1994 jyly qarashanyng ayaghynda atamekenge atbasyn tiredim. Jankýier aghalarym men dostarymnyng arqasynda jolym bolyp, Qazaqstan últtyq ghylym akademiyasynyng M.O .Áuezov atyndaghy әdebiyet jәne óner institutynyng aspiranturasyna qabyldanyp, akademik S. Qirabaevtyng aspiranty boldym. Sol kezde biraz jigitter Qazaqstan últtyq ghylym akademiyasy men Ál-Faraby atyndaghy Qazaq memlekettik-últtyq uniyversiytetining aspiranty atanyp, jataqhanagha qolymyz jetip, uaqytsha bolsa da baspana mәselesin sheshtik. Búl da bolsa atajúrttyng jәne ózimiz kitaptaryn jata-jastana oqyp pirimizge ainalghan, ataghy alatauday akademikter men professorlardyng bizge jasaghan әkelik qamqorlyghy edi.

Jataqqanagha jayghasqan son, kýnderding birinde Qytay qazaqtarynan shyqqan alghashqy tarih ghylymynyng doktory Baqyt Ejenqannyng bólmesine bas súqsam, kórkine kóz toyatyn, kózderi jaynap, jútynyp túrghan bir aqqúba sary, endi biri qaratorynyng әdemisi eki jigit otyr eken. Marhum sazger, aqyn, әnshi, jeti qyrly, bir syrly talant iyesi Ermúrat Zeyipqan men  qaytalanbas talantty әnshi, ústaz, er minezdi Tileubek Qojanúlymen tanystyghymyz osylay bastaldy. Osynyng aldynda ghana respublikalyq Kýlash Bayseytova atyndaghy әnshiler bayqauynyng jýldegerleri atanghan eki azamat taghy da bir halyqaralyq konkurstyng shaqyrtuyn alyp, aghylshyn tilin jaqsy biletin Baqannyng kómegine jýgine kepti.

Tәuelsizdikting qarsanynda QR halyq әrtisi, professor Kәuken Kenjataev bastaghan mamandar eki elding kelisimi boyynsha ShÚAR-dan ashyq konkurs boyynsha 14 qyz-jigitti taldap alyp kelip oqytady. Bir jyldan keyin ekinshi qararyn qabyldaydy, olardyng toqsan payyzy etnikalyq qazaqtar edi. Sovet zamanynda sheteldik student bolyp kelgen bizding keyipkerimiz Tileubek Qojanúly almanyng iysi múryn jarghan әsem qala Almatyda tәuelsizdik degen kiyeli úghymnyng qasiyetin sezinip, Tәnirtaudyng baurayynda kók tudyng jelbiregenin kózimen kórdi. Ótpeli kezeng bastalyp, qaltasy tayazdap, týlkiqúrsaq kýy keshse de, bostandyqtyng ruhy, ensesi kóterilgen elding riyasyz peyili jas jigitting mereyin ósirip, keleshegine senim úyalatty. Toqsanynshy jyldardyng basynda Qytay reformasy óz jemisin berip, halyqtyng әl-auqaty kýn sanap jaqsara bastady. Ziyalylardyng tasy órge domalap, shetelden oqyp kelgen mamandardyng asyghy alshysynan týsken zaman boldy. Joghary jalaqy, qyzmet berushining tegin pәteri, shygharmashylyq adamdaryna degen qoldau qoghamnyng negizgi ýderisi boldy. Sonymen Shynjannan kelgen kurstastary japa-tarmaghay uniyverdi bitire sap, eline qaytyp «sosialistik tónkeris pen qúrlystyn» bir kirpishi bolugha úmtylghanda, egizdey bolghan eki dosty (Tileubek pen Ermúratty) atamekenning dәmi jibermedi, siqyrday baurap, jipsiz baylap tastady. Jastyq jalyn men ónerge degen qúshtarlyq, otangha degen mahabbat jýregining әmirine baghyndyryp, tәuekekeldin  jalyna jarmastyrdy. 1994 jyly siyrek kezdesetin dauystary men syzghan surettey mýsinderi ústazdary men kórermenning ystyq yqylasyna bólengen tel ósken eki seri Abay atyndaghy memlekettik akademiyalyq balet-opera teatrynyng qaqpasynan attady.

