1978 jyly Tashkentke issaparmen barghan kezim. Kýni boyy Nauay atyndaghy kitaphanada júmys isteymin. Mamyr aiynyng ishi. Kýn ystyq. Týs әletinde kitaphananyng artynda aghyp jatqan Anhor ózenine shomylamyn da, kitaphana jabylghansha, keshki saghat 9-10-gha deyin otyramyn.

Kýn jeksenbi bolatyn. Býgin ózime demalys jasap, qalany aralayyn degen oimen, kitaphanadan shyqsam, bireu aiqaylap jýr: «Tashkentting manyn aralaytyn avtobus túr, baghasy 3 rubli, mynaday jerlerdi kóresizder», – deydi. Minip aldym, ishi tolghan Baltyq boyy elderining turisteri, bos oryndargha men siyaqty joldan qosylghandardy alypty. Qala týbindegi «Leningrad» atty kolhozgha әkeldi, mektepti, balabaqshany aralatyp, bir kolhozshynyng ýiine keldik. Ýi-jayy jaqsy, bәri gazben jylidy, men ýy iyesinen: «Qansha malynyz bar?» – dep súrap edim, ol: «tórt qoyym bar», – degende mensinkiremey «maldan júrday eken ghoy» deymin ishimnen. Meni tanghaldyrghany – kýmbezdi jýzimdik jәne tandyr pesh. Qabyrghalary týgeldey jýzimmen órilgen kýmbez, astynda, sәki ortasynda jataghan ýstel, ainaldyra kórpe-jastyq tóselgen. Kýmbezdi ainala sayrauyq qústardyng ýni beyne bir muzykaday. Álisher Nauay ózining әigili «Qústardyng tili» degen poemasyn osynday gýl-baqsha jýzimdikting astynda jazghan ghoy dep oiladym. As ýy jaghynda gazben jaghylatyn tandyr pesh ornalasypty. Kóz aldymyzda ýy iyesining әieli iylengen qamyrdy alyp, peshting ishki jaghyna japsyryp, birneshe taba nandy kóz aldymyzda dastarhangha qoyyp, turisterge ýlestirdi jәne cher-kýrish (Qazaqstannyng ontýstik ónirinde «syr-kýrish» dep ataydy ) deytin botqadan dәm tatyrdy. Baltyq elderining turisteri esteri ketip maqtap jatty.

Kolhozdyng mәdeniyet ýiinde konsert bolady dep, ghimarattyng ishin aralata bastaghanda, L.I. Brejnev bastaghan Saya­sy buro mýshelerining ishinen D.A. Qonaevty taba almay abdyrap qaldym: kóz jadymyzda jattalyp qalghan 9-orynda túratyn Diymekenning portreti joq. Birden: «Qonaevtyng portreti qayda?» – dep súradym, ózin mәdeniyet ýiining mengerushisi dep tanystyrghan, jasy 40-tar shamasyndaghy azamattan. Ol maghan jalt qarady da, jýre sóilep, ózbekshelep birdene aitty. Álgining sózinen Qonaevtyng sureti jóndeude ekenin týsindim. Ózi әri qaray turisterge «konsertke kirinizder» degende, men qatarlasa jýrip, orysshalap: «Zang boyynsha barlyq Sayasy buro mýshelerining sureti týgeldey ilinip túru kerek, qazir ilmesenizder, men Mәskeuge, Ortalyq komiytetke tilgiram salamyn» dedim. Bireu maghan «Sening jedelhatyng Ózbekstannan ketpeydi» dep mýsirkegendey boldy. «Onda qazir Saryaghashqa baryp, sol jerden jiberemin» dep qaltamnan «Pressa» degen qyzyl kitapshamdy kórsettim de, moynymda jýrgen fotoapparatymnyng qabyn sheship, Sayasy buro mýshelerining suretterin tegis týsirip, syrtqa shyghyp, mәdeniyet ýiining fasadyndaghy adresin de taspagha tartyp jatqanymda, әlgi mengerushi jigit kelip qújatymdy súrady. «Pressa» degen jazudy kórdi de, óni ózgerip: «Qazir zavhoz keledi, Qonaev atanyng suretin qoyamyz», – dedi. «Pressa» degen qatyrma qaghazdy «Bilim jәne enbek» jurnalyna maqala jazyp jýrgenimde redaksiya bergen. «Ata» degen sózdi estigende kónilim jylyp qaldy. «Portretti qoysandar, qazir qoyyndar» dep әlek salyp túrmyn. Ayaq astynan keudesinde «Enbek Qyzyl tu» ordeni bar qazaq shaly payda boldy. Túp-tura óz auylymdaghy Baymolda shaldan ainymaydy. Alghashynda Baymolda eken dep sәlem bere jazdap, ózimdi-ózim toqtatyp, bajaylay qarasam, auzy tolghan altyn tis, «adam adamgha úqsay beredi eken-au» deymin ishimnen. Shal janyma tayap:

