Erbolat Bayatúly. Mәngilikti izdeu filosofiyasy
Syrly әlem, siqyrly dýniye... Syzyltyp tartqan sybyzghynyng syzdap shyqqan ýnindey beyuaq keshqúrymnyng kónil bederin kómip, jan dýniyendi jabyrqatyp, batar Kýnning aqyrghy boyauymen alqyzyl týske enip baryp, kýrensal tartatyn talmauyr shaghy bolady. Búiyghylau tirshilikting kózine qamala bastaghan qonyr boyau barqyndap baryp, týn degen týpsizding týnegine boy úmsyna bastaytyn bauyr dýniye-ay degen. Osynau talyqsyghan talmauyr shaqtyng tamshy múnyn tandayyna basyp, әiteuir osy ómirde tolas tauyp bermeytin saghynysh degen sary japyraq jamylghan janyndy jalghyz qaldyryp, óng men týsting ortasyndaghy bir haldyng túnghiyghyna shym-shymdap batatynyng da ras. Ásili, aqyn jany sezinip, dәp kóre bilgendey kýzding palitralyq boyauy san-aluan. Shyndyghynda aluan týske boyalyp, kóz jauyndy alghan siyaqty bolghanymen әiteuir osy kýzding dem alysynda baghzydan bir kýrsinis basym. Álginde aitqanymyzday aqyn kýz boyaularyn sanaluandyghyn jýregining bir týkpirine qymtap ústap, oqyrmangha tek ghana «tory» degen sipatty úsynady. Keshegi Múqaghalidardyng «kýreng kýzimen» bir kýrsinip alyp, osynau mezgildik bolmystyng boyauyna últtyq týs engizip, qonglata týsui ózindik reng tapqan.
Batysta kýrsinip kýreng Kýn,
Baqshada toryqty tory kýz.
Aspanym, o, nege týnerdin???
Jay ghana elespiz bәrimiz...
..Kýlli әlem jәne sen. Kýreng Kýn.
Syrly әlem, siqyrly dýniye... Syzyltyp tartqan sybyzghynyng syzdap shyqqan ýnindey beyuaq keshqúrymnyng kónil bederin kómip, jan dýniyendi jabyrqatyp, batar Kýnning aqyrghy boyauymen alqyzyl týske enip baryp, kýrensal tartatyn talmauyr shaghy bolady. Búiyghylau tirshilikting kózine qamala bastaghan qonyr boyau barqyndap baryp, týn degen týpsizding týnegine boy úmsyna bastaytyn bauyr dýniye-ay degen. Osynau talyqsyghan talmauyr shaqtyng tamshy múnyn tandayyna basyp, әiteuir osy ómirde tolas tauyp bermeytin saghynysh degen sary japyraq jamylghan janyndy jalghyz qaldyryp, óng men týsting ortasyndaghy bir haldyng túnghiyghyna shym-shymdap batatynyng da ras. Ásili, aqyn jany sezinip, dәp kóre bilgendey kýzding palitralyq boyauy san-aluan. Shyndyghynda aluan týske boyalyp, kóz jauyndy alghan siyaqty bolghanymen әiteuir osy kýzding dem alysynda baghzydan bir kýrsinis basym. Álginde aitqanymyzday aqyn kýz boyaularyn sanaluandyghyn jýregining bir týkpirine qymtap ústap, oqyrmangha tek ghana «tory» degen sipatty úsynady. Keshegi Múqaghalidardyng «kýreng kýzimen» bir kýrsinip alyp, osynau mezgildik bolmystyng boyauyna últtyq týs engizip, qonglata týsui ózindik reng tapqan.
Batysta kýrsinip kýreng Kýn,
Baqshada toryqty tory kýz.
Aspanym, o, nege týnerdin???
Jay ghana elespiz bәrimiz...
..Kýlli әlem jәne sen. Kýreng Kýn.
Baqshada toryqqan tory kýz...
Uaqytqa jútylghan júldyzday,
Qayda aghyp baramyz bәrimiz???
