«Qazaq» degen sózding «Azat» degen sózben tórkindes ekeni ras. Arygha - sonau býkil jer sharyn alapat arynymen titirkentken Ghún babalarymyz dәuirine, onan bergi qoy ýstine boztorghay úya salghan Týrik qaghanaty kezenderine barmay-aq qoyalyq, qazaqtyng el bolyp, etek-jenin jinaghan HV ghasyrdyng ekinshi jartysynan bergi uaqyt kesegin elep kórelikshi.Ózdiginen jaugha shappaghan, naqaqtan jebe atpaghan, óris toly mal ósirgen, qos tikken jerine tal ósirgen, «malym - janymnyn, janym - arymnyng sadaghasy» dep izgilikti, imandylyqty jalau etip kótergen, altyn men kýmisti basqa teppese de, olardy eki dýniyede abyroy men baqqa balap kórmegen esti de tekti júrt eken qazaq. Armany da jalqy bolypty. Jatsa da, túrsa da kóksegeni, týsinde tәu etkeni de Tәuelsizdik kórinedi. Ol kóp kýttirdi. Janarymyz taldy. Ýmit qolamtasy óshuge taqady. Ýsh ghasyrdan astamgha sozylghan bodandyq últtyq týisigimizden aiyra jazdady. Júban aghamyz aitpaqshy, «myng ólip, myng tirilippiz». Danyshpan halqymyz: «Bodannan qúl tuady, qúldan jetesiz úl tuady» degendi sinirgen sanamyzgha. Degenmen bodandyqqa shylbyrymyzdy bersek te, yndynymyzdy bermeppiz. Úly júrt ekendigimizdi, kósh bastaytyn kemengeri bar kósheli el ekendigimizdi әlem aldynda taghy bir ret jarqyrata dәleldedik. Bodandyq qamyty qaqyrap týse janalyqtar men jaqsylyqtar jiydelibaysynyna enirey úmtyldyq. Aynaldyrghan 20 jyl tónireginde Abylay aspas asulardy baghyndyrdyq, keybir kórbala memleketterge ghasyrlyq jýk bolarlyq ósu baspaldaqtaryn artqa tastadyq. Álemning aldynghy qatarly damyghan elderimen saliqaly qarym-qatynasqa týstik. Atymyzdy shaujaylap jer tanydyq, asymyzdy úsynyp el tanydyq. Osylardyng bәr-bәrine múryndyq bolghan da, bәr-bәrinde kóshimizdi bastaghan da kemel oily kemenger, әlemdik dengeydegi súnghyla sayasatker Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev ekendigin alash úrandy qazaqty qoyyp, mondanaqtay jer betindegi kózi ashyq, kókiregi oyau múqym adamzat balasy moyyndap otyr. Endeshe... sonday dara tughan Elbasysy bar qazaqty Allamyzdyng baqyt shómishinen qaqpaghany shyndyq.
Mening aghalarym men zamandastarymnyng basqa úrpaqtardan basty artyqshylyghy - biz besik әnin synsytqan әjelerimizding әldiyin, eldik pen erlik jyryn shertken, adamzat balasyn qandy qyrghyngha dushar eter súm soghysqa laghnet aityp, jer basyp jýrgen pendelerding túmsa tynyshtyghyn jatsa da, túrsa da Tәnirinen ýsh qaytara súrap otyrar atalarymyzdyng ghaqyldaryn, solardyng auzynan týrli últtar men úlystardyng ertegilerin tyndap óstik. Qyzyq, sol ertegilerding basym bóligining bas keyipkeri el qamyn, jer býtindigin múrat etken izgi niyetti batyr azamat bolyp kelushi edi. Úqqanym jalqy : jer betindegi barsha adamzat balasynyng eng asyl múraty - shapaghyn tókken núrly Kýn, ashyq aspan, beybit te mamyrajay ómir eken.