– Qay jerden keldin, qaraghym? – dep súrady.
– Almatydanmyn.
– Qay tughan bolasyn?
– Qazaqpyn.
– Qazaq ekenindi kórip túrmyn. Eling qaysy, qay sýiekten bolasyng degenim ghoy, – degende, «Ony qaytesiz?» dep men ayaldamagha qaray jýrip kettim. Shal izimnen qalar emes, maghan: «Qonaev aqsaqaldyng sureti jel soghyp qúlap qalghan edi, qazir qoyady ghoy. Ýige jýr, qonaq bol. Qayda barushy edin? Mashiyne dayyn, әne», – dep, kók «Jiguliydi» kórsetti. Ishimnen bir ayaq tamaqqa bola satylmaymyn deymin óz-ózimdi qayrap.

Tashkentke baratyn avtobus ayaldamasynda túrghanda bir jas jigit kelip, ózin zavhozbyn dep tanystyryp: «Sizdi mengerushi shaqyryp jatyr. Qonaev atany ornyna ilip qoydyq», – dep qazaq shalgha taghy birdenelerdi aitty. Onysyn týsingen joqpyn. Taghy da maghan «ata» degen sóz jaghymdy estildi. Ýsheumiz mәdeniyet ýiine qayta keldik. Kirgen bette Sayasy buro mýshelerine qarasam, Diymekenning portretin ilipti, quanyp, ensem kóterilip qaldy.

Mengerushining bólmesine keldik, ýstelding ýsti tolghan jemis, shay keldi. Shal: «Qaraghym, osy jerde tuyp-óstik, eldi-jerdi kórdin, sharuashylyghymyz respublika boyynsha aldynghy orynda. Ana joly bir dauyl soghyp, Qonaevtyng sureti týsip qalghan edi, sony «әne qoyamyz, mine qoyamyz» dep jýrgende, uaqyt ótip ketipti. Bәri júmysbastylyq, ózing kórdin, Qonaev aqsaqaldyng sureti ornyna ilindi, jana tilgram sogham deysin, eki elding ortasyna syna qaqqannan basqa ne marqadam tabasyn?» – dedi sózin týiindep. Men: «Pәle izdegen adam emespin, telegramma soqpaymyn», – degenimde mengerushi qolyn berip, ekeumiz qol alystyq.

Qonaev 20 jylday Qazaqstannyng brendi boldy, mysaly, Mәskeu, Peterbor, ortalyq Reseyding basqa jerlerinde túrghandar Qazaqstandy bilmeytin edi. Al «Qonaevty bilesinder me?» desen, «On uvajaemyy chelovek, chlen Politburo», – dep jauap beretin.

Jaqynda Almatydaghy Qonaev múrajayyndaghy jana ekspozisiyalardy kórgende biraz oilar keldi. Tórde Qonaevtyng kresloda otyrghan mulyajyn jasapty da, ong jaghyna Qyzyl imperiya­nyng kósemderin: Stalinnen bastap, Hrushev, Brejnev, Chernenko, Andropov, Gorbachevke deytin gensekterding bәrining portretterin ilipti. Birinshiden, memleket jәne qogham qayratkeri D.Qonaev múrajayynyng tórinde HH ghasyrdaghy adamzattyng qas jauy, aty Gitlermen qatar atalatyn Stalin diktatordyng portreti túrghany dúrys pa? Adamzat Stalinnen, Mao Sze Dunnan alystaghaly qashan? Gruziya Reseyden jenilip, orys tankileri Tbilisiyge 30 shaqyrym qalghanda Saakashvily Stalin eskertkishining byt-shytyn shyghardy emes pe? Gruziyagha, Reseyge kerek bolmaghan Stalin bizge qajet pe? Tәjikstan Respublikasynyng qúryluyna erekshe kýsh salghan Stalinning sol elding muzey, teatr, t.b. jerlerinde birde-bir sureti joq. Al Stalin basqarghan 1918-1920 jyldardaghy ashtyqtan, 1930-1933 jyldardaghy ashtyqtan 4 mln qazaq qyrylghan, býkil el bastaghan serkelerinen intelliygensiyasynan aiyrylghan qazaqtyng tórinde Stalin nege túrady? Búl – tipti aqylgha syimaytyn masqara jayt.

