Sәrsenbi, 29 Qyrkýiek 2021
Janalyqtar 2913 0 pikir 29 Shilde, 2009 saghat 08:40

ÁBEKEM DESEM, ARQALANYP KETEMIN (Á.Tәjibaevty eske alghanda)

Óter nebir belender,
Oiyng da bir sәt terender.
Jandardyng ghajap kemenger
Áruaghyn joq demender, - degendey, men osydan birneshe jyldar búryn yaghny sonau alghashqy «Atyrau» kitaphanasy jaryq kóre bastaghanynan, ózimizding «Kóne Syr» kitaphanasyn oilaghan bolatynmyn. Jәne ony oilap qana qomay, sol kezdegi oblys әkimi - Ikram Adyrbekov myrzagha úsynys jasap edim. Ol inimiz úsynysty iske asyra almady. Keyin Múhtar (Qúl-Múhammed) inimizge de sol úsynysty jazbasha týrde bergenmin. Búl jigit qansha aitqanmen әdebiyet janashyry ghoy, birden qolgha aldy. Sol boyynsha Syr boyynyng biraz aqyn-jazushylarynyng shygharmalary shyghyp jaryq kórip qaldy. Áriyne, búl әli onyng ýshten ekisi ghana. Degenmen onyng da bir jóni tabylar. Búl jerde mening negizgi aitpaghym, әruaqtar jayly. Birde men sol «Syrdariya» kitaphanasynyng redaksiyasyna ózderining ótinishimen Qaltay aghamyzdyng bes tomdyghyn tapsyrghan bolatynmyn. Sol joly osy Ábdilda aghamyzdyng bes tomdyghy jayly da әngime bolghan. Biraq ol kisining kitaptaryn basqa bireuler dayyndap tapsyrypty. Soghan da riza boldym.
Biraq nege ekenin qaydam, Ábekeng sol kýnnen bastap, týsime birneshe
ret enumen boldy. Sosyn menen Qúran dәmetip jýrgen shyghar dep, birneshe
kýn bilgenimdi baghyshtap em, sodan keyin baryp týsime enudi seyiltti. Al endi
jaqynda sol kisining qúrmetine Jazushylar odaghy jiyn jasaghannan keyin,

Óter nebir belender,
Oiyng da bir sәt terender.
Jandardyng ghajap kemenger
Áruaghyn joq demender, - degendey, men osydan birneshe jyldar búryn yaghny sonau alghashqy «Atyrau» kitaphanasy jaryq kóre bastaghanynan, ózimizding «Kóne Syr» kitaphanasyn oilaghan bolatynmyn. Jәne ony oilap qana qomay, sol kezdegi oblys әkimi - Ikram Adyrbekov myrzagha úsynys jasap edim. Ol inimiz úsynysty iske asyra almady. Keyin Múhtar (Qúl-Múhammed) inimizge de sol úsynysty jazbasha týrde bergenmin. Búl jigit qansha aitqanmen әdebiyet janashyry ghoy, birden qolgha aldy. Sol boyynsha Syr boyynyng biraz aqyn-jazushylarynyng shygharmalary shyghyp jaryq kórip qaldy. Áriyne, búl әli onyng ýshten ekisi ghana. Degenmen onyng da bir jóni tabylar. Búl jerde mening negizgi aitpaghym, әruaqtar jayly. Birde men sol «Syrdariya» kitaphanasynyng redaksiyasyna ózderining ótinishimen Qaltay aghamyzdyng bes tomdyghyn tapsyrghan bolatynmyn. Sol joly osy Ábdilda aghamyzdyng bes tomdyghy jayly da әngime bolghan. Biraq ol kisining kitaptaryn basqa bireuler dayyndap tapsyrypty. Soghan da riza boldym.
Biraq nege ekenin qaydam, Ábekeng sol kýnnen bastap, týsime birneshe
ret enumen boldy. Sosyn menen Qúran dәmetip jýrgen shyghar dep, birneshe
kýn bilgenimdi baghyshtap em, sodan keyin baryp týsime enudi seyiltti. Al endi
jaqynda sol kisining qúrmetine Jazushylar odaghy jiyn jasaghannan keyin,
taghy da týsime endi. Búl joly aghamyzdyng ýstinde bir boz kostum-shalbary
bar, Múhamedjan Qarataev aghamyzben birge jýr. Ol kisining kiyimi de
sonday. Olardyng qastarynda jýrgen mening de kiyimim sonday, tura ónimdey.
