Sәrsenbi, 30 Qarasha 2022
Biylik 2167 1 pikir 20 Mausym, 2022 saghat 14:41

«Aq jol» partiyasy Ýkimetting esebin qoldamady

«Aq jol» Demokratiyalyq partiya fraksiyasy Ýkimetting budjetting atqaryluy turaly esebin qoldamady. Búl turaly Abai.kz habarlaydy.

Parlament palatalarynyng birlesken otyrysynda Ýkimet pen Esep komiytetining 2021 jylgha arnalghan respublikalyq budjetting atqaryluy turaly esepterin talqylau kezinde «Aq jol» Dempartiyasynyng fraksiya ústanymyn jariyalaghan B. S. Dýisenbinovting sóilegen sózin oqyrman talqysyna úsynghandy jón kórdik.

Berik Dýisenbinov:

Qúrmetti әriptester!

Biylghy jyldyng 22 aqpanynda Memleket basshysy ekonomikalyq reformalardyng mindeti sifrlardy bayandau emes, halyqtyng ómir sýru dengeyin kóteru keregin atap ótti. Esterinizge sala keteyin, búrynghy Ýkimet turaly zanda jana Ýkimet taghayyndalghan kezde onyng Parlamentte óz is-qimyldarynyng baghdarlamasyn qorghaugha mindetteytin shart bar bolatyn. 2007 jyly búl norma joyylyp, sodan beri Parlament Ýkimetting sayasy baghdarlamasymen emes, onyng buhgalteriyasymen júmys istep keledi. Biraq, múnda da onyp túrghan eshtene joq. Dәlirek aitsaq, Ýkimetting is-qimyl baghdarlamasyn bekitu turaly normany alyp tastau – memlekettik organdardyng halyq qarajatyn óz erkimen paydalanuyna jol ashqan sekildi. 2021 jylghy esebinde Ýkimet alghashqy ret kvaziymemlekettik sektordyng kórsetkishterin qosyp, keneytilgen qújatty úsynghan bolatyn. Búl – az da bolsa, ashyq budjetke jasalghan manyzdy qadam.

Degenmen, «Aq jol» fraksiyasy Esep komiytetining qorytyndysynda kórsetilgen kelensiz jayttardy atap ótuge mәjbýrmiz. Mysaly, ótken jyly halyqtyng naqty aqshalay tabysynyng ósui eki esege qysqardy (2019 j. – 6,4 %, 2021 j. – 2,9 %): – auyl sharuashylyghynda jalpy ónim kólemining 2,5 %-gha (ósimdik sharuashylyghy – minus 6,7 %) tómendeui bayqaldy.   - inflyasiya shekten 1,5 esege asyp týsti (jospardaghy 4-6 % ornyna 8,4 %) jәne t. b. Ekonomikadaghy múnday jaghdaydyng subektivti sebepterining qatarynda «Aq jol» fraksiyasy Últtyq bankting bazalyq mólsherlemesining aqylgha qonymsyzdyghynan jәne tútastay alghanda Últtyq bankting ekinshi dengeyli bankterding mýddelerin qorghauynan kóredi. Keshegi Salyq kodeksin talqylauda, Memlekettik kirister komiyteti habarlaghanday, býkil elimizding ekonomikasy – memleket, biznes, halyq bolyp qarjylandyratyn bankterding  salyq jýktemesi nebәri 2-5 payyzdy qúraydy eken. Yaghni, azamattarymyz 10 payyz tabys salyghyn tóleydi, bizneske týsetin salyq auyrtpalyghy 40 payyzdan asady, al bankterding óz esepteri ózderinde, olar eshkimge qaryz emes. Sondyqtan, ekonomika qúldyraghan kezde, kerisinshe, olardyng kiristeri óse týsti. Mine, budjetting rezervi osynda kómuli jatyr, qúrmetti Ýkimet mýsheleri.

