýle súradym men.

- Astaghypyralla, shyraghym, óideme! - Qart maghan endi shoshyna qarady. - Qaydan kelse de ólgende kórgen jalghyz balam bolyp ózdesip qalghanynda oghan basqasha nәpsi kózimen qarasam, ne bolghanym, o dýniyege kók esek bolyp barmaqpyn ba!

- Jasynyz neshede?

- Biyl elujetidemin. Jәne jasymnan kórgen azabym, soqqy, tepki, qayghy-qasiret ensemdi erte basyp qalghan. Ásirese, balam bolyp qalghan son... әieldenuge qaytyp bettersin!

Shaldyng asa momyn ekendigin týsindim. Raqymsyz taghdyr búl beysharany tirshilik ýmitten de erte aiyryp, kónilin mýlde óshirip tastaghan. Múnday haldegi momyn shal endi kóp jasay almaydy. Búl ólse, endi iyen qúmda jalghyz qalghan sorly qyz, qyrshyn qalpynda óledi ghoy! Múnan songhy qaytadan tabylmaytyn jalghyzdan-jalghyz tiregining týnek qaranghy kóniline shyraq jaghyp kóreyin degenge keldim.

- Qoyynyz, aqsaqal búl aldanudy, búlay jeke túryp, maghynasyz óle salmandar! - dep bastadym sózdi. - Búl qyz, balam degeninmen ózdespeydi, bala bola almaydy sizge. Jas shamasy otyzgha erkin jete qoymasa da, qazir eluden asqan óziniz qúralpy aq buryl kempir bolyp qalypty. Endi sizden basqa syralghy erkek tauyp túrmysty bolu qasiyetinen aiyrylghan, adamzattan bezgen, kónili semgen, jýregi sóngen әiel, múnday dara tirshilikpen endi kóp ómir keshire almaydy. Balam bolyp qalsyn dep jýrip, tipti erte aiyrylyp qalasyz! Al, siz de iyen ýngirdegi myna tozaqta jasay bere almaysyz! Ómirden zerigip, qu tomargha ainalyp barady ekensiz. Tili bolmasa da aqyl jaghynan kәmeletke kelip bolghan búl qyzdyng kónilinde qazir sizden basqa eshqanday ýmit joq. Sondyqtan ekeuinizden jaqyn adam joq. Baghana sizding kelgeninizdi kóre sala boy týzeuge talpynyp, jýzin sýrtip, jyly shyraygha kele qalghany sonyng ghalamaty. Al, jeke apanda boludy talap etkeni - әieldik sypayylyqtyn, úyattyng múqtajynan bolghan. Sizdi óz әkesindey kórse, aiyrylmay birge túra bermes  pe edi! Apanyna jii baryp, kirindi juyp, arqandy sipalap túratyny, sizdi oyatyp, er-әieldik túrmysta bolghysy kelgeni. Ekeuiniz nekelenseniz, onyng әke ólimi jónindegi kýiigin jenildetip, boy jazdyryp, qasiretten sergitedi. Siz de jana bir túrmystyq kýige kelip, jana ýmitke-jigerge ie bolasyz. Qúday berse, balaly da bolasyzdar. Elubek, tipti, Alpysbay, Jetpisbay deytin kisiler, sizdeylerding úrpaghy emes pe! Sóitip ekeuinizding de ólmey jasay bergileriniz keletin bolady. Jana tirshilikke boy úratyn, jasaratyn bolasyzdar. Dәl osy keshte ekeuinizding nekenizdi qiyp ketpesek, shynymdy aitayyn, myna jabayy hal-jaghdaylarynyzdan biz de alandap, jarym kónil bolyp ketetin siyaqtymyz. Siz bastap, nekelenu yqylasynyzdy bildiriniz oghan!

Áyel, su qaynatqan baqyryn kótere kelip, jaltaqtay qarady ekeumizge. Shal tómen qarap túqyryp alyp edi. Shalym jylap otyr ma degendey әiel ýnile qaraghanda, jymyng ete týsti «qu» shal.

