Sәrsenbi, 27 Qarasha 2024
Biylik 2792 3 pikir 10 Tamyz, 2022 saghat 16:43

«AMANAT» partiyasynyng mýsheleri 2 myngha juyq sauda nysanyn tekserdi

«AMANAT» partiyasy әleumettik jaghdayy tómen otbasylargha azyq-týlik kartasyn engizudi úsyndy.  Kezekten tys otyrysta «AMANAT» partiyasy janyndaghy Ekonomika, kәsipkerlik jәne agrarlyq sektor mәseleleri jónindegi respublikalyq qoghamdyq kenesting mýsheleri azyq-týlik baghasynyng ósimi problemasyn talqylady.

29 shilde men 5 tamyz aralyghynda bagha ózgerisin baqylap jýrgen partiyanyng monitoring toptary 1747 nysanda 1126 reyd jýrgizdi. Áleumettik manyzy bar azyq-týlik tauarlary tizbesi boyynsha baghanyng eng joghary ósimi 5 ónirde: Almaty jәne Núr-súltan qalalarynda, Qaraghandy, Manghystau, Batys Qazaqstan oblystarynda bayqalady. Atap aitqanda, amanattyqtar Manghystau oblysynda Ýkimet bekitken shekti baghadan qyryqqabat –117%-gha, sәbiz – 60%-gha, piyaz – 35%-gha qymbattaghanyn anyqtady. Qaraghandy oblysynda qant baghasy orta eseppen 30%-gha ósti. Batys Qazaqstan oblysynda qaraqúmyq jarmasy 38,7%-gha qymbattady.

Sauda jәne integrasiya ministrligi Sauda komiyteti tóraghasynyng mindetin atqarushy Aydar Ábildabekovting aituynsha, әleumettik manyzy bar azyq-týlik tauarlary baghasynyng ósimin tejeu ýshin әkimdikter sauda nysandaryna «aynalym shemasy»  arqyly jenildikpen qaryz berip jatyr. Nesiyeleu maqsatynda jalpy somasy 86,4 mlrd. tenge bólindi. Sonday-aq, әr oblysta túraqtandyru qorlary qúryldy.

«Túraqtandyru qorlaryna 18 mlrd.tenge bólindi. Ónirlerding jedel aqparaty boyynsha, jyl basynan beri túraqtandyru qorlaryna 18,3 myng tonna әleumettik manyzy bar azyq-týlik tauarlary, sonyng ishinde ún – 10,2 myng tonna, qant – 3,1 myng tonna, kýrish – 0,6 myng tonna jәne t. b. satyp alyndy. Búghan qosa, elimizde әr aptasa sayyn auyl sharuashylyghy ónimderining jәrmenkesi úiymdastyrylyp keledi. Jyl basynan beri barlyq ónirde 4133 jәrmenke úiymdastyryldy. Yaghni, әr apta sayyn orta eseppen 207 jәrmenke ótedi. Onda tauarlar naryqtaghy baghadan 15-20%-gha tómen baghamen satylady», – dedi ol.

Alayda, partiya mýsheleri bagha ósimimen kýres mәselesinde «aynalym shemasynyn» tiyimdiligi bayqalmay otyrghanyn aityp jatyr. Búl rette, Kenes tóraghasy, Mәjilis deputaty Amanjan Jamalov el Preziydentining tayaudaghy tapsyrmasyn eske saldy.

«Ýkimetting keneytilgen otyrysynda Memleket basshysy «aynalym shemasynyn» tiyimdiligine kýmәn keltirdi. Sondyqtan tiyimdi sheshim tabudy tapsyrdy. Soghan qaramastan, «aynalym shemasy» júmysyn jalghastyryp jatyr. Eshqanday jana sheshim estigen joqpyz. Preziydent tapsyrmasyn estimegen nemese týsinbegen siyaqtysyz», – dedi kenes tóraghasy.

Ayta ketu kerek, búghan deyingi kenes otyrystarynda jәne deputattyq saualdarda partiyalyqtar halyqty bagha ósiminen qorghau ýshin «aynalym shemasynyn» ornyna túrghyndardy qoldaudyng atauly sharalaryn pysyqtaudy úsynghan bolatyn.

«Jaqynda elorda әkimdigi әleumettik jaghdayy tómen azamattar ýshin azyq-týlik kartochkalaryn engizetinin mәlimdedi. Búl shara shamamen 160 myng adamdy qamtidy. Kartochkalar az qamtylghan azamattargha azyq-týlikti tómen baghamen satyp alugha mýmkindik beredi. Baqylanbaytyn inflyasiya jaghdayynda múnday shara óte tiyimdi boluy mýmkin. Sebebi, kómek atauly bolghan son, memleket qoldau oghan asa múqtaj adamdargha jasalady. Ózge ónirler de Núr-Súltan qalasynyng tәjiriybesi boyynsha azyq-týlik kartochkalaryn engizudi oilastyruy tiyis», – dep atap ótti Amanjan Jamalov.