Mine, Núrsúltan Nazarbaev syndy ghasyrda birtuar qazaq últynyng arda perzenti eng aldymen sol adamzattyng mәngilik armanyn jýzege asyrudy múrat etipti. Taghy da... Jer sharyndaghy barsha júrttyng baghy bazarly, býgini men erteni ajarly bolsyndy temirqazyq etken Núrsúltan Ábishúlynyng eng aldymen jýzege asyrghan asa ýlken qayratkerligi - Semey yadrolyq poligonyn mәngilikke jabuy. Sonan keyin baryp әlemdegi atom zaryadtarynyng týimesin alaqanymen basyp otyrghan kókjal memleket basshylary N.Nazarbaev soqpaghymen jýruge mәjbýr boldy. Sol kezendegi AQSh preziydenti Djordj Bush: «Sizding basshylyghynyzben Qazaqstan jappay qyryp-joyatyn qarudy taratpau isinde әlemning jetekshi elderining birine ainaldy» depti. Mine, bauyryn ekonomikalyq syzdan әli kótere almay, jana-jana tәi-tәy basa bastaghan Qazaqstan atty jas memleketti Elbasymyz әlemge túnghysh ret beybitshilik sýigishtik niyetimen tanystyrghan.
«Qazir boy jarystyratyn zaman emes, oy jarystyratyn zaman». Elbasymyzdyng kenestik kezeng batpaghynan juynyp-shayynyp jatqan әz júrtyna úsynghan alghashqy әri mәngilik qaghidasy búl. Keshegine ýniletin, býgingining jaqsysyna ghashyq bolyp, jamanynan týniletin úrpaqty ansaghany. «Elinning úly bolsan, eline janyng ashysa, azamattyq namysyng bolsa, qazaqtyng últtyq jalghyz memleketining nyghayyp, kórkeyi jolynda jan terindi syghyp jýrip enbek et. Jerding de, elding de iyesi ekendigindi úmytpa»! Osyny aitqan onyng kenestik jýieden túldyrsyz shyqqan jútaghan júrtyn nemen jebeymin, ash-jalanashty baygha qalay teneymin dep tanyn tangha úrghany da, әlemning damyghan, alayda Qazaqstannyng asty-ýsti baylyghyna tәueldi әri qúshtar memleketterinen әriptes investorlar izdep anyrghany da keshe ghana emes pe edi?! Keyinnen «Aziyalyq» atanghan әneu bir ótken ghasyrdyng toqsanynshy jyldarynyng ekinshi jartysyndaghy ekonomikalyq daghdarysqa tonymyzdy bersek te ónimizdi bermey óte shyqqanymyzda Elbasymyzdyng alapat enbegi, tandy-tangha úrghan úiqysyz týnderi men alashapqyn kýnderining izi jatyr.
«Aldymen ekonomika, sonan keyin sayasat» deytini de osy kez. Memlekette tirlik etip jatqan sandaghan últtar men úlystardyng birligi tek úly múrattary toghysqanda ghana nyghaya týsetinin, ertengi ertegi kýnderge degen talpynystary artqanda, senimderinde syzat bolmaghanda ghana iri-iri maqsattardyng jýzege asatynyn saralaghan Elbasy «Qazaqstan - 2030» strategiyalyq baghdarlamasyn dýniyege әkeldi. Jasampaz qújattyng dýniyege kelgenine de 15 jyl boldy. Ol Otanymyzdyng úzaq merzimdi damu jolyn belgilep qana qoyghan joq, elimizdegi bar salanyng mýmkindikterin saralaugha jol ashty. Jeti basymdyqty jýzege asyrudy múrat tútqan búl qújattyng basty ereksheligi sonda, ol - el damuynyng úzaq jәne orta merzimdi kezenderin ekshep kórsetuinde. Birinshi kezeng 2010 jylgha deyingi merzimdi qamtyghan bolsa, ekinshi kezeni 2020 jyldargha deyingi uaqytty qamtymaq. Janaghy úly múrattar qújatyndaghy Últtyq qauipsizdik, ishki sayasy túraqtylyq pen qoghamnyng toptasuy, ashyq naryqtyq ekonomikagha negizdelgen ekonomikalyq ósu, Qazaqstan azamattarynyng densaulyghy, bilimi men әl-auqaty, energetika resurstary, infraqúrylym, kәsiby memleket syndy basymdyqtardyng býgingi tanda jartylay oryndalyp qoyghanyna tanghalmasqa lajynyz joq. Býginde elimizde qolgha alynyp jatqan barsha baghdarlamalardyng kógentýbinde janaghy Úly qújat túrghany shyndyq. Men Elbasy qolgha alghan osynau úly iske shama-sharqymsha ýlesimdi qosyp jýrgenimmen marqayamyn.