Qapas attardyng qasyna ketken bolatyn. Áyel et qoyghan myna quysqa kelip, mening keyingi sózimdi estip alghan siyaqty. Baqyrdy qoya salyp, kiyimsymaghyn týzegendey boldy. Bir tizelep qana otyra qaldy sonson. Sapty ayaqqa qaynaqsu qúidy da, aldyma qoydy. Yzgharsyz, jyly shyraymen qarady maghan. Teri dastarqangha orap әkelgen ang etin jaydy. Men qorjynnan et pen bauyrsaq alyp, sol dastarqanyna tóktim. Qapas kelip, mening qasyma otyrysymen, «Qúday qosqan ýy iyelerine ózderining maghan sezdirgen talaptary boyynsha» neke qiyatynymdy jariyaladym. Shalgha ym qaghyp, serigine tizelese otyrudy búiyryp edim. Jymiya syrylyp kelip otyra qalghanynda, qyz sәl ghana qymtyrylyp, túqyrdy. Saptyayaqtaghy sugha túz salyp, dúgha oqyghan beynemen auzymdy jybyrlata týstim de, aldymen shaldan súradym:

- Siz, myna Gýlayymdy shyn yqylasynyzben qabyl aldynyz ba?

- Búdan basqa janashyrym bar ma! - dep tómen qarap mingirledi shal.

- Múnynyz sharighat jolynda jauap bolmaydy, anyqtap aitynyz, sýiesiz be, sýimeysiz be?

- Sýiemin, tipti... sýiemin!

Qyz, betin basa qaldy. Men endi ózinen razylyq súraghanymda, irkilmey iyek qaghyp túqyrdy.

Taghy da dúgha oqyghan boldym. Qol jayghanyma Qapas bastap ekeui de qol jayyp, Allahu akbar aityp bet sipaghanymda ekeui de bet sipady. Túqyryp otyryp qalghan ekeuine saptyayaqty «neke suyn» úsyndym. Shal bir úrttap alyp, qyzgha úsyndy. Qyz oghan kóz astymen kýlimsirey qarap qoyyp, eki qolymen aldy da, ýsh ret úrttap, Qapastyng aldyna qoydy. Nekelesulerine kuәlik etu belgisimen ekeumiz de úrttadyq. Týri men ýlken-kishiligi úqsas eki bauyrsaq aldym da ekeuine ústattym.

- Osy bauyrsaqtay tendik-úqsastyqpen tatu-tәtti ómir keshirinder! - dep bastap, aqyl aita otyryp, birge tamaqtandyq. «Qyzgha» qoydyng tósin, «jigitke» asyqty jilik ústatqanymda, eki «jabayy» bir-birine kýle qarasyp qabyldady. Birinshi ret estigeni bolsa kerek, qyzdyng jaghymdy-quanyshty kýlkisine shaly da tanyrqaghanday jymiya qarap qalypty...

Qapas ekeumiz attarymyzdy kýzete jatatyndyghymyzdy aityp, syrtqa shyqpaq bolyp edik, shal bizge bas iyzep rahmet aityp, syrtqa birge bettedi. Ydys-ayaqtaryn oryn-ornyna qoyghan әiel, taushadaghy shyraghyna tonmay saldy da, qúluyn ala shyqty bizben birge. Apan auzynan enbektep shyghysymyzben qúludy shal alyp sugha ketti de, әiel jar ýstine kiyikshe yrshyp shyghyp, jan-jaghyn barlady. Kórinbey ary ketti sonson. Dýzge barghan siyaqty. Biz at qasyna baryp, ishigimizben qisaydyq.

Shal qúdyqtan su alyp qaytqanda, әiel jardan tik yrshyp týsti.

- Abaylap, satylap týssenshi! - dep kýbirledi shaly. - Ayaghyng oqys bolmasyn! - Qúludy әieli alyp ýngirge kirip ketti de, shaly bir ketikpen dýzge baryp qaytty. Jynghyl shyrpysymen ýngir auzynan iz óshire kirdi.

- Kәsiptik qashqynnyng daghdysyn qarashy! -Qapas kýle kýbirledi. - Qayraty qaytpaghan, әli orta jastaghy kisi kórinedi, tip-tik jýredi eken. Al, әlige deyin osy qartayghan qyzdy zaryqtyryp qoyghan netken nysapty adam!

- Kónili ólip qalghan adam ghoy, myna qyz endi baptaydy biraq, múny tiriltuge uaqyt kerek shyghar. Búl jayyn da bilip shyghayyn! - Ishikti tastay salyp kýle týregeldim. Eptep basyp baryp kirdim ýngirge.