Ádiletti Qazaqstan turaly aitatyn bolsaq, salyq saludy da әdil negizge qoyatyn kez keldi.  Óndiriske beriluding ornyna nesiyening 60 %-y tútynugha ketedi (kәsiporyndar ýshin 7,7 trln, jeke túlghalar ýshin 10,7 trln). Halyq tabysynyng besten bir bóligi tútynushylyq nesiyeni óteuge júmsalady! 2017 jyldan beri auyl sharuashylyghyn nesiyelendiru 3 esege qysqardy, al ónerkәsipti nesiyeleu 5 jyl búrynghy dengeyde qaldy. Eshqanday ósu joq! Naqty sektor qolda bar ainalym qarajatyna qol jetkize almay qinaluda. - Ishki naryqtyng importqa tәueldiligi ósti. Mysaly, eksporttyng jalpy qúrylymynda azyq-týlik tauarlarynyng eksporty 6,2 %-gha (2020 j. – 7 %) tómendedi, al importtyng jalpy qúrylymyndaghy olardyng importy 11,8 %-gha deyin ósti (2020 j. – 10, 7 %). - Budjetting múnaygha degen ýlken tәueldiligi saqtaluda. Osylaysha, JIÓ-ge qatysty múnaylyq emes tapshylyq 9,9 % qúraydy. Eske salayyq, EO standarttary boyynsha ekonomika 3 payyzdyq defisitpen túraqsyz bolyp sanalady. Al Ýkimet bolsa, bizdi óz esebinde «2021 jyly ekonomika túraqty ósu traektoriyasyna týsti» dep sendirgisi keledi. Búl ne degen keri ketken «ósim»?! - Memlekettik borysh jәne memleket kepildik bergen borysh 53,7 mlrd AQSh dollaryn qúrap, jana Budjettik sayasat tújyrymdamasynda belgilengen JIÓ-ge qatysty sheginen asyp týsti. Búghan kim jauap beredi? Últtyq qordyng shyghystary kiristerden asyp týsti. Últtyq qordyng 2021 jylgha arnalghan investisiyalyq kirisi 2,5 esege azayyp, Qordy basqaru shyghyndary 19 milliard tengege deyin ósti. 2021 jyly Qordan eng kóp qarajat alyndy: kepildendirilgen transfert 2,7 trln tenge, nysanaly transfert – 1,8 trln, naqtylaudy qosqanda taghy 850 mlrd tenge. Nәtiyjesinde bir jylda Qor aktivteri 9,4 %-gha, yaghny 55,3 mlrd AQSh dollaryna deyin qysqardy. Nysanaly transfert negizinen (58 %) aghymdaghy shyghystargha júmsalghan, al Últtyq qor tújyrymdamasynda manyzdy infraqúrylymdyq jobalardy qarjylandyru kózdelgen.

Sonymen qatar, Esep komiyteti Últtyq qorgha qarjynyng qaytarylmauy boyynsha zang búzushylyqtardy anyqtady, búl 2015 jyldan beri 72 milliard tengeden astam somany qúraghan. – 2007 jyly budjetting 90 payyzy ekonomikanyng «taza kirisinin» esebinen qamtamasyz etilse, býginde Últtyq qordan týsken qarajatsyz jәne nesiyesiz budjet shyghystarynyng tek qana 50 payyzy ghana jabylghan. Osynyng barlyghy ekonomikany damytyp, salyq salynatyn bazany qalyptastyratyn óndiris salalaryn qúrudyng ornyna, Últtyq qor qarajatynyng «bosqa jelinip ketkenin» aighaqtaydy. Budjetting shyghys bóliginde ekonomikanyng naqty sektoryna investisiyanyng taghy da 6 %-gha qysqaruy bayqalady.  Búl qarajat ta tehnologiyalyq óndiristi qúrugha emes, jol men túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyghyna júmsalghan. Eger eshkim tabys kózin ashpasa, oghan generasiya jasamasa, budjet kirisi qaydan payda bolady? Ónimdi ekonomikany damytu túrghysynan ekonomikalyq aimaqtardy qúrugha ýlken ýmit artylghan edi. Biraq, shyn mәninde ne bolyp jatyr? 2001 jyldan 2021 jylgha deyin AEA-gha qúiylghan investisiyalar 4,2 trln tengeni qúrady, onyng 71 payyzy Elordanyng jәne Týrkistannyng әkimshilik ortalyqtarynyng qúrylysyna (3 trln tenge) jәne 29 payyzy ghana ónerkәsipke (1,2 trln tenge) júmsaldy. Investisiyanyng 2/3 bóligin (807 mlrd tenge) kvaziymemlekettik kәsiporyndar salghan. «NINT» múnay-himiya tehnoparki», «Himpark-Taraz» siyaqty AEA jeke investisiyany mýlde tartqan joq. El eksportyndaghy AEA ónimderining ýlesi 0,1 % qúraydy, búl zamanauy óndiristerdi qúru qoldan kelmedi degen sóz. - Kvaziymemlekettik sektordyng róli. 2020 jyldyng 23 nauryzynda Memleket basshysy barlyq memlekettik kompaniyalardyng taza kirisining 100 payyzyn budjetke audarudy tapsyrdy. Biraq Ýkimet múny «bir rettik» tapsyrma dep týsinse kerek, budjetke 100, tipti 50 payyzyn emes, memlekettik kompaniyalardyng tabysynyng 16 payyzyn ghana jiberdi. Biylghy jyldyng sәuir aiynda «Aq jol» fraksiyasy últtyq kompaniyalardyng kirisining 100 payyzyn budjetke qaytaru turaly talapty zangha engizudi úsyndy, biraq, Ýkimet bizding úsynysymyzdan bas tartty. Jana Qazaqstan ayasynda Ýkimetting Parlamentting múnday bastamalaryna tosqauyl qoy qúqyghyn qayta qaraytyn uaqyt keldi dep esepteymiz. Sonymen birge, Esep komiytetining tekseru qorytyndysy boyynsha ótken jyly kvaziymemlekettik sektordy basqaruda 2,3 trln. tenge mólsherinde zang búzushylyqtar anyqtalghan. Preziydentting jana memlekettik kәsiporyndardy qúrugha moratoriy jariyalaghanyna qaramastan, ondaghan jana RMK payda boldy. Kvaziymemlekettik kәsiporyndardy jekeshelendirude iri zang búzushylyqtar anyqtaldy. 2021 jyly 66 kәsiporyn naryqtyq qúnynan 3 ese tómen baghamen satyldy (22,2 mlrd tengege qarsy 7,2 mlrd tenge), 18 nysan naryqtaghydan 11 ese arzan satyldy (naryqtyq qúny 9,4 mlrd tenge, satu baghasy 864 mln tenge).  Múnyng barlyghy sybaylas jemqorlyq tәuekelderin bildirip, qúqyq qorghau organdarynyng nazar audaruyn talap etedi. Kvaziymemlekettik kәsiporyndardyng funksiyalary birin biri qaytalaydy.   Mәselen, túrghyn ýy baghdarlamalarymen «Bәiterek development», «Qazaqstan ipotekalyq kompaniyasy», «Túrghyn ýy qúrylysyna kepildik beru qory», «Qazaqstandyq túrghyn ýy kompaniyasy», «Baspana» ipotekalyq úiymy, «Samúryq-Qazyna konstrakshn», «Qazaqstan túraqtylyq qory» memlekettik kompaniyalary ainalysady. Investisiyalardy tartumen – «Tikeley investisiyalar qory», Últtyq bankting Últtyq investisiyalyq korporasiyasy, «Samúryq-Qazyna Invest», «Qazyna kapital menedjment», «Kaz Teh Venchurz», «Kazah Projekt Prepareyshn fond» jәne t.b. Olar shyn mәninde qanshalyqty investisiya tartyp, qanshama payda әkeldi nemese kenselerine, jalaqylaryna, syiaqylaryna qansha aqsha júmsaytyny – ýlken súraq.