Partiyanyng Batys Qazaqstan oblystyq filialynyng atqarushy hatshysy Múrat Múqaev әleumettik manyzy bar azyq-týlik tauarlaryn satyp alu jәne satu tizbegindegi deldaldar sanyn zang jýzinde ekige deyin shekteudi jәne kóterme jetkizushiler ýshin әleumettik manyzy bar azyq-týlik tauarlaryna eng joghary sauda ýstemesin 15% mólsherinde bekitudi úsyndy. Sonymen qatar, partiya tәjiriybesi azyq-týlik kartasyn engizuge kómektesetinin jetkizdi.

«Pandemiya ushyghyp túrghan kezende partiya múqtaj otbasylargha azyq-týlik sebetin taratu, 50 myng tenge kóleminde atauly kómek bólu syndy iygi isterdi qamtyghan«Biz birgemiz» aksiyasyn ótkizdi. Sol tústa osynday otbasylardyng tizimin dayyndap, onyng anyq-qanyghyn tekserdik. Endi osy tizimdi jandandyru qajet. Sonda azamattar arnayy karta boyynsha jenildikpen azyq-týlik satyp ala alady. Óitkeni qazirgi uaqytta elimizdegi әleumettik dýkenderde kez-kelgen adam tauar satyp ala alady», – dedi ol.

Últtyq ekonomika viyse-ministri Abzal Ábdikәrimov negizgi azyq-týlik ónimderining qymbattauyn týsindiruge tyrysty. Onyng aituynsha, Qazaqstandaghy azyq-týlik qymbatshylyghynyng bir sebebi – jahandyq jetkizu tizbegining búzyluymen, әlemdegi bagha ósimimen jәne syrtqy inflyasiyalyq jaghdaydyng nasharlauymen baylanysty.

«Eger әlemdegi bagha ósimi turaly aitatyn bolsanyz, onda halyqtyng jalaqysy men tabysyn da dәl solay arttyrudy qamtamasyz etiniz. Baghanyng әli de kóterile beretinin, biraq tabys mólsheri artpaytynyn aytqan kezde, aldaghy uaqytta adamdar toyyp tamaq jey almaydy degen oidy jetkizesiz. Siz ministrlikte sol ýshin otyrsyz ba? Sebep turaly aitatyn bolsanyz, onymen kýres jýrgizetin әdisi turaly da aituynyz kerek. Ornaghan jaghdaydy qaytalap aityp beruding qajet joq», – dep atap ótti kenes tóraghasy Amanjan Jamalov.

Óz kezeginde, auyl sharuashylyghy viyse-ministri Baghlan Bekbauov elimizde azyq-týlik tapshylyghy joq ekenine sendirdi. Onyng aituynsha, memleketting azyq-týlik qory jetkilikti. Ol sonday-aq, kenes mýshelerine ishki naryqtyng qantqa qajettiligi tolyq qamtamasyz etiletinin habarlady. Tamyz aiynyng basynda qor 31,6 myng tonnany qúrady. Zauyttar 40,7 myng tonna qant óndirudi josparlap otyr. Import 42,2 myng tonnany qúraydy.

«Tek belgili bir aimaqtarda ghana tapshylyq bar. Jalpy respublika boyynsha ong tengerim bayqalady. Aqtóbe, Abay, Qyzylorda, Manghystau oblystarynyn, Núr-Súltan jәne Shymkent qalalarynyng әkimdikteri tapshylyqtyng aldyn alu ýshin Azyq-týlik korporasiyasymen qant jetkiz jóninde kelisim-shart jasasuy tiyis», – dedi ol.

Sonymen qatar, otyrys barysynda kenes mýsheleri әue jәne temirjol biyletterining qymbattauyna, sonday-aq dәri-dәrmek baghasynyng ósuine baylanysty payda bolghan mәselelerdi talqylady. Partiyalyqtar monitoring toptarynyng dәrihanalargha reyd jýrgizu tәjiriybesin jandandyrudy úsyndy.

Otyrysty qorytyndylay kele, kenes tóraghasy memlekettik organdardyng is-sharagha dayyndyghyn syngha aldy.

«Memlekettik organdardyng bayandamalary aldynghy otyrystarda aitylghan oydy qaytalaydy. Geosayasy jaghdaydy jәne taghy basqany aityp aqtalyp keledi. Barlyq mәseleni jahandyq inflyasiyyagha audara saludy dogharu qajet. Qazaqstan halqy ýshin asa manyzdy mәselege degen osynday kózqaras bizdi qatty alandatady. Eger jaqyn arada júmysqa degen kózqaras ózgermese, ilgerileudi bayqalmaytyn bolsa, onda «AMANAT» fraksiyasy tarapynan Parlament Mәjilisining jalpy otyrysynda bagha ósimә mәselesin qaraugha bastamashylyq etetin bolamyz», – dep týiindedi Amanjan Jamalov.

 

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1553
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3347
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6217