Ólgende kórgen bostandyqtyng qyzyghyna toyyp, meyirine endi qana bergende Qazaq ómirine naryq dendep kirdi. Aqsha auysyp, qúny toqtamay qúnsyzdandy. Júmyssyzdyq, tapshylyq, qylmys órship, dýnie audarylyp-tónkerilip týskende, klassikalyq óner jetim qyzdyng kýiin keship, kóringenning qabaghyna jautandap qaldy. Arzan әmbebap óner, banditzm, alyp-satarlyq ómirding ózegine ainalyp, auyldarda mәdeniyet ýii, kitaphana, kinohanalar bos qalghanda, Tileubek Qojanúly qasiyetti óner shanyraghynda Qazaq klassikalarynan «Abayda» Aydar, Ázimnin, «Birjan-Sarada» Birjannyn, “Qyz Jibekte» Tólegennin, «Er Targhynda» Saqannyng obrazyn somdap, anyzgha qúmar, batyrgha yntyq aqedil, anqau halqymyzdyng qiyn kýnderdegi auyrtpalyghyn úmyttyryp, ertenge degen senimin arttyrdy. Demalys kýnderinde zamannyng auqymyna say Ermúrat Zeyipqanúly ekeui toy-tomalaqtyng kórki boldy. Búl jaqtaghy tuystar úmyta bastaghan eski әuender men býlinbegen, ózgermegen, eliktemegen saghynyshty qozghaytyn tosyn, túnyq әuez respublika basshylarynyng nazaryn audaryp, býkil ziyaly qauymnyng alqauyna bólendi. Tanjaryq bolyp elimen amandasyp, týrmening adam aitsa sengisiz súmdyghyn jayyp saldy, Appaqtyng «kókózeni» bolyp kýnirendi, armanda ketken Áset bolyp qalyqtady, «Aghajay Altay» bolyp ghasyrlar qoynauynda qalghan múng men zardy, zorlyq pen zombylyqty jetkizdi, Býrkitbay, Súlubay bolyp esesi ketken erlerding ruhyna dúgha oqydy, “Tarbaghatay aimaqsyng bay» dep qút qonyp, yrys daryghan qúlystaydy kóz aldygha alyp keldi. Nesin aitasyn, Emil bolyp emirendi, Ile bolyp shymyrlady, Ertis bolyp tasydy.

«Ónerli jigit órde ozar» degendey, tәuekelding qayyghyna mingen Tikenning enbegi esh bolmady. Jas respublikanyng әr on jyldyghynda qanaty qatayyp, tomaghasy tartylyp, týlep úshty. Áueli jalghyz basy ekeu bolyp, shanyraq kóterip, ómirdegi serigin tapty. Kindiginen órgen qyz boyjetip, úldar erjetti. 2000 jyly ghasyr aiyryghynda kәsipker, mesenat Erkin Qaliyev tәuelsiz elding alghashqy ondyghynda demografiyalyq dýmpý qozghau ýshin «2000 jyl qaradomalaq myng bala» jobasyn ortagha qoyyp, sol mezette tuylatyn myng balagha 1500 AQSh dollary kóleminde jórgek sy ataghanda Tikenning otbasy sol baqytty otbasylardyng qatarynda boldy. Ónerde de qatarynan oza shapty. 1995 jyly Resey federasiyasynyng Ufa qalasynda ótken M.Glinka atyndaghy halyqaralyq әnshiler konkursynda diplommen marapattalsa, 1996 jyly Germaniyanyng Munhen qalasynda ótken halyqaralyq 45-shi retki әnshiler bayqauyna qatynasyp maqtau qaghaz aldy. 2001 jyly Ázerbayjannyng Baku qalasynda ótken әnshiler bayqauyna Qazaqstannyng atynan qatysty. 2000 jyly elimizde ótken jana ghasyrda jana әn jobasyna qatynasyp gran pridy jenip aldy.