Qúrmetti әriptester! Konstitusiya boyynsha Referendumnan keyin Preziydent Q. Toqaev óz Ýndeuinde «Janartylghan Konstitusiya negizinde biz memlekettik instituttardyng júmys isteuining anaghúrlym tiyimdi modelin qalyptastyramyz, tejemelik jәne tepe-tendik tetikterin kýsheytemiz» dep basa aitty.

Bastalghan reformany әzirleu barysynda últtyq kompaniyalardyng budjetterin jәne olardyng diviydendtik sayasatyn bekitudi, sonday-aq syrtqy qaryz aludyng kriyteriylerin retteudi  ashyq etip, Parlamentke beru qajet dep sanaymyz. Áytpese, búl ókilettik memlekettik organdardyng óz qolynda bolghandyqtan, búl normalar sheneunikterding óz qalauyna qaray retteledi. Sonday-aq, «Aq jol» demokratiyalyq partiyasy janadan taghayyndalghan Ýkimetting is-qimyl baghdarlamasyn Parlamentting bekitui turaly normany qaytarudy úsynyp otyr. Sonda Memleket basshysy tapsyrghanday, budjet pen halyqtyng qarjysyn kim kóp júmsaghanyna qarap emes, halyqtyng ómir sýru sapasyna qaray Ýkimet júmysyn baghalaugha bolady. Sonymen qatar, konstitusiyalyq reformany әzirleu barysynda jәne әlemdik tәjiriybege sәikes Mәjiliske Jogharghy esep palatasy anyqtaghan qarjy jymqyru jәne sybaylas jemqorlyq faktileri boyynsha Parlamenttik tergeu jýrgizu qúqyghyn berudi talap etemiz. Býgin biz qarastyryp otyrghan Esep komiytetining qorytyndylary – Jogharghy Auditorlyq palatasynyng aktilerine ainalyp, Parlament júmysyn jana dengeyge shygharatyn, biylikting atqarushy jәne ókildi tarmaqtary arasyndaghy tejeu men tepe-tendikting qúraly bolugha tiyis. Sonday-aq, anyqtalghan zang búzushylyqtar boyynsha is qozghaugha jәne lauazymdy túlghalardy jauapkershilikke tartugha negiz bolady dep senemiz. «Aq jol» demokratiyalyq partiyasy osy jәne ózge de bastamalardy zannamany Konstitusiyanyng jana redaksiyasyna sәikestendiru barysynda engizetin bolady.

Nazar audarghandarynyzgha raqmet.

Aqparat ýshin: «Aq jol» QDP fraksiyasy dauys beru kezinde Ýkimetting budjetting atqaryluy turaly esebin qoldamady.

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Áne, kórding be?

Orys patriotizmi jәne yahta

Esbol Ýsenúly 1529
Qazaqtyng tili

Qazaqtyng tili ólmesin desek...

Kamshat Tasbolatova 1620
Soghysta jýrgen súlular

Maydandaghy Ukraina arulary: Margarita Rivchachenko

Ayjan Temirhan 1781