Nekeli bolghanyna razy әiel, sәkidegi teri tósenishi men jastyghyn kenitip salyp, kórpege arnalghan qúrama, mol terisin ayaq jaghyna dayyndap qoyghan eken. Bergi jaghynda teris qarap jalanash otyrghan shalynyng arqasynan su qúiyp juyndyryp bola bergeninde kirippin. Tómengi bos ýngirding auzyn daldalanyp otyra qaldym. Ghauratyn qolymen basyp teris qaraghan beti tósekke yrshyp baryp býk týsken kýieuin teri kórpesimen jaba qoydy kelinshek. Ózi qayta kelip basy men ayaghyn judy da beshpet-shalbaryn sheshpey betin basyp, tósek aldynda túryp qaldy.

- Endi bir-birimizden úyalmay-aq qoyalyqshy! - Shaly sol teris qarap jatqan qalpynda kýbirledi. Ózi de úyalyp jatqanday, ishkiyimsiz kelinshegin úyalmay sheshinip jatsyn degendey basyn da býrkep aldy da, qolyn sozyp, beshpet eteginen tartyp qoydy. - Múnan song әlgi әuliyening Kýlәiim dep ataghany boyynsha ózindi «Kýlәi» atayynshy, janym, úyalmay-aq qoy endi! Qúday qosty, birge jatamyz, sheshine ghoy endi!

Áyel shyraqty óshire salyp sheshindi de, kórpege kirdi. Men sybdyrsyz baryp, dәl qastaryndaghy et qoymasynyng auzyna otyrdym. Shaly beri qarap qúshaqtay aldy bilem. Áyel qytyghy kelgendey syqylyqtap kýldi.

- Mening Kýlәiim, janym, kýlkinnen ainaldym! -Emirene týsti erkegi. Qyz sәlden song shiyq-shiq kýle búlqyndy. - Dirildeysing ghoy, perishtem-au, tondyng ba? Qoryqpa menen, qoryqpa! - qapsyra tartyp qúshqanday boldy eri. - Mine osylay jatamyz múnan son, nesi bar eken? Qúday qosqan song bar denemiz qosylsyn!

Jym bola qaldy ekeui. Áyel de qúshaqtap, arqasyn sipalaghanday, shaldy tipti emirendirdi.

- Po-po-po, shirkin-ay, shirkin-ay! Áyel kórmegenime kóp zaman bolyp edi, kýnim-kýnim! Esime qaydaghyny týsirding ghoy, po-po-po! Ómirden ýmitim ýzilip bolghanda qayta janghan shyraghym bolarsyn, kýnim! Baqytym bolarsyn! - dep sayrady shal. Áyel de erip, qoltyghyna kirige týskendey, túnshygha, jii aldy demin.

Ile-shala serpilip qútylmaq bolghanday tosyn qarsylyq qimylgha kele qaldy qyz: «Ýi-ýi-ýi!» degeni ghana anyq, birdeme dep qynjyla shýldirep jiberip tyndy. Shal qahargha kelgendey qatty alqyna jóneldi. Jarysa alqyndy ekeui.

Sylq-sylq kýlgeninen bildim, Qapas ta kelip, art jaghymdaghy otyn qoymasynyng auzynda otyr eken. Shaldyng sózi estildi azdan son:

- Men búrynghy marqúm әielime tym az jolyqqanmyn. Angha qúmar edim. Kóbirek jolaushylap kete berippin. Keyinirek, әielim bir týsik tastady da, sonan son-aq sarghayyp, aryqtay berdi. Bir teri bir sýiek, aurushang bolyp ketken song tipti ayaytyn boldym... Endigi barlyq qyzyqtaytynym, kýnim, janserigim, qorghaytynym, ózing ghanasyn! Tiriligimde... tiriligimde tabanyna qadalatyn tikenge mandayymdy tosyp ótermin. Al endi ózim de qayta jasararmyn-aq! Anau qoymadaghy teriler men bóken mýiizin bazargha eptep-eptep aparyp, aqsha tauyp, kiyim-keshek, astyq әkeluding qamyn isteyin!...

Kýlәii bazargha baru isine qarsylyq bildirgendey, enkildep shýldirey qaldy. Sol pәleli jaqqa - adamdar arasyna shalyn jibergisi kelmey jatqanyn men de úqtym. «Qauiptenbe janym, ústalyp qalmaytyn jaghdayda ghana, ýlken saqtyqpen baryp túramyn, aldymen seni kiyindiremin. Qaytsem sening túrmysyng jaqsaratyndyghyn bilemin! - dep tasqyndy shal. -Anday-múndayymyz tolyqtanghan song adam aulaytyn jaqqa barmay-aq qoyarmyz!

