Jәnibek QOJYQ, jergilikti qoghamdyq belsendi:

Búl bastama - aqsaqaldardyng qolymen Astanadaghy «bireulerdin» jasap otyrghan әreketi. Ol kerek deseniz, Preziydent te emes. Elbasy jaqtan dәl osy Beket atanyng atymen ataugha tapsyrma berildi dep oilamaymyn.
Meninshe, búl - ýlken qatelik. Múny Janaózen basshylyghynyn, aqsaqaldardyng auzymen aitqyzdy. Alayda, olardyng búl úsynystaryn, bastamalaryn qoldaghan birde bir jyly pikirdi, qandayda bir aqparatty eshbir baspasóz jariyalaghan joq. 

Osyny bastaghan 40 shal qazir halyqtyng ortasyna kire almay jýr. Kez kelgen jerde osy kisilerdi kýstanalap, úrsyp, renishin bildiretin halyq kóp. Eng quanyshtysy, Janaózen qalalyq mәslihaty búl mәseleni kýn tәrtibinen alyp tastady. «Halyqtyng ýlken qarsylyghyna qalamyz» dep joghary jaqtyng sheshiminen bas tartty. 
Birinshiden, Janaózenning atyn ózgertu ýshin jergilikti halyqtyng oi-pikirimen, kózqarasymen sanasuy kerek.

Ekinshiden, búl mәsele Janaózen qalalyq mәslihatynyng sessiyasyna enip, deputattar dauysynyng 51 payyzyn aluy kerek.

Ýshinshiden, oblystyq mәslihattyng kelisimen respublikalyq onomastikalyq komissiyagha berui kerek. Búl mәsele sonda ghana sheshimin tabady. 

Jәnibek QOJYQ, jergilikti qoghamdyq belsendi:

Búl bastama - aqsaqaldardyng qolymen Astanadaghy «bireulerdin» jasap otyrghan әreketi. Ol kerek deseniz, Preziydent te emes. Elbasy jaqtan dәl osy Beket atanyng atymen ataugha tapsyrma berildi dep oilamaymyn.
Meninshe, búl - ýlken qatelik. Múny Janaózen basshylyghynyn, aqsaqaldardyng auzymen aitqyzdy. Alayda, olardyng búl úsynystaryn, bastamalaryn qoldaghan birde bir jyly pikirdi, qandayda bir aqparatty eshbir baspasóz jariyalaghan joq. 

Osyny bastaghan 40 shal qazir halyqtyng ortasyna kire almay jýr. Kez kelgen jerde osy kisilerdi kýstanalap, úrsyp, renishin bildiretin halyq kóp. Eng quanyshtysy, Janaózen qalalyq mәslihaty búl mәseleni kýn tәrtibinen alyp tastady. «Halyqtyng ýlken qarsylyghyna qalamyz» dep joghary jaqtyng sheshiminen bas tartty. 
Birinshiden, Janaózenning atyn ózgertu ýshin jergilikti halyqtyng oi-pikirimen, kózqarasymen sanasuy kerek.

Ekinshiden, búl mәsele Janaózen qalalyq mәslihatynyng sessiyasyna enip, deputattar dauysynyng 51 payyzyn aluy kerek.

Ýshinshiden, oblystyq mәslihattyng kelisimen respublikalyq onomastikalyq komissiyagha berui kerek. Búl mәsele sonda ghana sheshimin tabady. 

Janaózen halqy búl ataugha 100 rayyz qarsylyq kórsetip otyr. Manghystau audany-nyng aqsaqaldary «Endi búl mәselege qaytyp oralmaymyz. Beket atanyng esimin qalagha ýzildi-kesildi berilmeydi» degen ashyq hatyn jariyalady. Osyghan qarap, endi qalanyng atauy Beket atagha auystyrylady dep oilamaymyn. 

Beket atany Manghystau eli ruhany kýsh retinde baghalaydy. Beket atanyng dýniyeden ótkenine 199 jyl boldy. Alla qalasa, kelesi jyly 200 jyl bolady. Osy uaqyt aralyghyn-da jergilikti, osy ónirding adamy atanyng esimin balasyna berip kórgen joq. Balagha ata-anasy tyiym salyp, úrysqan bolsa, onda Beket atagha til tiyedi. Sondyqtan halyq búl әruaqty qúrmetteydi. Osynday qúrmet tútatyn túlghanyng esimin qalagha beruge, onyng atyna kir keltiruge jergilikti halyq, biz, qarsymyz!

Svetqaliy NÚRJAN, aqyn: Búl Janaózenning atyn ózgertuge úsynys bildirgen aqsaqaldardyng artynda basqa da aqsaqaldar bar dep oilaymyn. Yaghni, búl mәsele sayasy oiyngha ainalyp otyr. Qansha býrkemelegenmen, «býrkegen jerdi býrge shyghady» emes pe?!

Birinshiden, búl qadam últtyng namysyna tie bastady. Janaózenning atyn halyqtyng sanasynan óshiruge tyrysqan әldekimderding jymysqy sayasaty bәribir oryndalmaydy dep oilaymyn. Óitkeni, Janaózen tarihta qalayda qalady. Ony maqsat etkenderding barlyghy ertengi kýni tarihtyn, qara halyqtyn, qúdaydyng aldynda jauap beredi. Jauyrdy jaba toqyp, ótkendi úmyttyramyn deu - әbestik.

Mening búghan naqty dәlelim bolmasa da, kózge kórinip, sanalynyng óresi jetetindey bir shyndyqty aitqym keledi. Búl - Beket atamyzdyng esimin saudagha salu. Sayasy saudalau. Onyng keshegi kelensizdikten tógilgen úrpaghynyng qanyn osy atanyng atymen óshiru. Bir ghana aitarym, Beket ata eshkimning qúldyghyna, qúrmetine zәru emes. Óitkeni, ol - Allanyng sýigen qúly. Qazaq ol kisining esimin onsyz da qúrmettep, qadir tútady. Sondyqtan búl bastamany kóterip jýrgen aqsaqaldardyn, olardy osy qadamgha salyp, jol kórsetip jýrgen jandardyng imandary ózderine joldas bolsyn. Búdan basqa aitarym joq!

Ázirlegen Gýljan RAHMAN

"Últ tayms" gazeti