Búl endi bir qaraghanda aqyn ólenderining formalyq izdenisi sekildi kórinui әbden mýmkin. Alayda osy ólenning ón boyynda órilip jatqan qonyr saryngha, pәlsapalyq oy qorytulargha ә degende tosyrqay qaraghanday bolghanynmen, tylsym tynyshtyqtyng jórgeginde uildegen ózgeshe ýn mәngiliktin súraqtaryn kóldeneng qoyyp, kýzgi japyraqtyng sybdyrynday syr aita bastaghanyn erkin sezine bastaysyz.
«Uaqytqa jútylghan júldyzday qayda aghyp baramyz bәrimiz???»
Mynau shetsiz-sheksiz kenistikting bir noqatyna da túrmaytyn adam-pendening jan aiqay, dauys shyryly sekildi ýreyli ýn jýregindi shym etkizip baryp, sanaly oidyng ormanyna qaray bastay jóneletindey. «Uaqytqa jútylu» - búl filosofiyalyq ólshem, mәngilik kategoriyasy. Beymaghúlymdyq hәm belgisizdik - beyuaqytta qashanda uayym úyalatady. qorqynysh tughyzady jәne jauaby joq súraqtardyng astyna kómip kete beredi. Kýni boyghy kórgen, sezgen quanyshtaryng men júbanyshtarynnan tapqan uyz dýniyenning inir shaqta irip ketetini nesi? Aqyn osy uaqyttyng óliara shaghyn qalt jibermey ústaydy. Jalpy alghanda biz biletin uaqyttyng ýsh bolmysy bar eken. Biri, realdy uaqyt, ekinshisi konseptualdy uaqyt bolsa, ýshinshisi perseptualdy uaqyt ólshemi. Bauyrjan әdepkidey kórkem shygharmadaghy perseptualdy uaqytty bederley otyryp, konseptualdy uaqyttyng shebine ótedi de (kýlli әlem, kýreng Kýn, uaqytqa jútylghan júldyzday), realdy, yaghny bizding aqyl-oyymyzdan tysqary bolmystyn mәnin izdeuge talpynady. Sonday-aq, qarapayym túrghydan alghanda, «adam ómirining ótui» degen týsinikti «júldyzdyng aghuymen» shendestiru bayaghydan bar tәsil sekildi kórinui yqtimal. «Bir júldyz aghyp týsse bir adam ómirden ozdy» nemese «mening júldyzym joghary» sekildi mifologiyalyq sananyng jaryq úshqyny osy ólende de qylang berip qalady. Alayda, búl jerde «uaqyt» degen ólshem mәngilik qozghalystyng mәnin ghana ashyp túrghan joq, sonymen birge «uaqyt» sol mәngilik qozghalysty jútyp jatqan qorqau dýniyedey eles beredi. Rasynda, shartty týrde alghanda Úly Jaratushydan ózgening barlyghy uaqytqa jútylady eken.
«Aghu» degen etistik әlmisaqtan aspan denelerine qatysty aitylghanmen, býgingi tirshilik bolmystyng sureti kóz aldyna aghylghan tasqynnyng nópirin әkeledi. Aynalanyzgha qaranyzshy, aghylyp bara jatqan adamdar, aghylyp bara jatqan kólikter, aghylyp bara jatqan sәuleler... Ayqay-úiqay zor, alau-dalau jarqyly kóp mynau ómir tirshilikti qonyr uayym óbektep, «qonyr kózi tamshylap» beyuaqyttyng belgisizdigine qaray әketip bara jatqanday seziledi. Onday sәtterde «múnarly, múndy mekennin» boluy da әbden zandy. Ejelgi grek filosofiyasynan bastap әlemdegi tórt stihiyanyng biri - su. Kóz jasy da - su. Metafizikalyq túrghydan alghanda sudyng bulanuy zandy qúbylys. Al, kóz jasynyng bulanuy - ol, taghdyrdyng jazghanyna talas tudyrmau hәm ghayypqa ainalu prosessi. Bauyrjan aqyn, «Men býgin qonyr kóz tamshymyn, iyә, erteng bulanyp ketemin» deu arqyly bolmystyng ekiúday arpalystaryna astarly hәm júmsaq, nәzik jauap tabady. Tamshynyng bugha ainaluy zandy - aq bolsyn, bulanghan kóz jasynyng endi nege ainalyp keteri әtteng belgisiz. Mýmkin ol... Osynday - tamasha órilgen metaforalyq qoldanystar aqyn shabytynyng shalqarlyghyn, oy - sezim dýniyesinin quattylyghyn tanytsa kerek.
