Senbi, 23 Qarasha 2024
Afrikalyqtyng armany... 4915 13 pikir 12 Tamyz, 2022 saghat 13:55

AQSh Resey men Qytaydy әlsirete beredi

  TENGERIMNING  YDYRAUY...

Taqyrypty aiqyndau ýshin ilgeridegi tariyhqa azda bolsa ýniluge tura keledi.

Ekinshi dýniyejýzilik soghystan keyin búl әlemde Resey, Amerika jәne Qytay degen ýsh quatty polus payda boldy.  Resey men Qytay kommunistik iydeologiya arqyly kýsh biriktirgendikten, AQSh bastaghan Batys әlemi әlsizdeu boldy. 1945-50-shi jyldar aralyghynda Europa men Japoniya soghys zardabynan arylyp bitpegendikten kommunizmning keudemsoqtyghyn tek yadrolyq qarudyng artyqshylyghy arqyly ústap túrdy. Dәl osynday jaghdayda Koreya soghysy bastalyp, Qytaydyng әskery kýshi Korey týbeginde Amerikamen qaqtyghysty...

Shyn mәninde, búl qaqtyghys Stalinnin  úiymdastyrghan kezekti mysyqtaban kóshegi bolatyn. Búl jerde Kim Ir Senning últty biriktiru mýddesi, Maonyng soghysta Stalinning odaqtasy ekenin dәleldeu arqyly Kenes Odaghynan soghys industriyalyq kómek alu mýddesi toghysyp jatty. Al Stalin bolsa AQSh-tyng bir uaqytta eki maydanda soghysa almaytynyn paydalanyp  Koreyanyng soghys alanynda  onyng kýshin mýmkindiginshe  sarqu arqyly Shyghys  Europa bóligine keng kólemde algha jyljyp Europa qúrlyghyn basyp alu maqsatyn kózdegen bolatyn.

Stalin kelesi soghysqa dayyndalyp kenestik yadrolyq baghdarlamany jedeldetip qolgha aldy. Ol 1949 jyldyng jazynda yadrolyq qarudyng Amerikalyq núsqasyn synap kórdi, al 1951 jyly óz núsqasyn synau arqyly yadrolyq qarugha ie boldy. Sonymen qatar, yadrolyq soghysqa arnalghan  T-54,55 tankterin jappay óndirdi. Sonday-aq Kenes Odaghy halyqty kele jatqan 3-dýniyejýzilik soghystan búryn 2-shi soghys aldyndaghy tәrizdi qorqynyshpen úiystyrmaq boldy. Ol ýshin ekinshi dýniyejýzilik soghystyng nәtiyjesinde payda bolghan  bedeldi jana túlghalardy qúrtu maqsatynda elitalyq salada auqymdy «tazartu» prosessin bastap ta jibergen edi...

Alayda Stalin óz oiyn iske asyra almay o dýniyelik bolghandyqtan onyng qanday josparlar týzgeni turaly qisyndy-qisynsyz boljamdar ghana aitatyn boldyq.

Sonymen Stalin ólisimen Koreya soghysy da ayaqtaldy...

Osylaysha Resey men Qytay birlesip  Amerikany jenu mýmkindiginen aiyryldy.

Stalinnen keyin Hrushev pen Maonyn  kelispeushiligi ekinshi dýniyejýzilik soghystan keyin payda bolghan biylikting ýsh polusin bir-birine qarama-qarsy qoydy... Áriyne, Kenes Odaghy men AQSh-tyng kýshi tenesip,  Qytay ekeuine de qarsy boldy...

Biraq 1960-1970 jyldary AQSh Vietnam soghysy arqyly edәuir әlsirep, Kenes Odaghy kýsheye týskendikten ýsh el arasynda qalyptasqan kýshting tepe-tendigi  qayta búzyla bastady.

Kenes Odaghy 4,5 million adamnan túratyn armiyasyn sol kezdegi eng songhy qaru-jaraq, tehnikamen tolyq qanymdap, odaq elderining qaruly kýshin qosqanda eng bergisi 10 million adamnan túratyn armiyany túraqty dayyn ústap túrdy.

