Hanyng qanlydan bolsyn

Endi jogharyda atalghan maqaldardy eske týsirip, han saylanghanda nege qanlydan ghana saylanatynyn payymdaugha tyrysayyq. Álbette, búl qazaqtyng maqaldary emes. Búl, qondyger-qanly zamanynan kelgen jәne kóshpendi dәurenning az ghana múragerlerining biri bolyp sanalatyn qazaqta ghana saqtalghan maqal boluy mýmkin. Áyteuir, yakut nemese әzirbayjanda búnday maqaldyng joq ekeni anyq.

Qanlydan han saylau - qazaqta joq josyq. Óitkeni, qanly qazaqtyng kóp ruynyng birine ainaldy. Al, Shynghys han kóshpendiler әuletin tolyqtay baghyndyrghannan keyin, býkil biylik jýiesi tóre atanghan osy Shynghystyng túqymdarynyng qolyna ótti. Búl ejikteudi qajet etpeytin әmbege ayan nәrseler.

Qúrmetti oqyrman, qanlydan han saylau dәstýrin týsinu ýshin, biz, keyingi 3 myng jyldyng bedelindegi zansyz eldikter, zansyz egemendikterding kýiki tarihynan bas tartyp, azyraq bolsa da dәstýrli dýnie tarihyna janasuymyz kerek.

Hanyng qanlydan bolsyn

Endi jogharyda atalghan maqaldardy eske týsirip, han saylanghanda nege qanlydan ghana saylanatynyn payymdaugha tyrysayyq. Álbette, búl qazaqtyng maqaldary emes. Búl, qondyger-qanly zamanynan kelgen jәne kóshpendi dәurenning az ghana múragerlerining biri bolyp sanalatyn qazaqta ghana saqtalghan maqal boluy mýmkin. Áyteuir, yakut nemese әzirbayjanda búnday maqaldyng joq ekeni anyq.

Qanlydan han saylau - qazaqta joq josyq. Óitkeni, qanly qazaqtyng kóp ruynyng birine ainaldy. Al, Shynghys han kóshpendiler әuletin tolyqtay baghyndyrghannan keyin, býkil biylik jýiesi tóre atanghan osy Shynghystyng túqymdarynyng qolyna ótti. Búl ejikteudi qajet etpeytin әmbege ayan nәrseler.

Qúrmetti oqyrman, qanlydan han saylau dәstýrin týsinu ýshin, biz, keyingi 3 myng jyldyng bedelindegi zansyz eldikter, zansyz egemendikterding kýiki tarihynan bas tartyp, azyraq bolsa da dәstýrli dýnie tarihyna janasuymyz kerek.

Bayaghyda Shyghystyng bir ghalymynyng aitqany bar, «Dýniyede Indiyanyng bar bolghany qanday jaqsy. Egerde Indiya bolmaghanda bizding sózimizding pәtuasy, dәlelimizding tayanyshy bolmas edi» dep. Búl jerde, ghalym, Bayyrghy Ilki Dәstýrding Indiyada saqtalyp qalghanyn aityp otyr. IYә, Indiya kóne, bayyrghy dýniyening qatyp qalghan bir ýlgisi siyaqty. Bayaghyda qoldanystan, ainalystan shyqqan, ózining barlyq maghynasynan airylyp, endi týsiniksiz anomaliyagha, keyde qúbyjyq qúbylystargha ainalghan kóne daghdylar, ghúryptar men zandardy siz osy Indiyanyng býgingi túrmysynan úshyrastyrasyz. Mine, osy Indiyada, o bastaghy bar bitimimen búzylmay saqtalghan qúbylystyng biri - dәstýrli dýniyedegi qoghamdyq bólinis ýlgisi.