Aymalasqan sybdyrlary estile kele irge jaqtaghy pәlesi taghy da kóteriliske attanghanday boldy. Búl joly yrqyna qarsylyqsyz kóndi Kýlәi...

Qapas ekeumiz, jer oiylyp ketpesin degendey eptep basyp syrtqa shyqqan song kýlistik. Ýngir auzyndaghy mol jynghyldan men de shyrpy alyp, izimizdi mayqanday qayttym.

- Kýnderi bitip qalghan eki taghynyng doqtyry rasynda da siz bolghandyghynyzdy moyyndadym! - dep kýldi Qapas. - Jyndymdy tapsam, men de osylay emdeymin ghoy tegi, ha-ha-ha-ha-ha...a...

- Ýi, aqyryn kýl, ana ekeuin shoshytyp, kýiitin qayyryp tastarsyn! Qapiya ghoy seni kórisimen-aq jazylady!

- Aytpaqtayyn myna shal, Qobyq malshylarynyng qystaulyq qúmyn tolyq biledi eken. Jolda kele jatyp súraghanymda endigi jolymdy aiqyndap úqtyrdy. Bir dónge shyghyp, túsyn kórsetti. Mening endigi jolym jaqyn siyaqty.

Tanerteng kýn shygha oyandyq. Boran toqtapty. At sugharatyn astau men baqyrdy shal әkelip qasymyzgha qoyyp, ózi jar ýstine shyghyp qarauyldap túr eken.

Attardy sugharyp, qaytadan otqa qoyghanymyzda kelinshek shyghyp, jas balasha jýgirip keldi qasyma. Júmsaq teriden tәuirirek tigilgen jana kiyimderin kiyip shyghypty. Ýige kirip shay ishinizder degendey ymdady. Erkeley qarady maghan. Tirshilik oty qiyqsha qara kózinen jarqyray qalypty. Tap-taza juynyp alghan eken. Keshegi qatparly qara qoshqyl jýzine qan jýgirip, jyly qyzghylt shyrayly jap-jas ajar bayqatty. Qolynan ústay alyp, arqasynan qaqtym. Naqtyly kýlaparagha úqsap tigilgen jana bas kiyimin alyp, qyryqtyqpen qyrqylghan buryl shashyna qaradym.

- Jyly sumen әr kýni juyp túrsang tez ósedi. Saghan endi búrym qajet! - degenimde basyn iyzep-iyzep qalyp jetektedi «ýiine» qaray.

- Endigi eng jaqynymyz, sen ekeuing boldyndar! - dey týsti shal jyragha. - Jengenning shyrayynan bayqaghan shygharsyn. Býginshe ayal bolyp, jas et jep, sorpalanyp alyp jýrinder!.. Qúday berse, býgin qaqpandarymyzdyng birine bóken de týsken shyghar. Týspese bir qoymamyzda dayyny bar. Eki júbyn, ekeuinning qanjyghana baylaymyn! - Ýngirine enbektep kirip, tórine deyin enkendey erip, sanghyrlap bardy.

Keshegidey qúr jer emes, astymyzgha terilerinen tósep, teri dastarqandaryn jasap qoyypty.

- Bizge bermek joldyghynyzdy osy qaryndasymnyng kiyim-keshegine, әieldik mýlkin tolyqtaugha júmsanyz! -dedim men. -Búl bala jasynan sorlanyp ósken, sheksiz kemtilgen, qasireti zor bala ghoy, múny erekshe, tipti erekshe kýtiniz! - degenimde Kýlәi, kóz jasyn bir yrshytyp alyp jymidy. Qaryndasymnyng ózining de ashu-yzany, kóne qasiretti mýlde tastauyn, myna jalghyz qamqorymen asa tatu boluyn, erli-zayypty adamzattyng «baqyt» dep tileytini tatu mahabbatta ghana ekendigin aitqanymda Kýlәy taghy da iyzektedi. Aldymyzgha ýlken saptyayaqpen shay shópten qaynatqan shay qúiyp, basyn shayqay jymidy.

- Úqtynyz ba, dәl qazir nege múqtaj bola qalghanyn? - dep shalgha qaradym.