Hrushev KSRO-nyng biyligine kelgennen bastap Qazaqstannyng basyna baqytsyzdyq ornady. 1930 jyly Ukrainada, keyin Mәskeu partiya úiymynyng hatshysy bolyp, ondaghan myng jazyqsyz adamdardyng ýstinen is qozghap, týrmege toghytqan, attyrghan Stalinning shuty (sayqymazaghy) atanghan Hrushev Qazaq­standaghy qazaq kadrlaryna jauday tiydi. Bir kýnde 9 qazaq ministrdi ornynan alyp, kópshiligin slavyan kadrlarymen almastyrdy. Tyng kóterudi syltau etip, 2 millionnan astam kelimsekti qazaq jerine әkelip tókti. Búl shyn mәninde Lenin «krestyanskaya kolonizasiya» dep bagha bergen Stolypinning Resey sharualaryn Orta Aziyagha qonystandyru sayasatynyng jalghasy edi. Myndaghan qazaq mektepteri jabyldy. Búl Qazaqstandy orystandyru sayasatynyng bastamasy bolatyn. Hrushevting qazaqqa jasaghan eng basty qastandyghy – 15% jerinen aiyrdy. Búryn-sondy qazaq tarihynda beybitshilik jaghdayynda, el aman, júrt tynyshta ghasyrlar boyy qyzghyshtay qorghap kelgen ontýstik ólkedegi qúnarly jerlerinen aiyryldy. Hrushev patshalyq qúryp túrghanda Qazaqstangha 6 ret kelipti. Hrushevten eki ese kóp biylik qúrghan Brejnevting ózi osynshama ret kelmegen shyghar. Hrushevting basty maqsaty – Qazaqstandy bólshekteu bolatyn. Qazaqstandy ólkelerge (kray) ainaldyru bastaldy, eng birinshisi Selinnyy kray, t.s.s.

1964 jyly Hrushev taqtan qúlamaghanda, Qazaqstannyng taghdyry qyl ýstinde túrar edi. El qamyn, jer qamyn oilaghan J.Shayahmetov, J.Tәshenov, D.Qonaev, t.b. kadrlar biyliktegi jetekshi oryndardan taydyryldy. Sol jyldary «Qazaqstanda júmysshy kýshi jetispeydi» dep, 1 mln qytay júmysshylaryn әkelmek bolghan eken. Biz sol jyldary «Manghystau Týrikmenstangha beriledi», «Úighyr avtonomiyasy qúrylady», t.b. degen әngimelerdi óz qúlaghymyzben estidik. Qazir Reseyde Hrushevti eske týsiretin birde-bir estelik joq, eshbir jerden portretin kórmeymiz de. Ol – ol ma, Mәskeu-Peterbor intelliygentterining auzynan «Ivanushka durachok na trone», «Mogilichik Sovetskogo Soiza» degen sózderdi, «KSRO-nyng qúlauy Hrushevtan bastaldy» dep jazylghan maqalalardy, teleradiohabarlardy kórdik, estidik. Hrushev aldymen Qonaevtyng jauy boldy. Qazaqstannyng birinshi basshysyna jolatpady, onyng esimi qazaqtyng basty jaulary Staliyn, Goloshekinmen qatar túruy kerek, múnday adamnyng suretin Diymekenning tórine ilu – aruaqty syilamau!