Endi osy jayynda qysqasha bolsa da aityp keteyik. Osydan ondaghan myng jyl búrynghy bayyrghy zamanda da dýnie osynday kýrdeli bolghan. Ol zamanda da jer betinde qaptaghan qalalar bolghan, mәn-maghynasy, mýddesi bizdikinen aspasa, kem emes ómir bolghan. Bizden bar aiyrmasy - ol kezde nәsilder, millәttar, halyqtar bolmaghan. Áuletter ghana bolghan. Kóne ýndining jazba tili sanskritte búny «varna» deydi. Gollandiyanyng ghalymdary «kasta» degen termindi paydalanady. Al biz qazaq úghymyna jaqyn «әulet» degen sózdi alayyq. Búnday әulet tórteu eken. Birinshisi, jәne eng jogharghysy - brahmandardyn, bizshe sahabalardyng әuleti. Búlar Qúdaymen, yaghny Absolutpen tildesedi, fәny dýnie jayynda kóp oilanbaydy, bar aqyly tek qana baqigha baghyshtalghan. Búdan keyingi «kshatriyler», bizshe әskery әulet. Búlar baqy jayly kóp oilanbaydy, bar keregi fәniyde. Áreketti ghana moyyndaytyn búl qajyrly әuletten әlemdi biylegen patshalar shyqqan. Ýshinshi әulet - «vayshiyalar», enbek adamdary, qolónershiler, saudagerler, t.t. Tórtinshi әulet - «shudralar», eng tómengi tap. Búlar negizinen qúldyqta jýretin әulet.

Qondyger-qanly, әskery qogham bolghandyqtan ekinshi top - «kshatriyler» tobyna jatady.

Songhy zertteulerge qaraghanda dәstýrli dýniye, nemese qarapayymdap aitsaq, Ilki Dәstýr, osydan 11500 jyl búryn kýiregen eken. Biraq, býkilәlemdik apattan aman qalghan halyqtardyng kóbi ózderin basqaratyn, biylep-tósteytin patshalardy mindetti týrde әskery әulet, «kshatriyden», nemese, bizshe aitqanda qanlydan, qondygerden qalap súrap alu daghdysyn, dәstýrin úmytpaghan. Qúrmetti oqyrman, siz osy mәlimetterge senuiniz kerek, aqiqat dep qabyldauynyz kerek. Al senbeseniz, onda búdan keyingi әngimede eshqanday mәn-maghyna qalmaydy. Býkilәlemdik apattan keyin de adamzat esin jiya bastaghan mynjyldyqtar barysynda dәstýrdi úmytpaghan halyqtar qanlydan, qondygerden baryp ózderine patsha súrap alatyn bolghan.

Áriyne, osy joldardy oqyp otyrghan adam «Avtor jana ghana dәstýrli dýniyede millәttar, halyqtar bolmaghan - tek kastalar, әuletter ghana bolghan deydi de, sodan song aunap týsip, halyqtar qanlydan, qondygerden ózderine patsha súrap alatyn bolghan deydi. Sonda qay sózge senemiz? Halyqtar sonymen boldy ma, bolmady ma?» dep tanqaluy mýmkin. Tandanys oryndy. Alayda búl tandanysqa jauap ta dayyn.

Qúrmetti oqyrman, keshirim ótinemin, biraq men «halyq» degendi, әngimeni jenildetu maqsatyndaghy shartty termin retinde alyp edim. Aldynghy aitqanym dúrys. Millәttar, halyqtar bolmaghan. Últtar, últtyq memleketter keyin payda bolghan, dәlirek aitqanda, keyinirek, jәne qoldan jasalghan. Al biz aityp otyrghan qanly zamanynda adamzatta últtyq sana emes - tek әulettik sana ghana bolghan.

Qanlydan patsha súrap әkelu kózkórim jerdegi keshegi ghana tarihta bolghan qúbylys. Alysqa barmay, Reseydi-aq alayyqshy. Boris Godunov taqqa zansyz otyrardyng aldynda Reseydi Skandinaviyadan kelgen Rurikter әuleti biylegen. Ivan Groznyy men onyng úly Fedor - Rurik әuletining songhy patshalary. Godunov ólgennen keyin neshe jylgha sozylghan búlghaqtan song boyarlardyng qúryltayy taqqa Romanovtar әuletin otyrghyzdy. Romanovtar - orystyng ózinen shyqqan «últtyq patshalar» әuleti. HH ghasyrdyng basynda ózining 300 jyldyq torqaly toyyn toylap taqtan tayghan búl әuletting osy ýsh ghasyrlyq biyligi kezinde Reseyde eshqashan bereke bolghan emes.