Qytay 6 million túraqty jauyngeri bar armiyasyn ústap túrdy. Biraq Qytaydyng qaru-jaraghy men tehnikasy sonau 1950 jyldarghy kenes ýkimetinen alghan kómek ghana bolatyn. Oghan qosa Qytay armiyasyndaghy  mamandanghan tandauly ofiyserleri «mәdeny revolusiyanyn» әserinen qudalanyp, Maonyng ýzdiksiz  jasaghan әrtýrli revolusiyalarynyng saldarynan  óz ishinde ýzdiksiz qaqtyghystargha úlasyp jatqan bolatyn. Mәdeny revolusiya Qytaygha qoghamyna tereng iz qaldyryp, ekonomikalyq damuy qúldyrady. Búl jaghday Qytaydyng Kenester elimen qarym-qatynasyna da edәuir syzattar týsirdi.

Sonymen әlsiregen Qytay men әlsiregen Amerika birlesip 1972 jylghy Niksonnyng Qytaygha saparynan bastap Kenesterge qarsy túra bastady. Osy kezden bastau alghan Amerika men Qytay arasyndaghy qatynas odaqtastyq qatynasqa  jaqynday týsti.

Kenes Odaghynyng kýshengi  ózining sýnguir qayyqtarymen qosa әskery jәne sauda kemelerimen әlemdi shiyrlap әr jerde  әskeriy-teniz bazalaryn salugha jeteledi.

Sonyng biri-Ontýstik-Shyghys Aziyada  әskeriy-teniz bazasyn ornatu ýshin  Ýndistan-Qytay týbeginde «Úly Vietnam» elin qúru ýshin jantalasuy boldy. Úly Vietnam degenimiz, Vietnam óz eline Laos pen Kambodjany jәne Taylandty biriktiruge tiyis  bolatyn.

Vietnamnyng kýshengi Qytaygha qauip tóndirumen qatar AQSh ýshin ol Kenes Odaghynyng kómegimen kommunizmdi Ontýstik-Shyghys Aziya elderine eksporttaudyng ýlken alany bolatyn qauip tudyrdy. Sonymen, Amerika men Qytay Vietnammen  kýresu ýshin Kambodjadaghy qyzyl khmerlerge qaru-jaraq, qarajatpen kómektese bastady.

Biraq búl shara Vietnamdy toqtata almaghandyqtan Den Syaopin Vietnamgha basyp kirudi úighardy. Ol kezde Kenes Odaghy ózining negizgi kýshterin europalyq bólikte ústap túrghan edi. Qanday da bir «problemalar» tuyndasa, búl kýshterding Qytay bóligine ótuine eng kemi bir ay merzim qajet bolatynyn bilip, osy bir ay ishinde  Vietnamgha shabuyl jasap ghana keri shyghyp ketudi   eseptedi,  jәne búnysy óte oryndy boldy...

Den Syao Pinning sheshimi óte jemisti boldy. Vietnamgha basyp kirui ýlken shyghyndargha әkelse de  Vietnamnyng keneyip kýsh aluyna tosqauyl boldy.

Bir million sarbazy bar әskery kýshti qanymdau, әsirese onyng tandauly bóligin Qytay baghytynda ústau,  esh tiyimsiz ýlken armiyany asyrau  Vietnamdy ekonomikalyq toqyraugha әkeldi.

Onyng ýstine, әriyne, jogharydaghy әreket Qytay men Amerikanyng tikeley odaqtas boluyna alyp keldi. Nәtiyjesinde AQSh  bastaghan Batys derjavalary Qytaygha ozyq tehnologiyalar, ónerkәsiptik jabdyqtar men investisiyalar saldy, Kenes Odaghyna qarsy túruyna kómektesti,  tipti erkin sauda turaly kelisimge qol qoydy.

Soghysta AQSh-ty jengen Vietnam kommunisterining qauip-qaterinen qorqyp otyrghan ontýstik-shyghystyng kóptegen elderinen  Vietnamdy jengen  Qytaygha  investisiyalar aghyldy.

