Sәrsenbi, 30 Qarasha 2022
Kórshining kólenkesi 2497 8 pikir 28 Shilde, 2022 saghat 13:29

Kelsimdi ayaqasty etu Putin ýshin týk emes

Kýni keshe ghana Týrkiya biyligi Ukraina men Reseyding arasyna araghayyndyq jasap, Ukraina astyghyn eksporttau isine qatysty taraptardyng jana kelisimge qol qonuyna múryndyq boldy. Kelisimge qol qoyghanyn qayteyik, arada apta ótpey jatyp, Putin әskeri Ukrainanyng portty qalasy Odessany zymyrandarmen atqylap, sózge túrmaytyndaryn taghy bir ret dәleldedi.

Halyqaralyq kelsimderdi ayaq asty etu, qol qoyghan qújatty oryndamau  Kremli ýshin qalypty dýniyege ainalghany qashan?!

Qazirgidey damyghan zamanda aq qaghazdaghy kelsimge qol qoyyp, mór basqannan keyin ony oryndau kez kelgen memleket ýshin paryz.

Ókinishke oray, qazir Reseyde halyqaralyq kelisimderden góri Putinning imperiyalyq oiy bәrinen de joghary túratynyn úmytpauymyz kerek. Sondyqtan Putinning aitqanyna әste senuge bolmaydy.

Ertengi kýni Resey astyq eksporty boyynsha kelsimdi paydalanyp, әskery kemelerimen Odessa portyna basyp kirse tanqalmanyz. Sondyqtan búl iste eki shoqyp bir qaraghan abzal.

Ukrainanyng Ontýstik әskery qolbasshylyghynyng baspasóz hatshysy Nataliya Gumenuk Reseyding Odessa portyn kózdep atqan zymyrandary susorghy stansasyn zaqymdap, teniz ailaghyna jaqyn túrghan ýilerdi qiratqanyn mәlimdedi. Bir jaqsysy teniz ailaghyndaghy astyq saqtaytyn qambalar zardap shekpepti.

Al osydan keyin Resey astyq eksporty turaly kelsimdi búljytpay oryndaydy degenge kim senedi? Eshkim de senbeydi.

Putinning halyqaralyq kelisimderdi ayaqasty etui birinshi kezekte Reseyding ózi ýshin qauipti qúbylys. Resey basshysynyng búl әreketi aldaghy uaqytta  Reseydi bólshektep tynuy mýmkin. Putinning biylikti saqtap qalu jolyndaghy әreketteri ózimen qoymay ainalasyndaghy kórshilerine de kóptegen qolaysyzdyqtar tudyryp otyrghany jasyryn emes.

Esterinizde shyghar, 90 jyldardyng basynda Qazaqstan men Ukraina «Budapesht kelsimine» qol qoyyp, yadrolyq qarudan bas tartty.

Sol kezde AQSh pen Resey Qazaqstan men Ukrainanyng qauipsizdigine kepil bolghan edi. Al qazir Resey sol kelsimdi tәrk etip, Ukrianagha basyp kirgenin qalay týsinuge bolady?

Putinning jandayshaptary Qazaqstangha da doq kórsetip, qoqan-loqy kórsetip keledi. Jyldar boyy Jirinovskiymen alysyp edik. Endi onyng ornyn Nikonov pen Keosayandar basyp jatyr.

Sizderge bir qyzyq aitayyn. AQSh pen Reseyding arasy jaqsy kezde amerikalyqtar men orystardyng kәsipkerleri jyl sayyn bir qalada bas qosyp, ózderin mazalaghan mәselelerdi talqylap túrghan ghoy.

Sonday kezdesulerding biri Vashingtonda ótedi. Sonda júrttyng súraghyna jauap berip otyrghan AQSh-tyng búrynghy Qorghanys ministri Donalid Ramsfeldke orys kәsipkeri «Bizder jemqorlyqtan mezi boldyq. Osydan qalay qútylugha bolady?» dep súraghan. Sol kezde Ramsfeld te mýdirmesten:

– Oi, ol onay ghoy. Jemqorlyqqa qarsy zang qabyldasanyzdar boldy, – degen ghoy. Sonda orys kәsipkeri:

– Ramsfeld myrza, bizde jemqorlyqqa qarsy birneshe zan, qauly-qararlar bar. Biraq jemqorlyqty zanmen tii mýmkin bolmay túr. Jemqorlyqty joq qylatyn basqa aila-shara bar ma? – dep qaytalap súrapty. Sol kezde Ramsfeld:

– Endi búdan basqa qanday aila-amal boluy kerek? – dep orystardyng zandy oryndamaytyna tang qalghan eken.

Mine, bayqadynyzdar ma, býginde Putin Reseydi qol qoyghan kelisimdi, zandy oryndamaytyn әperbaqan, orta ghasyrdaghy jabayy memleketke ainaldyrdy. Sondyqtan orystardyng Ukrainanyng astyq eksportyna qatysty kelisimin oryndaydy degenge senim joq.

Resey alaqanday aimaqta ornalasqan Soltýstik Koreya emes. Álemdik sayasatqa әmirin jýrgizetin iri memleket. Osynday iri memleketting basynda imperiyalyq auru әbden mendegen basshynyng otyruy әlem ýshin óte qauipti ekenine kýn ótken sayyn kózimiz jetip keledi.

 

Abai.kz

8 pikir

Ýzdik materialdar

Áne, kórding be?

Orys patriotizmi jәne yahta

Esbol Ýsenúly 1529
Qazaqtyng tili

Qazaqtyng tili ólmesin desek...

Kamshat Tasbolatova 1620
Soghysta jýrgen súlular

Maydandaghy Ukraina arulary: Margarita Rivchachenko

Ayjan Temirhan 1782