Áriyne, skandinavtar - Qanly emes. Biz búl jerde, skandinavtardyn, manayyndaghy halyqtargha patsha ýlestiretin әskery әulet ekenin ghana aitqymyz keldi.

Qúrysh degen kim edi?

Oljas Sýleymenov ózining «Az y Ya» atty enbeginde Qúrysh patshany bala kezinde asyrap-saqtaghan sýt anasynyng esimin taldaydy.

Qúryshtyng ógey anasy Spako - ómirde bolmaghan adam eken. Ýndi-europa tilderi dep atalatyn tildik jýiede «spako» nemese «sobaka» - «iyt» degendi bildiredi. Al it pen qasqyr - ekeui bir totem. Odan әri qaray terendegen ghalym «sobaka-spakony» týrik tilderindegi (mysaly, qazaq tilindegi) «iyis baq», yaghni, «iyisshil, izshil, maqúlyq» degen sózden shyqqan dep dәleldeydi.

Mәdeniyette bir qúbylys bar, ony shartty týrde «pressing-diffuziya» («syghylu-kenen») dep atayyq. Ýlken oqighalar, tekster, t.t. keyde yqshamdalyp, kishireyip otyrady. Kýnderding kýninde últtyq mәdeniyet ózin-ózi payymdap, jana sujetter izdey bastaghanda osy tanbalardyng júmbaghyn sheshedi. Sol kezde tanba ózining alghashqy tekst qalpyna keledi, úlghayady. Qúrysh patshanyng balalyq shaghy hikayasyn osy zandylyqqa salyp payymdasanyz, onda «Qúrysh patsha bala kezinde itke (nemese qasqyrgha) tabynatyn bir taypanyng tәrbiyesinde bolghan» degen tekst shyghady. Al qasqyr (nemese iyt) - qanlynyng totemi ekenin eske týsirsek, onda Qúrysh bala kezinde «qanlynyn», «qondygerdin» tәrbiyesinde bolghan bolyp shyghady. Rumyn ghalymy Mircha Eliade bir maqalasynda parsy mәlimetterine silteme jasap otyryp, Qúryshtyng haumavarga degen skifting ruynan shyqqandyghyn atap ketedi. Búdan nendey qortyndy shygharugha bolady? Demek, Qúryshtyng nәsili parsy emes - qanly, qondyger. Parsylar, bayyrghy salt boyynsha qanlynyng bir ruynan ózderine patsha súrap alghan.

Olay bolsa, endi Túmar men Qúryshtyng soghysy - kim men kimning soghysy degen saual tuady. Túmar - qanly, Qúrysh - qanly. Sonda qanly men qanly soghysqany ma? IYә, dәl solay. Tek az-maz týzetui bar. Áriyne, Qúryshtyng әskeri - qanly emes (ishinde Qúryshtyng atalastary boluy da mýmkin, bolmauy da mýmkin). Qúryshtyng әskeri parsy imperiyasyndaghy jýz týrli halyqtardyng ókilderinen jasaqtalghan.

Qanlynyng әskeri Qúrysh býkil әlemnen qúrap, jinap alyp kelgen úly armiyamen soghysqan. Al birimen-biri ayausyz keskilesken eki armiyany da basqarghan - qanly, qondyger patshalary. Yaghni, bәri de bayaghyday, keshegidey, barlyq uaqyttaghyday, qanly, qondygerding eki aqsýiek әuleti, eki elitasy bir-birimen soghysqan. Kóshpendi kóshpendimen kýresken.

Babyldyng qazynadarlary

Sasanid tarihshylarynyng jazbalaryndaghy eng qúndy mәlimet Babyldyng qazynadar-sahabalaryna qatysty.