1996 jyly ózi júmys isteytin Abay atyndaghy memlekettik akademiyalyq balet-opera teatrynda esep beru konserti tabyspen ótip, júrt qoshemetine bólendi. 2002 jyly dýniyejýzi qazaqtarynyng ekinshi qúryltayy qarsanynda әlemning týkpir-týkpirinen kelgen qúryltay qonaqtary men Almaty túrghyndaryna arnap «Ardaqty atamekenim» atty әn keshin ótkizse, 2009 jyly «Inkәr jýrek», 2013 jyly «Saghynysh qúsy», 2021 jyly tәuelsizdikting otyz jyldyq mereytoyyna arnap «Óz elim» atty shygharmashylyq keshterin ótkizip, kórermenning ystyq yqylasyna bólendi.

1992 jyly Almatyda dýniyejýzi qazaqtarynyng qauymdastyghy qúrylghannan beri osy úiymnyng mýshesi ghana emes janashyry, jarshysy bolyp keledi. Qauymdastyq qúramynda týrli tarihy sebepterge baylanysty qandastar shoghyry qalyptasqan Týrkiya, Resey, Ózbekstan, Mongholiya, Qyrghyzstan, Qytay qatarly elderge baryp, tegin konsert qoyyp, jerin, elin, tilin, dәstýrin, mәdeniyetin saghynghan qamkónil qandastyng saghynyshyn basyp, jýregine jylulyq silady. 2010 jyly QHR-nyng Pekin qalasyna baryp elimiz úiymdastyrghan Astana kýnderine bastan-ayaq qatysty.

2012 jyly halyqaralyq Qazaq shygharmashylyq birlestigining «beybitshilik әlemi» atty altyn medalimen marapattaldy. 2016 jyly 5 jeltoqsanda QR preziydentining jarlyghymen «Qúrmet» órdenin omyrauyna taqsa,  búl kýnde QR Mәdeniyet qayratkeri atandy. 2007 jyldan beri T.Jýrgenov atyndaghy últtyq óner akademiyasynyng ústazy bolyp, kórgen-bilgen, jighan-tergen tәjiriybesin shәkirtterine arnap keledi.

Meyirimdi әke, jaqsy jar, jora-joldastyn, újymnyng maqtanyshy, úlaghatty ústaz Tikeng ómirine dәn riza. Eline alghysy sheksiz. Býginde Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynyng Almaty filialy men «Otandastar» qorynyng front kensesi ornalasqan qara shanyraqqa arnayy kelip ótkennen syr shertip, keleshekke degen ýmitin, aqjarma tilegin jetkizdi. Bolashaq josparlarymen bólisip, jana Qazaqstandaghy Qazaq kóshining kókjiyegining ken, túghyrynyng biyik boluy ýshin bir kisilik ýlesin qosatynyn aitty. Aralyqta marqúm Qaldarbek Naymanbaev aghamyzdyng jibek minezin, bekzat bolmysyn, serilik ghúmyryn, qamqor kónilin eske aldyq. Tileubek Talghat Mamashev aghasymen bolghan saparlardy rizalyqpen bayandap ótti. Qazirgi basshylarymyz Zauytbek Túrysbekov pen Abzal Saparbekúlyna tolaghay tabys tiledi. Kemeline kelgen, bergeninen bereri mol kezde qapiyada kóz jazdyryp, mandayymyzgha simay ketken ónerdegi synary Ermúrat Zeyipqanúlynyng «bú dýniyedegi jalghyzy - Qazaqstannyn» kók tuy mәngi jelbirep, kósegesi kógere berui ýshin «minezben de, bilimmen de ter tógeyik», - dedi. «Auzyna may, astyna tay» atasy jaudan qaytpaghan Esenkeldi batyrdyng úrpaghy!

Omaraәli Ádilbekúly

Abai.kz