Tipti әrbirden song aghayyndy ekeumiz jambastap jatyp alyp әngimelesip
jatyrmyz. Sodan keyin aghamyz menen de birdene dәmetip jýrgen shyghar dep
«Minezdi aqynmen múndasu» atty maqala jazdym. Ol «Týrkistan»
gazetine shyghyp bir tynystap edim. Endi oilap-oylap sol kisige baylanysty
esteligimdi de bastap jiberdim. Aghamyzdyng әruaghynyng mening týsime enip
jýrgeni jәy bolmasa kerek.
Sonymen sonau 1958 jyldary bolatyn. Men bir sәti týsip, oida joqta qazirgi «Jazushy» baspasyna qyzmetke túrdym. Ol kezde baspa «Qazmemkórkemәdebbas» bop atalatyn. Diyrektory akademik Múhamedjan Qarataev edi. Sol jyly Mәskeude ótetin «Dekadagha baylanysty kóptegen kitaptar shyghatyn bolyp, baspahanalarmen aradaghy óndiristik ónimderdi әri-beri qatynatatyn qyzmetshilikke meni alghan-dy. Ol kezde ýsh baspahana bar edi, №1 baspahana qazirgi «Jas alashtyn» ornynda bolatyn, №2 baspahana qazirgi Qonaev kóshesi men Gogoliding búryshynda, basshysy Sәtimbek Tóleshev degen partizan aghamyz edi. Ýshinshi baspahana osy qazirgi Poligrafkombinat, basshysy Kýzembaev degen aghamyz boldy. Mening júmysym osy ýsh baspahanamen ózimizding baspanyng arasynda shapqylap jýru. Búl júmystyng qyzu jýrgendigi sonday, bastyghymyz kishi Múhannyng (el Qarataev aghamyzdy solay ataytyn) «Pobeda» mashinasyn aghamyzdan góri men kóbirek mingen siyaqtymyn. Sonymen ne kerek, 1958 jylghy kitap shygharu ýstindegi qarbalas ta bitip, Mәskeudegi Dekada da oidaghyday ótip, esimizdi de jidyq-au, әiteuir. Bir kýni meni Múhamedjan aghamyz shaqyryp alyp, oida joqta qyzyq әngime aitty:
- Seyfolla, sening baspahanamen aradaghy qyzmetti mýltiksiz oryndaghanyna riza boldym, rahmet. Saghan azdap syiaqy jazghanmyn sony buhgalteriyadan alyp al, - degen. Men ol kisige:
- Rahmet, - dep ketip bara jatyr edim. Kenet:
- Seni osy óleng jazady deydi ghoy, - degeni. Men sәl kýmiljip ýnsiz qaldym. Shamalydan keyin maghan:
- Oghan bola qysylma. Qayta osynda jýrgen song aralasyp jýrgening dúrys, - dey kelip:
- Sen, osy balalargha arnalghan kitapshalar audarsang qaytedi? Sóitip birte-birte jattygha beresin, bәlkim keyin ýlken audarmashy da bolyp ketersin, - dedi de sәl kidirip:
- Sen qazir anau balalar bólimine baryp, Ótebay aghana jolyq - dep, ketuge rúqsat etti. Men quanudyng ornyna ózimdi bir týrli sezindim. Ishimnen «soghan mening әli oryssham jetpey, masqara bolyp jýrmesem netti» deymin. Biraq bylayghy júrt qalamaqy alyp jatqanda qyzyghatynym da bar edi. Sonymen ne kerek, oilana kele ózimshe almaytyn bop sheshtim. Sóitip jýrgende bir kýni Ótebay agha Túrmanjanov:
- Áy, Seyfolla, bizge neghyp kelmeytin bolyp kettin. Jýr qazir. Maghan bergen Múhamedjannyng tapsyrmasy bar. Sony alyp ket, - dep bólmesine qoyarda-qoymay alyp kirdi de, Mashqar Gumerov aghamyzgha:
- Myna Seyfollagha ana V.Biankiyding kitapshasyn ber. Audaryp
kórsin. Bastyqtyng tapsyrmasy. Jattygha bersin degen bolu kerek, - dedi. Ol