Áueli qalanyng atyna qatysty bir-eki auyz anyqtama. Batys әuleti Vavilon dep, biz Babyl dep ataytyn qalanyng ózindik aty - Babilu. Últtyq tilder, últtyq memleketter payda bolmay túrghandaghy etimologiya boyynsha Babilu - «Qúdaygha aparatyn qaqpa» degendi bildiredi. «Bab» - qaqpa, al «Ilu» - Qúday. Yaghni, «Alla» degen Qúdaydyng aty búrynnan bar. Mysaly, «Alla» sózimen «Illahi» sózi qatar jýre beredi. Qazaqta da «bab» - «qaqpa» degen maghyna beredi. Mysaly, «Arystanbab» - «arystannyng qaqpasy» degen maghyna beredi. Keyinnen búl ómirde shyn bolghan әuliyening esimi dep tanyldy.

Abaydyng «Eskendir» poemasyndaghy Eskendir kelip qaqqan, Allagha aparatyn qaqpa - osy Babyl, sonyng qaqpasy. Hәkim Abay Babyldyng biraz qúpiyasyn bilgen siyaqty, sebebi atalghan poemadan әldebir qorqynyshty, tylsym astar seziledi.

Babyldyng qalay payda bolghandyghy, irgesin kim, qalay qalaghandyghy Vavilon tarihyna qatysty kitaptarda egjey-tegjeyli aitylghan. Biraq búl kitaptar birnәrseni - Babyldyng týsiniksiz, júmbaq, qorqynyshty qúdyreti jayynda eshtene aitpaydy. Biz tek qalany jәne shaghyn memleketti patsha әuleti emes, sahaba siqyrshylar әuleti biylegenin bilemiz.

Sahabalar óte bay bolghan. Olar patshalardy ghana emes, tútas memleketterdi satyp ala alatyn bolghan. Mysalgha, qala halqy mereke kýnderi ghana tamashalay alatyn Bela Marduka qúdaydyng mýsini saf altynnan qúiylghan eken. Salmaghy - 8 tonna. Ayta keteyik, 8 tonna altyn - shaghyn bir memleketting budjeti. Búl, mýsinning óneboyyna ornatylghan qisaby joq gauhar tastyng qúnyn eseptemegende. Al, sahabalardyng qúpiya ghibadathana¬synda, olardyng ózderinen basqa adam balasy kóruge tiyis emes Marduka mýsinining salmaghy 20 tonnaday eken. Álbette, búl mýsin de taza altynnan qúiylghan. Sasanid tarihshylar, búl altyn (mýsindi qúigha ketken altyn) sahabalardyng bar qazynasymen salystyrghanda tenizding janyndaghy tamshyday-aq dep kuәlandyrady. Babyldyng kýntizbesinde arnayy bir kýn bolypty. Qazirgishe tamyz aiynyng bir kýni. Osy kýni Babyldyng barlyq qúldaryna, qyzmetshilerine bostandyq beriledi eken (bir kýndik bostandyq). Ol kýni olar ne ishem, ne jeymin demeydi. Tipti, erkelep patsha men uәzir bolyp, týrli sahnalyq oiyndar oinaytyn bolypty. Osynday bir kýndik merekening kezinde sahabanyng ýiin jinap, dastarhan basynda sharabyn qúiyp berip túratyn bir qyzmetshi masayyp qalyp, «bizding qojayyndarymyz býkil jerimen, halqymen, patshasymen qosyp satyp alatyn bir layyqty memleket taba almay jýr» dep aityp salady. Ertenine sol qyzmetshi izim-qayym joghalyp ketipti. Osydan qalghan «Qojayynyng qúdyretti bolghan sayyn, auzyng berik bola týsu kerek» degen babyldyq eski maqal bar eken.

Sahabalardyng anyq shyqqan tegin, qay әulet ekenin de eshkim anyqtap aityp bere almaydy. Áyteuir dәstýrli dýniyeden, yqylymda qalghan Altyn Imperiyadan tamyr tartqan túqym ekeni ghana ayan.