Qysqasy, Qytaydyng Kenes Odaghyna qarsy AQSh-pen ózining mýddelerin biriktirui býgingi gýldengen Qytaydy qúrugha negiz boldy. Ekinshi jaghynan, Kenes Odaghy Qytaymen soghysudyng ornyna Aughanstangha kirip, onda úzaq uaqyt nәtiyjesiz soghys jýrgizip, aqyry ydyrady...

Osylaysha Amerika men Qytay birlesip kýsheyip ketken Reseydi  basyp tastaghan bolatyn.

Kenes Odaghynyng ydyrauy quatty Amerikany payda boldyrdy.

RF әlsirep, әleumettik-ekonomikalyq eleuli problemalargha tap bolsa, Qytay ekonomikalyq ósuden payda tolyq kóre almaghan jәne óz әskerin modernizasiyalap bitpegen, zamanauy armiya qúru isine kirise almaghan bolatyn. Qytay biyligi Amerikamen búrynghy odaqtastyq qatynastaryn saqtap qaldy, sonymen birge Reseymen beyresmy odaqtastyq qatynastardy damytty. Búl sheshimin taraptardyng eshqaysysyn joghaltpay ekonomikalyq damugha jәne keng auqymdy әskery reformagha jasauyna uaqyt útqany deuge bolady.

Resey-Qytay seriktestigi de Amerikamen qaru-jaraq bәskesinde tepe-tendikte bolyp býginge kýnge jetken bolatyn.

Ekinshi dýniyejýzilik soghystan keyin iri soghystyng bolmauy Resey, Qytay, Amerika derjavalary arasynda kýshtik balansy  saqtalyp keluine baylanysty bolghany osylay tarihty  tizbeleu arqyly dәleldendi dep oilaymyn.

Biraq...

Reseyding Ukrainagha basyp kirui búl tepe-tendikting búzylghanyn kórsetti. Sebebi Reseyding Ukrainagha shabuylyna deyin SRU óz basshylaryna Reseyding Ukrainany 72 saghat ishinde basyp aluy mýmkin ekendigi turaly habarlaghan bolatyn-dy. Alayda, Resey Ukraynany 72 saghat týgili 72 kýn ishinde basyp ala almaytyn  әlsiz bolyp shyqty ...

Demek Putinning rejiymi AQSh jobalaghannan da әrmen Reseydi әlsiretken bolyp túr!

AQSh biyligi ýsh derjava arasyndaghy kýshting tepe-tendigi әli de saqtaluda dep sengendikten kóptegen mәseleler boyynsha batyl әreket etpeytin.

Al Reseyge qarsy túru ýshin  búdan bylay AQSh-tyng qaytkende kirisui mindetti emes bolyp qaldy. Polisha men Ukraina ekeui ghana Reseydi ústap  túra alatyn halde eken. Birjola jenu ýshin Germaniya men Angliya  qatysastyn bolsa Reseyding  búl qysymgha eshbir qarsy túra almaytyny dәleldenip qaldy.

Asyryp aitar bolsaq Reseyding  bir Úlybritaniyadan da asa alatyn quaty joq eken.

Yaghni, Resey endi әlemdik derjava emes, tek aimaqtyq memleket ghana ekendigining songhy dәleli-Ukraina soghysy boldy.

Eger Putin osaldyghyn dúrystap jasyryp, Soltýstik Koreya siyaqty әrtýli shoular úiymdastyryp taghy birneshe jyl shydaghan bolsa, biraz jyldan keyin Qytay jәne AQSh-pen qosa әskery qaqtyghysqa týse alatyn quatty bolyp ketui mýmkin edi.

Al qazir Qytay men AQSh-qa qarsy qaqtyghysqa týsse jene almaydy.  «Putinning aqymaqtyghy»  (Ukrainada jene almaytyn soghystyng bastauy) ýshtikting ortasyndghy kýshting tepe-tendigi joq bolghanyn jariya etip qoyghandyqtan qazir Qytaydyng da, Reseyding de eshbir qorghanu qabileti qalmady degen sóz.