sózge ózim onsha ynghay bermey, kejegem keyin tartyp túr edi, anaday jerde
otyrghan Mәriam apay:
- Seyfolla sen tartynshaqtama, al da audar, bolmasa ózimiz de kómektesermiz, - dep, zorlaghanday boldy. «Qay qústyng túmsyghy jaqsy?» - degen jalpy kólemi ýsh baspa tabaqtay kitapsha eken. Sony qolyma ústata saldy. Qolyma tiygen júmysty namysqa tyrysyp, audaryp shyqtym. Redaktorym Mashqar Gumerov aghamyz edi. Ábden redaksiyalady-au ol da. Sodan ol jaqqa úyalyp barmay jýr edim. Bir kýni ózi shaqyryp alyp:
- Sen neghyp úyalyp jýrsin. Úyalma. Búl sening birinshi audarman. Áli
tәjiriybeng joq. Sen týgil bizder búrynghy audarmashylardyng júmysyn búdan
da beter shimaylap jatamyz, - dep, bir bedeldi aghamyzdyng audarmasyn
kórsetti.
Sonymen ne kerek audarma shyqty. Aqshasyn da aldyq. Toyladyq ta. Biraq kóp úzamay bizding bastyq - Múqannyng ýstinen jogharghy jaqqa domalaq aryz týsipti degendi estidik. Aryzda baspa diyrektory Múhamedjan Qarataev audarmany ondy-soldy elge jónsiz taratyp jatyr. Tipti júmysqa jaqynda ghana alynghan jerlesi Seyfolla degen balagha deyin audarma berip shýlen taratqanday is qyluda, - degendey mazmúnda bolady ghoy. Sonymen typ-tynysh otyrghan Múqandy kýnde Ortalyq Komiytetke shaqyrady da jatady. Kóp úzamay Qazaqstan Ortalyq Komiytetining ýgit-nasihat hatshysy - Núrymbek Jandildinning bayandamasyna iligip, «Kaz.Pravda» men «Sos. Qazaqstan» gazetterinde atymyz shyghyp, atalyp ýlgerdik. Ol azday kóp úzamay Ortalyqtaghy «Pravda», «Liyteraturnaya gazeta» da atymyz shygha keldi. Búl ózi shuy onaylyqpen basylmaytyn sóz bop ketti.
Bir kýni maghan Múqannyng aldyndaghy Nina degen әiel kelip: - Seni, bastyq shaqyryp jatyr, - dedi. Bardym. Kabiynetine kirsem, bir jaghynda Ábdilda Tәjibaev agham, tórde Múqannyng ózi. Olar qosarlana:
- Kel, kel Seyfolla, - dedi. Sodan men eki aghama da qol berip
amandastym. Kenetten (jaqynnan birinshi kóruim) Ábekeng maghan qarap:
- Áy, Seyfolla, býgin myna Múhamedjan aghang ekeumiz Ortalyq Komiytetke baryp, әneukýngi әngimeni, birjola toqtattyq. Men «Ol bala, jәy bala emes. Talantty bala. Jaraydy óndiris bóliminde istegen shyghar. Óndiris bóliminde istegen baladan bolashaq myqty shyqpaydy dep kim aitty. Mysaly myna men de bir kezde jәy hat tasushy bolghanmyn. Bolmasa anau Qalmaqan Ábdiqadyrov she, ol da at aidaushy bolghan. Nemene sodan biz osal boldyq pa» - dep, biraz búltartpas dәleldi aittym-au, deymin. Ózi de sasyp qalghanday boldy. Al myna Múhamedjan aghang bir jaghynan sening óleng jazatynyndy, oghan qosa keshegi Dekada ónimderine qatty kómekteskenindi, bәri-bәrin jaqsylap túryp aityp berdi. Ekeumiz eki jaqtap aitqanda ózi de ne derin bilmey qaldy-au deymin sabazyn, - dep kýlip aldy da, Hatshy bolsa da basyn shayqap:
- Ol balanyng da joly bolatyn shyghar, sizderdey eki aghasy birdey
jaqtap-aqtap otyrghanda bolashaqta osal bolmas, - dep sәlem aityp jiberdi.