- Týsinemin, týsinemin shyraqtarym, aman bolsaq bәri de tez tolyqtanady endi! - dep ol iyzektedi. Qaqtap pysyrghan etterinen jey otyryp, zәtte jýrekti әielding qauip-kýdigin jong ýshin qazirgi qogham jóninen týsinik sóiledim sonson: endi búl ekeuin izdep, qater tóndiretin eshkim joq ekendigin úqtyryp, jalghyz-aq ózderine búryn qas qylghan jendetter kezige qalsa, ózderin tanytpay óte berulerin tapsyrdym. Olar óz qylmystaryn jasyryp ketu ýshin, eger kórip tany qalsa әli de jasyryn qastyq oilauy mýmkin ghoy. Qazirgi halyq búrynghy biz kórgendegidey aldanghan qalpynda emes, tegis oyanyp, kimning qas, kimning dos-óz adamy ekendigin bilip bolghan jaylaryn, búrynghy tanys-bilisterining qúshaq jaya qarsy alatyndyghyn, ózim kórip kele jatqan bauyrmaldyq-qamqorlyqtardy mysal etip sóilep berdim. Eki «jabayy» tandanysa tyndap, ýlken auyrtpalyqtan jenildegendey kýrsinisti. Teri satyp alatyn dýken, qazir, kommuna ortalyghy bolghan qystaqtarda da bar ekendigin aityp, biraq, bóken mýiizderi men terisin ol jerge kórsetpey, aiyrym adamdargha sauda jolymen jasyryn satudyng әdisin týsindirdik. Osy qúmda adam siyaqty kiyinip, túrmystaryn adam qalpyna keltirip alghan song aldymen Kýlәiding auylyna kóship baryp ornalasudyng qauipsiz ekendigin aittym. Shal Qazaqstangha ótip ketken tuystarynyng aty-jónderin, búrynghy mekenin dәpterime jazdyryp, sәlem aitty. Kýlәy qorjynymnyng bosaghan basyn ang etimen toltyryp qoyypty.

Qapas ekeumiz shaldyng jol kórsetuimen sol jyradan sәskede aiyrylysyp, eki jaqqa attandyq.

Taqyr kerishti jazyqtyng kýnbatys jaq shetine jetip, bir qúm jotagha jayaulap shyqtym. Qashqyngha asa qolayly osy jyranyng ornyn eske saqtau ýshin, manayyn týgel barlap, belgilep alghym keldi. Kóz jeter jeri dәpterime syzylyp ta ornady. Álgi qosaqtalghan qos taghy qaqpandaryn kóruge shyqqan eken. Bir-birine tyghylysa sýienip, jii toqtap qúshaqtasyp, qol siltey ymdasyp sóilesip barady. Ózderin tozaqtay qinap kelgen iyen qúm býgin sayran baqshasyna ainalghanday. Jabayylyqtan adam qalpyna keltirip ,ólgen jýrekterin erkin qústay samghatqan myna mahabbattaryna qyzygha qarap kýrsindim de, asygha jóneldim atyma minip. Mening sýiikti, úzaq saghynyshty, kókeykesti mahabbatym әli alysta ghoy!...

Ádiletti tergeushim, búrynghy búzyq zamannyng jauyzdary «bas kespek bolsa da til kespek joq» depti ghoy. Yapyray netken «tejeusiz ketken keri tónkerisshildik» desenizshi! Sol «azghyndyq» erejelerimen sotty da shektep, ólse de aitaryn aityp óledi eken. Sottary «shiriktesip» ketken ghoy. Ádiletisiz shektelip, sol dauger keri tónkerisshilerding pikirlerin de shimirikpey tyndaydy eken. Ýkimge qarsy dau bastay bergenderinde-aq sizdershe bas salyp, tilderin kese salsa, kósemderi men zandaryna kir júghar ma edi! Panasyz qalghan jap-jas qyzdyng shyryldaghan dәrmensiz ýnin de shygharmay óshirip, appaq, pәp-pәk bolyp otyra qaludy birden-bir kommunizmshi sizderden ýirenbey, adamzat qylmystan tazara qoymas!

Al, sizderding osynshalyq ghylymy әdiletterinizden tәrbie alyp, adamzat qoghamynan bezip ketken sol jabayylardy adam qataryna qayta shaqyryp jýrgen mening keri tónkeristik qylmysym ýshin qay mýsheden kesip tastasanyzdar raua bolar eken?

(Jalghasy bar)

«Abai.kz»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5408