Qúrysh patsha Babyldyng qaqpasyna kelgende sahabalar Nabonid patshanyng qol-ayaghyn baylap, alyp shyghypty. Bir derekte patsha óltirilgen eken. Eski salt boyynsha qanday jihanger bolsa da qalagha kirgennen keyin ghibadathanagha kelip, bas sahabagha sәlem berip shyghuy kerek eken. Qúryshtyng oqqagharlary ghibadathanagha kirmek bolghanda, sahabalar olardy «senderge kiruge bolmaydy, patsha ghana kiredi» dep toqtatypty. Sonymen, Qúrysh altynmen aptalghan auyr esikten ary ótedi de ... izim-qayym joghalady. Jasauyldar úzaq tosyp, aqyrynda ghibadatha¬nagha búzyp kirgende, samaladay bop jýzdegen sham janyp túrghan ýlken zaldyng ortasynda shalqasynan talyp jatqan patshasyn kóredi. Qabyrghany jaghalay ýlken adamnyng keudesinen keletin auyr sandyqtar. Sandyq¬tardyng ishi tolghan altyn.

Mine, osy kýnnen bastap jihanger Qúrysh qansha soghys jýrgizse de eshqashan aqshadan taryqpapty. Biraq, osy kýnnen bastap ol soltýstik-batystaghy Dәshtini mekendegen qondyger, qanly júrtyn qaytkende baghyndyruym kerek, al baghynbasa, onda jer betinen joyym kerek degendi aita bastaydy. Jaulanghan júrttardan qosylghan grek, lidiyalyq, armyan, assiriyalyq әskerbasylarmen qatar Qúryshtyng sarayyndaghy әskery kenesterge birneshe sahaba da qatysyp otyrady eken. Árbir kenes sayyn olar da «jer betinde qanly-qondyger (skiyf)» barda memlekettering qauipsiz bola almaydy, halqyng tynysh úiyqtay almaydy» dep qozdatyp otyrady eken. Qúryshtyng ghibadathanada talyp jatqan jayyn sasanid tarihshylar bylay dep týsindiredi. Qúrysh kirgennen keyin bas sahaba oghan bir ishimdik berip ant alady, ant kezinde, yaghni, ishimdikting qúramyndaghy jady dәri әser ete bastaghanda qisaby joq altyndy kórsetedi. Yaghni, altynnyng beynesi men qanly-qondygerdi jaulau, jon iydeyasy patshanyng sanasynda matasa baylanysyp bekigen. Sol sebepti, armiyanyng týrli qajetine dep әrbir kezekti altynnyng somasyn alghanda sol altynmen birge bekigen iydeya qaytadan janghyryp otyrady. Qúryshtyng sanasyndaghy qondyger-qanlymen soghysu, olardy jon iydeyasy aqyrynda maniya dәrejesine kóteriluining sebebi osynda jatyr.

Qúryshtyng jýrgizgen jaugershiligin qazirgi jaњandyq teoriyalar túrghysynan payymdaghanda onyng tek daryndy qolbasshy ghana emes, sonday-aq úly sayasatker, úly jahanger ekenin de moyyndauymyz kerek. Onyng Grekiyany (Kóne Yunan) jaulaghandaghy týp múraty - qondyger-qanly, basyna kýn tughanda aunay salatyn Europanyng qút qonghan jasyl jazira jaylaularyn basyp alu. Sodan song Aughanstan taraptan joryqqa shyghyp tyqsyrsa, bir-eki jylda Europagha qaray shegingen qanly nәsili Qara tenizding manayynda, shamamen qazirgi Qyrym, Rumyniya, Vengriya jerinde qyspaqqa týsip, eki maydanda soghysyp, tolyq qyrylugha tiyis.

Mine, Qúrysh patshanyng osy jaњandyq jobalaryn bastan-ayaq qarjylandyrghan Babyldyng qazynadar-bankirleri - ózimiz әngime qylghan sahabalar.

Babyldy biylegen, siqyrshylyq-duahandyqty menger¬gen sahabalardyng qanly-qondyger әuletine degen osynsha óshtigining syry nede? Áskery әulet, «kshatriy» nemese bizshe qondyger-qanly әuleti men brahmandardyng bir tarmaghy bolyp sanalatyn sahabalar әuleti arasyndaghy búl jaulyq sonau, úly apattan ary ondaghan myng jyldar búryn qúrylghan Altyn Imperiyadan kele jatqan siyaqty. Fransuzdyng dәstýrshil ghalymy Rene Genonnyng aitysyna qaraghanda, osydan әldeneshe myng jyl búryn brahmandar әskery әuletke, «kshatriylerge» qarsy kóterilis bastapty. Osy kóterilis barysynda brahmandar biraz jetistikke jetip, әskery әuletting bir bóligin qyryp jibergen kórinedi. Artynsha qayta serpilgen әskeriyler brahmandardy ayausyz jazalaghan eken.