Kenestik kezendegi Qazaqstan Odaq qambasyna tek shiykizat qúiymen shekteletin. Europany qoyyp, odaqtas respublikalardyng biri tanysa da, ekinshisi tanymaytyn malma tymaqty qazaqtyng kәri qúrylyq tórine shyghyp, biylik aityp jatqanyn kórgende, til-kózden qoryqqanymyz da ras. Europanyng Qauipsizdik jәne Yntymaqtastyq Úiymyna tóraghalyq ettik. Álemning AQSh, Resey, Qytay, Úlybritaniya, Týrkiya syndy kókjal memleketterining basshylary bizding Preziydentimiz Núrsúltan Nazarbaev aitqan ataly sózge toqtap, bas shúlghyp jatqanyn kórgen sәtte taqymymyzdy qysatynymyz, janarymyzgha quanysh jasy kepteletini de shyndyq.
Álemdik qarjy daghdarysy... Qazaqstandy ainalyp ótui mýmkin emes bolatyn. Alayda onyng kelte kýrzisi erte me, kesh pe kez kelgen memleketting shýidesinen ondyrtpay sogharyn kemengerlikpen boljay bilgen Elbasymyz әz júrtynyng syryn da, synyn da joghaltpay, әlgi zobalannan alyp shyqty. Álem qarjy daghdarysymen beldesip jatqanda, Qazaqstan siyaqty jas memleket Astana syndy jana qala túrghyzyp jatty. Aynaldyrghan on jylgha jeter-jetpes uaqyt aralyghynda, Arqa tósinde kóruge kóz kerek әsem әri ertegi qala boy kóterdi. Elbasy erligi osylay dýniyege kelgen.
«Qazaq tarihynda qazaq úyalatyn eshtene joq...». Taghy da Núr-aghannyng óz sózi. Ólgenimiz tirilip, óshkenimiz janyp, ótkenimiz araylanyp jatsa, ol da Preziydentimizding kemengerligining jemisi. Maqtanaryng bar bolsa, maqtanghangha ne jetsin! Alayda shet júrttyng auyz lәmine de qúlaq týrgen artyq bolmas.
«Zamanymyzdyng asa kórnekti basshylarynyng biri». Búl lebiz - 2003 jylghy Europa qauipsizdik jәne yntymaqtastyq úiymy Parlamenttik assambleyasynyng preziydenti Brus Djordjdiki.
«Szyan Szemini men Núrsúltan Nazarbaevtyng birlesken qamqorlyghynyng arqasynda QHR men Qazaqstannyng arasyndaghy ekijaqty qatynastarda damudyng qolayly ýrdisi saqtalyp otyr. Eki el arasyndaghy ózara senim búryn-sondy bolyp kórmegen jana dengeyge kóterildi» depti 2002 jylghy QHR Tóraghasynyng orynbasary Hu Szinitao. «Qazaqstan - ónirding ózegi sanalatyn el» depti 2003 jyly GFR-dyng Kansleri Gerhard Shreder. Múnday jogharghy dengeyli pikirlerdi jýzdep keltiruge bolady.
Músylmannyng Bas kitaby Qúrannyng Tin atty sýresinde: «Rasynda, adamdy kórkem beynede jarattyq. Sosyn ony tómenderding tómenine qaytardyq. Biraq iman keltirip, izgi is istegender basqa. Olargha tausylmas syilyq bar» delingen eken. Osy bir ýzindi esime týsken sayyn kóz aldyma Elbasymyzdyng keletini bar. Sol syigha mynau pendeler jaylaghan jer jahannan bir layyq jan tabylsa, ol sol kemengerimiz shyghar deymin ishtey. Jalpy, janaghy aityp otyrghan Kemengerligimiz nemen ólshenedi eken? Meninshe, onyng ólshemi osy bizding Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaev syndy býkil әlem moyyndaghan qayratkerler shyghar.
Týsiphan TÝSIPBEKOV,
«Núr Otan» HDP Shyghys Qazaqstan oblystyq
filialy tóraghasynyng birinshi orynbasary
"Ayqyn" gazeti
|