Diymekendi taghy bir qudalaghan adam – Gorbachev. 20 jyl respublikamyzdyng basynda túryp, KSRO-daghy auyl sharuashylyghy, auyr ónerkәsip, ghylym, mәdeniyet salasynda ýlken tabystargha jetkizgen enbegin mýldem elemey, bar-joghy 18 minutqa sozylghan plenumda júmystan shyghardy. Búl Jeltoqsan oqighasyna úlasyp, elimizding basty alany qangha boyalyp, myndaghan jastardyng taghdyry tәlkekke týsti. Kolbindi әkelip, Hrushev negizin salghan orystandyru sayasatyn jalghastyrdy. Kolbin 1991 jyly taqtan tayyp bara jatyp, «Búl respublikanyng soltýstik bes oblysy Reseyding jeri edi, ókinishke qaray, Qazaqstanda qalyp bara jatyr», – dep ózining aram josparyn ashyq aityp edi. Osy jaghday Diymekenning kitabynda keltirilipti, «Gorbachev keshirim súrady» dep jazylypty (qaranyz: Kunaev D.A. Ot Stalina do Gorbacheva. – Almaty: «Sanat», 1994. str. 326-327.).

Osy sózderdi oqyghanda jaghamyzdy ústadyq. Birinshiden, Diymekeng múnday sózdi jazuy mýmkin emes, ekinshiden, Gorbachevtyng keshirim súraghany turaly men estigen emespin jәne eshqanday derek joq. Búl – kitapty shygharushylardyn, redaktorlardyng qatesi, kitapty qayta basqanda múnday jalghan sózdi alyp tastau kerek.

Qysqasy, Diymekenning tórinde Brejnevten basqa birde-bir KSRO basshysynyng sureti túrugha qaqysy joq, onyng ornyna әriptes, zamandas, joldas bolghan adamdardyng suretterin qoyghan dúrys dep oilaymyn. Osy ýrdisting bastamasynday kórinip, Diymekenning ózi qadyr tútqan M.Tynyshpaevtyng sureti qoyylypty. Búl – óte dúrys istelgen shara. 1942 jyly Diymekeng Leninogorsk (Ridder) poliymetall kombinatynyng diyrektory bolyp túrghanda, KSRO týsti metallurgiya ministri Lomako kelip, ornynan alyp tastaydy. Sol kezde Diymekendi partiya-sovet júmysyna tartyp, qoldau kórsetken – J.Shayahmetov (ardagerler Seydәlim Tәnekeev pen Boshay Kitapbaevtyng jәne Ridderding qart júmysshylarynyng sózderinen). Keyinirek taghy da J.Shayahmetovtyng úsynysymen D.A.Qonaev Akademiyanyng preziydenti boldy. Sondyqtan Júmabay Shayahmetov, Panteleymon Ponomarenko, Bәiken Áshimov, Asanbay Asqarov, Ekeybay Qashaghanov, Súltan Jiyenbaev, Dýisetay Bekejanov, ózi aralasqan kolhoz basshylary Núrmolda Aldabergenov, Boshay Kitapbaev, Nikolay Golovaskiy, Ermek Serkebaev, t.b. suretteri túrghany dúrys shyghar.

Qazaqstan Ministrler Kenesining tóraghasy kezi dep, Diymekenning eki mәrte Sosialistik Enbek Erining júldyzdary taghylghan portretin qoyypty. Búl – qate. Sebebi ministrler kabiynetin basqaryp otyrghanda, atalghan marapattary bolmaghan.

Ata-anasynan qalghan samauyr, shyny, tәlenkelerding jogharyraq, ýstingi jaghyna jez legen ilinipti. Beti-qol, ayaq juatyn legen ekspozisiyanyng ýstingi jaghynda túr. Qashannan beri qazaq legen (shylap­shyndy) joghary ilushi edi? Sonymen qatar, Diymekenning tiri beynesi (mulyaj) ózine úqsamaytynday kórinedi maghan. Múrajaygha qazir adam kóp keledi. Qazaqtardy bylay qoyyp, kóp últty qazaq­standyqtar, sheteldikter tolastamaydy. Sondyqtan muzey ekspozisiyasyn saraptaudan ótkizip qayta qaraghan jón.

Ahmet Toqtabay,

tarih ghylymdarynyng doktory,
professor

Abai.kz