Áskery әuletting ýstemdigine tóze almaghan sahabalar ómir boyy kek qaytarudy oilaghan. Biraq, soghys ónerinde ózine teng jau tappaghan qanly-qondyger әuleti sahaba¬lardyng qanday әreketin bolsa da janshyp tastaghan. Túmar әjening úly әkesi Ishpaqaydyng kóne Mәurennahr - Iran men Ghajam ólkesine jasaghan joryghy, búl da sahabalardyng lanyn toqtatudyng әreketi edi.

Dariyaushtyng basyna qonghan baq

Qúryshtan keyin patsha bolghan Dariyding parsysha aty - Dariyaush. Patsha әuletine eshqanday qatysy joq, Gushtasp degen qyzmetshi qúldyng balasy. Osy uaqytqa deyin әlemdik tarih ghylymy qúl balasynyng parsy taghyna qalay otyrghandyghyn týsindirip bere almaydy. Qúrysh patshanyng әieli Jahanbanudan tughan Kambiz jәne Bardiya degen eki úly bolghan. Ekeui de qalgha, taq múrageri. Osylay bola túra ata-teginde handyq joq, beymәlim bir adamnyng parsy imperiyasynyng tizginine qol jetkizui, әriyne, tanghajayyp nәrse.

Mysalgha, qazirgi Angliyadaghy koroli әuletin qaranyz. Koroleva Elizaveta qartaysa da taqtan týsetin týri kórinbeydi. Sheshem biylikti qashan maghan tabystaydy dep kýte-kýte prins Charliz qartayyp ketti. Endi koroleva kóz júmghanda Angliyanyng koroli bolyp onyng nemeresi Edvard taghayyndalady dep josparlanyp otyr. Al endi Elizaveta o dýniyege attanghanda barlyghy basqasha bolyp shyqsa, mysaly, Angliyanyng koroli bolyp kezinde korolevanyng shayyn qay¬natqan bir kýtushi-malay taghayyn¬dalyp ketse, qalay bolar edi?

Mineki, qúl balasy Dariyding parsy imperiyasyna patsha bolyp, taqqa otyruy, shamamen osynday qúbylys. Álemdik tarih ghylymy osy oqighalar kesheninen asa mәndi jәne eng basty elementti alyp tastaghan. «Alyp tastaghannyn» ózi tura anyqtama emes. O bastan esepke almaghan. Álemdik tarihtyng eng ýlken qatesi, eng ýlken qasireti, búdan keyin de talay qatege úryndyratyn qa¬sireti osy.

Tarihshylar osy zanghar oqigha¬daghy basty personaj - Qúrysh patshany jarty million әskerimen birge joq qylghan qanly-qondyger әuletin, jәne osy әuletting úly әmirshisi Túmar patshany «úmytyp ketken». Nemese, dәlirek aitqanda, o basta esepke almaghan, qatystyrmaghan.

Osy jerde shaghyn sheginis ja¬sayyq. Batysta Karl Yaspers degen ghalym bolghan. Tarih filosofiya¬symen ainalysqan. Sol K.Yaspersting «Tarihtyng mәni men múraty» («Smysl y naznachenie istoriiy») atty kitaby bar. Batys әuletinin, batys júrtshylyghynyng bizge qatysty meymanasynyng ensiklopediyasy ispetti tamasha enbek. Osy kitabynda K.Yaspers tarihtan «osevoe vremya» («kindik uaqyt») degendi shygharady. Belgili bir kezende adamzattyng sodan keyingi damu baghytyn, baghdaryn, adamdyq mәdeniyetting mәn-maghynasyn aiqyndaghan oqighalar bolghan. Mine, osy kezeng «kindik uaqyt» dep atalady. Sodan song K.Yaspers osy ózgeristerding basy-qasynda túrghan halyqtardy iriktep alady da, olardy «tarihy halyqtar» («istoricheskie narody») dep bólek sórege qoyyp qoyady. Bizding tarihymyz búl «kindik uaqytqa» kirmeydi. Al bizding ózimiz «tarihy halyqtar» dep atalatyn marhamatty tizimde, әlbette, joqpyz.