Aqynyng ólenderindegi illahy imannyng móldir tamshysy nemese jaryq ghalamnyng núr sәulesi әlgi pәlsapalyq oy - qorytpalargha beyne bir jyly shuaq darytyp túrghanday seziledi. Sirә, mәngilikting ólshemi sol shyghar.
«Bolmasa býlkildep kómeyim,// tizerlep otyryp týnimen,// dúgha oqyp bereyin..// sóileshi janbyrdyng tilimen». Osy bir tórt jolghy óleng tirkesinde Úlylyqtyng aldyndaghy minsiz minәjattyng fәniylik kórinisi bar. Aqyn, «óleng oqyp bereyin» demeydi, «dúgha oqyp bereyin» dep, «Ólen» degen ólmesting zaryn qasiyetti «dúghanyn» illahi quatyna oraydy da, mynau tabighi bolmystaghy adam múnymen múndas, zarymen zarlas teli zattyq úghymdy әkelip әsireleydi. Ol - «janbyrdyng tilimen sóileu» metaforalyq tirkesi. Oidyng quattylyghy, әriyne dausyz tildin-quattylyghy.
Jalpy alghanda aqynynyng óresi onyng ólenindegi ólshem birliktermen ólshense kerek. Sóz - qúdyret. IYesining syiy, sondyqtan da, kiyeli Sózge aqyl tarazy bola almasa kerek, shyndyghynda oghan Iman - tarazy. Kirshiksiz dýnie jazu ýshin de kir shalmaghan jýrek kerek eken. Bauyrjannyng ólenderinen Fariza apasy aitqanday, «búrqyrap túrghan jusan iyisinin» qyshqyltym hәm kókirek jarar sezim anqymasyn sezinesiz.
Geliderlinning poeziyasy turaly Stefan Sveyg: «Onyng ólenderi órlep bara jatqan ottan jaralghan, óitkeni - ot úshudyng simvoly, adasyp, qalqyp jýrgen búlttar sekildenip, samal jeldey esken onyng ólenderi su siyaqty tap-taza, jәne móp-móldir. Ol san týrli boyaularmen qúbylady, ol qashanda qozghalysta... Ol - jasampaz Ruhtyng mәngilik tynystanatynday», - degen eken. Biraqta, biz Geliderlin nemese Sveyg emespiz. Osynday әlemdik kenistiktegi iri ólshemderdin proporsiyasyna salyp qaraytyn bolsaq, býgingi qazaq poeziyasynyn kókjiyegin kóre biluge degen úmtylysymyz arta týser edi. Rasynda, býgingi qazaq poeziyasy Bauyrjandar arqyly óz kókjiyegin keneytip, kóbimiz bile bermeytin ómirding ólshemderinen joghary túratyn kórkemdik sapalargha kóterile beretini sózsiz. Ol degeniniz - mәngilikti izdeu ghoy, jarqynym...
Erbolat Bayatúly,
Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi
BEYUAQYT
Batysta kýrsinip kýreng Kýn,
Baqshada toryghyp tory kýz.
Aspanym o, nege týnerdin??
Jay ghana elespiz bәrimiz.
Aytylmay qaldy ma jan-syryn?!
Múnarly, múnly mekenim.
Men býgin qonyr kóz tamshymyn,
IYә, erteng bulanyp ketemin.
Ayalda ayaulym ótinem...
Janyndy janymmen sezinip,
Oiyndy oiymmen kóreyin.
Bolmasa, býlkildep kómeyim
Tizerlep otyryp týnimen,
Dúgha oqyp bereyin...
Sóileshi, janbyrdyng tilimen.
Sen jaqqa qaraylap jýredi,
Qúdaygha syiynyp jýregim.
Kәusargha zaryqqan ýnemi,
Tau minez dalanyng úly edim.
...Kýlli әlem jәne sen. Kýreng Kýn.
Baqshada toryqqan tory kýz...
Uaqytqa jútylghan júldyzday,
Qayda aghyp baramyz bәrimiz???
«Abai.kz»