Endi sen bizding sózimizdi aqtaytyn bol, sony aitayyn dep ek, - dep kenkildep
kep kýlgeni. Men de jaydarylanyp ketuge ynghaylana berip em, kenet Ábeken:
- Taghy bir sózimiz bar, túra túr. Biz osydan biraz búryn Qyzylorda
oblysyna baryp qaytqanbyz. Sonda bizding Terenózekte de boldyq. Sodan bir
jerde otyrghanymyzda, sening әkeng kelip, bizben biraz sóilesip ketti. Eskishe
de, janasha da óte bilimdar adam eken. Aytqan әngimeleri ghajap, múnday
әngimeni kelistirip aitatyn adamdy siyrek kóremiz ghoy qazir. Mal soyyp,
ýiine shaqyrayyn dep edi, uaqytymyz óte tyghyz boldy. Soghan myna
Múhamedjan ekeumiz әli kýnge deyin ókinemiz. Naghyz әngimesin qona jatyp
tyndaytyn-aq jan eken. Sol әkene sәlem aitarsyn, sol jaqqa endi jol týsse
ol kisining ýiine mindetti týrde soghamyz. Óte jaqsy adam eken. Sonday jaqsy
adamnyng jalghyz úrpaghy sen de jaman bolmassyn. Endi bara ber, ainalayyn, - degeni әli esimnen ketpeydi. Sol sәtte eki birdey agham mening berik
bosaghamday әser tastap edi. Onyng ýstine sol jyly Ábekeng eluge tolyp,
ghajayyp jyrlar jazyp jýrgen kezi. Ábekeng «Eluge kelgen egdelerdin
birimin» dep «Syr jyrlary» degen toptama jazyp, elding yqylasyna bólenip
jýrgen. Jәne auzymyzdy ashsaq:
Osy mening Syrym netken baqytty!
Tipti bosqa ótkizbepti uaqytty.
Ábdildagha arta berip qarttyqty,
Ózi jastyq qúndaghynda jatypty.
Syrym menin, Syrym mening - syrlasym.
Sekildi eding bala kýngi qúrdasym.
Oinaushy edim aghysynmen alysyp,
Alyp qashqan әpkeshimning syrghasyn, - degen aqynnyng jyr joldary týsedi. Ózimiz de sol Syr ónirinen bolghasyn ba, ishimiz jylyp boyymyzdy ýlken maqtanysh biylep ketetin. Ásirese:
Kemitedi Syrymdy
Saryarqalyq bylay dep:
- Jauyny joq, jeli joq,
Túra almas em bir ay dep.

Kemitedi syrymdy
Saryarqalyq bylay dep:
- Masasy kóp, shany kóp,
Syrdariyasy ylay dep.

Bir jylyna bermes em,
Men Syrymnyng bir aiyn.
Saghynamyn kórmesem.
Shany menen ylayyn, - degen jyryn oqyghanda janymyz erekshe marqayyp, tipti keudemizdi әjeptәuir kerdendik biyleytin. Ásirese Syr boyynyng qazaqtary bas qosqanda. Sol kezde baspada Orazbek Bodyqov degen eki tilde birdey jazatyn jazushy aghamyz boldy. Sol kisi bizding Syr boyynan bir talant shyqsa nemese bir jerlesimiz jaqsy shygharma jazsa әjeptәuir masattanyp jýrushi edi, marqúm. Kózi tirisinde Ibyray Jaqaev atamyz jayly, Shәmshi Qaldayaqov jayly da kitap jazghan bolatyn. Qoy qaytadan Ábekene oralayyq:
Qosyp Syrgha saghynyshyn aqynnyn
Jýzip kele, jýzip kele jatyrmyn.
Jastay qalghan әdeti ghoy balanyn:
Ylay sudan jútyp-jútyp alamyn.
«Bolghyng kelse úzaq jasap ómirli,
Sýrging kelse qyzyq dәuren kónildi,
Kóbirek ish Syr ylayyn, ishe ber».