Osydan eki jarym myng jyl búryn bolyp ótken, adamzat tarihyn mýldem basqa arnagha búryp jibergen qondyger-parsy soghysyn zerdelegende batys jәne orys tarihshylarynyng payymdau daghdylarynan osy yasperstik prinsipting salqyny sezilip túrady. Túmar padisha bastaghan qanly-qondygerdin, býkil әlemning qúrama armiyasyn talqandauy  men alystaghy Parsyda qúl balasy Dariyaushtyng taqqa otyruynyng arasynda eshqanday bay¬lanys joq siyaqty. Baylanysynyz ne, tipti, týk bolmaghan siyaqty. Qanlylar parsynyng әskerin talqandaydy, Qúryshtyng basyn shabady da, tiri qalghan azyn-aulaq parsynyng qolyna tabystap shygharyp salady. Al ózderi iyen dalada ... qoy qúsap jayylyp qala beredi. Áriyne, olay bolmaydy. Búnday soghystan keyin jengen el óktem bolady, jenilgen el kiriptar bolady. Jengen el jenilgen elge býkil soghystyng shyghynyn eseptep auyr salyq salady. Sodan song keleshek soghys, qantógisti boldyrmas ýshin, yaghni, pәleketting aldyn alu ýshin búrynghy patshanyng әuletin mýmkin bolghanynsha tolyqtay joyady da, taqqa basqa әuletti, ózining ynghayymen jýretin quyrshaq patshany otyrghyzady. Barlyq uaqytta osylay bolghan, jәne búdan keyingi barlyq uaqytta osylay bola bermek. Búl tarihtyn, memleketaralyq qatynastyng mәngi ólmeytin, mәngi ózgermeytin arhetiypi.

Qúrysh patshanyng túqymy tolyqtay qyrylyp ketip, qúl balasy Dariyaushtyng taqqa otyruyn, keyinnen Eskendir Zúlqarnayyn - Aleksandr Makedonskiyding Dariyaushpen soghysqanda maydan dalasynda qondyger-qanlynyng atty әskerimen bettesuin, taghy basqa júmbaq jәitterdi bir nәrsemen - kemenger Túmar padishanyng Parsy imperiyasyn jaulap, onyng biylik jýiesin kýshpen ózgertkendigimen ghana týsindiruge bolady.

Áriyne, búl mәlimetter eshqayda ketken joq, qúpiya qoymalarda, múrty búzylmaghan kýii saqtauly túr. Tek sony qazirgi ýstem tarihy mektepter, «ol bylay edi, bylay bolyp edi, mynany bylay týsinu kerek» dep interpre¬tasiyalap jetkizedi. Biraq erte me-kesh pe, aqiqat ashylady...

...Birde әnshi Jәnibek Kәrmenov pen ghalym Aqseleu Seydimbekov ekeui meni bir ýige qonaqqa ertip apardy. Ýy iyesi qariya búryn memlekettik qauipsizdik organdarynda qyzmette bolghan eken. Zeynetke shyqqan adam әngimeshil bolady ghoy. Sol kisiden estigen hikayalarymnyng biri. Ermahan Bekmahanov atylar aldyndaghy songhy tergeude otyrghanda, tergeuge qatysyp otyrghan bir tarihshy «osy sender, qazaqtar, keudelerine nan pisip nemenege kergiy¬sinder, bir-aq bettik tarihtaryng bar, nemenege kisimsiy¬sinder?» depti. Sonda eshqanday ayaushylyqtyng bolmay¬tynyn, ózining ólimge kesilgenin sezip bolghan, ajalgha moyynsúnghan Ermahan aghamyz jymiyp túryp «Qondy¬gerding sol jalghyz-aq bettik tarihyna býkil әlem syiyp ketti emes pe» («Da, no na etoy edinstvennoy straniyse skifskoy istoriy umestilosi vse chelovechestvo») dep jauap beripti.