Qytay men Resey birikse de, AQSh-ty  jene almaydy, nemese búrynghy tepe-tendik qayta qalpyna kelmeytindey kýl-talqan boldy...

Jalpy, Putin jәne  onyng ornatqan rejiymi Ýshtiktin  bir tiregi bolghan Reseyding әlsireuine, tepe-tendikting búzyluyna orasan zor ýles qosty.

Eger Reseyde aqyldy biylik túrghan bolsa, Ýshtikting tepe-tendigi búzylmastan, Amerika men Qytaydyng ortasyndaghy tengerimdi ústap túrushy Resey degen tendik saqtalyp túra berer edi. Demek Putinning rejiymi  ólshemnen tys  «mýldem ózgeshe» júmys istep qoyghanday  boldy.

Sonymen, europa sahnasynda qoly bos qalghan AQSh qazir eng aldymen Aziya sahnasyna kónil bóluge tolyq mýmkindik tapty.

Aziya alanynda AQSh aldymen  Qytaydy birtindep qysa bastaydy

Tayvaninyng Tәuelsizdigi - búl birinshi mәsele, yuanidy bostandyqqa jiberu - kelesi mәsele jәne t.b., qytaydy birtindep әlsiz etuge baghyttalghan sheshimderge mәjbýrleydi de «Qytay armany» qúrdymgha ketedi. Qytay AQSh-qa qarsy kýresui mýmkin, biraq jene almaydy...

Eger soghysatyn bolsa, 1979 jyldan beri Qytaygha salghan sheteldik investisiyalary elinen shyghyp ketetin qaupi bar.

Onday jaghdayda  Qytay biyligi  1,4 milliard halqynyng júmyssyzdyq pen kedeylik, aryqaray kóterilis-qozghalystardan bastau alatyn  kóptegen tәrtipsizdikterding yqpalynda qalyp ony rettep, tәrtipke keltirumen әlekke týsedi, demek qaydaghy soghysa alu...

Sondyqtan juyrdaghy AQSh Kongresining basshysy bolghan keyuananyng Qytay, Tayvanigha sapary jay ghana sapar emes, búl Qytaydy eki ottyng ortasynda qaldyratyn óte qorqynyshty  sapar boldy.

Ol degenimiz Úly derjava bolu iydeyasyn qorghap Tayvanigha shabuyl jasap, AQSh pen Japoniyadan әskery qaqtyghysta jenilip, tenizge shyghatyn kemelerinen aiyrylyp, teniz tarabynan eshbir qorghanyshsyz qalu nemese Tayvanigha Tәuelsizdik beru...

Múnyng qay-qaysysy da Qytaygha payda әkelmeydi.

Keyuananyng sapary da Qytayda tómende halqy qaqtyghysqa beyim, jogharyda basshylary biylik talasynda jasyryn arpalysyp jatqan býgingi «uaqytqa sәikestirip» әdeyi dóp kelgen sapar boldy. Jalpy, «Qytay armanyna» berilgen ýlken soqqy...

Songhy birneshe aidaghy oqighalardy, sonday-aq kóptegen basqa faktorlardy eskeretin bolsaq, onda múnyng bәri bir qorytyndygha әkeledi. Amerika әlemdegi absolutti derjavagha ainaluda. Búl quatty ózgertetin eshtene qalmady.

Kenes Odaghynyng ydyrauymen AQSh-tyng jalghyz ózi ýstemdikke jetu әreketi tolyq kepildendi.

Qytay, әriyne,  óz quatyn saqtap, mәseleni alda keler uaqytqa shegerip, sheshilgenshe kýte alady.

Al AQSh Resey men Qytaydy әlsiretudi jalghastyra beretini  anyq jәne ýshtikting tepe-tendigi búzylghandyqtan, alda әlemde ýlken soghystyng bastalu yqtimaldyghy payda boldy degen sóz...

Amantay Toyshybayúly

Abai.kz

13 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1480
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5475