Sóz sony

1992 jyldyng kókteminde jolym týsip Týrkistangha bardym. Júmys tyndyrylghannan song jergilikti isker jigitter «nendey tileginiz bar?» dedi. «Shiyelige barsaq» dedim. «Lәbbay» dedi ýy iyeleri. Biraq, Shiyeli men oila¬ghan¬nan mýldem basqa bolyp shyqty. Mening elestetuimde búl úlanghayyr jazyq jer bolugha tiyis edi. Al mening kórip túrghanym kileng egindik, irkes-tirkes bau-baqsha, alma, shie baqtary. Jer óndep qayshylas¬qan halyq. Mashinamen jýrip otyryp, bir ashyqtau jerge shyqtyq. Osy biyikteu dónnen manaygha kóz tastadym. Áyteuir osy jerde bolghanyn bilemin. Ótken ómirden iz joq. Qazirgisin qamdaghan býgingi ómir. Biraq babalarymyz keyingi úrpaghym ósip-ónsin demep pe edi. Tek biz solardyng úrpaghy ... olardyng dittegen jerinen shygha almadyq. Biz tarihtyng mýldem basqa jolyna týstik.

Osy jerge, mine, myna tabanymyzdyng astyndaghy qara topyraqqa tógilgen qondyger-qanlynyng qasiyetti qany bayaghyda juylyp ketti. Babalarymyz shashqan aibyndy úran auagha sinip joq boldy. Kelu, ketu, óshu ... bolmystyng búljymas zany. Qara jerding belin qayystyryp qondyger-qanly da ótti búl dýniyeden. Biz keldik... Biz de ketemiz... Basqalar keledi... Jer mәngi... Myzghymaydy... El mәngi...

Postskriptum

2009 jyly «Birjan Saldyn» túsaukeseri ótkennen keyin rejisser Dosqan Joljaqsynov meni shaqyryp aldy da: - Sen Túmar men Qúryshtyng hikayasyn bilesing be? - dedi.

- Bilem, - dedim.

- Endeshe sen osy jayynda tolyq metrajdy kórkem filimning ssenariyin jaz. Endi Túmar әjemizdi asqaqtatayyq, - dedi Dosqan.

Mәseleni jaqsy bilem. Tapjylmay otyryp eki aida ssenariydi dayar ettim. Ishinde qondyger-qanlynyn, parsynyn, Qúrysh pen Túmar әjening qily taghdyry, sol kezdegi halyqaralyq ahual, әlemdik sayasat, soghystyng neden bastalghany, soghystyng ózi jәne onyng qalay ayaqtalghany, soghystan songhy qondyger-qanly elining úlan-ghayyr toyy, toydan songhy әskery kenes, Dariyaushtyng taqqa otyrghany, taghy da kóp jәitter bar. Ssenariy Túmar әjening ólimimen ayaqtalady.

Oqyghandardyng barlyghy únatty. Sonymen ssenariydi «Qazaqfilim» kinostudiyasyna ótkizdim. Alayda, búnday zanghar blokbasterdi týsiru ýshin Gollivudtyng qarjysy kerek eken. Sonymen onday budjet joq, búl is toqyrap túr. Sol eki arada ssenariydi kinohikaya qylyp, «Júldyz» jurnalyna jariyaladyq, «otuken.kz» saytyna qoydyq.

Oyymsha, búl filim týsirilse, qazaqtyng ghana emes, býkil týrik nәsilining danqy, abyroyy asady. Sebebi, Túmar býkil qondyger-qanly әuletining jәne solardan taraytyn týrik nәsilderining ortaq anasy. Al әzirge býkil is óner tóniregindegi azamattardyng yqylas-peyiline ghana tirelip túr. Áriyne, iygilikti is qashanda óz jalghasyn tabady, týptin-týbinde múratyna jetedi. Osylay bolsyn dep seneyik, aghayyn.

«Abai.kz»