Deytin maghan bala kýnde naghashym,
Maqtay jýrip Syrdyng kógal jaghasyn.
Qosyp syrgha saghynyshyn aqynnyn
Jýzip kele, jýzip kele jatyrmyn.
Osy jyrdy oqyghanda keshe ghana sol Syr suyna shomylyp kelgen bizderge qanday әser tastaghanyn sezine beriniz. Bizding Syrdyng boyy túrghan sarqylmas baq-yrystyng oshaghynday bolyp kórinetin. Jәne búl «Syr jyrlaryn» sol kezde sýisine oqyp, jattamaghan adam bolghan joq desem artyq aitpaghanym.
Arada kóp úzamay Tahaui, Ábdijәmil, Safuan, Zeynollalardyng sonyn alghan jastar shoghyry keldi. Búlar Ábish, Qalihan, Asqar, Orazbek, Jýsip, Esenjol jәne basqalar edi. Búlardyng ekpini de jaman bolghan joq. Búlardyng әrqaysysy jeke-jeke oy belesterine ainala bastady. Dәl osy kezde Orazbek ortalyqtaghy mening ýiimde jatyp ózining «1961 jyl» dastanyn jazdy. Keyin búl dastan «Leninshil jasta» tútas basylyp, júrt ony synay bastaghanda, bir kýni Orazbek ekeumizge osy Ábekeng ýiine keluin ótingen. Soghan birge bardyq. Sonda Ábekeng bizderge:
- Sender aq ólendi basqalardan ýirendik deysinder, - dep ózining aq ólenge qúrylghan shygharmalaryn oqyp berip, biraz aqyl-kenesin aityp otyryp, «1961 jyldyn» kemistik jaghyn da eskertken bolatyn. Sonda men ishimnen Ábekeng endi synaushylargha qosylmaytyn boldy-au dep oilagham. Ol kezde sonyng ózi olja edi. Orazbek tipti ózi turaly endi jyly sóz aitady-au degen de oida bolghan synayly. Biraq Ábekeng kóp úzamay ózining aqiqat sózin aitty. Al Orazbek oghan әjeptәuir renjip te jýrdi. Beker renjiydi. Óitkeni Ábekeng sol joly Orazbekti jaqtaghanda búlardyng aldynda «On bir buynnyng omyrtqasyn syndyru kerek» dep jýrgen Tóleujan aghalarymyzdy qoldaugha mәjbýr bolatyn edi. Sondyqtan Ábekeng qansha jón deyin dese de óz ortasynan shygha almay qalghandyghy zandylyq. Al qazirgi kózqaraspen qarasa Ábekeng danyshpan eken deuge bolady.
Arada jyldar ótip jatty. Búl eki ortada nebir jaylar ótti. Men de basymnan ne qiynshylyqtardy ótkerdim. Ýilendim. Balaly-shaghaly boldym. Sóitip jýrip ýsh bólmeli ýy aldyq. Sol kezde ýiimizding bosaghasyn kórseteyik dep Múhamedjan men Ábdilda aghamdy ýige shaqyrdym. Ol kisiler de aitylghan uaqytynda keldi, biraq qastarynda jengelerimiz joq. Onyng ýstine eki agham ýige kirgenmen, sheshinbey biraz otyrdy. Dastarqan óz shamamyzsha jaynaghanday bolyp túr. Kenet osy Ábdilda aghamyz, ýige qútty bolsyn aitqannan keyin birden:
- Aldymen basyn ashyp alayyq. Bizdey aghalaryndy ne sebepti
shaqyryp otyrsyn? Sony aitshy? - demesi bar ma. Ábekenning әi-shәy joq
aitqan búl sózi maghan shanshuday qadalyp, men de birden tik kettim. Jalpy
ózim de әdepti qatty saqtaytynmyn. Biraq búl joly ol әdeptiligim jayyna
qaldy:
- Sizder, keshirinizder. Myna ýidi jaqynda ghana aldym. Osy ýiding ishi
qútqa tolsyn dep, ózderiniz siyaqty el syilaghan, әri mening bala kýnimde
ózimdi qorghaghan qos aghamnyng ayaghy búl ýige qút әkelsin, yqylasymmen bergen
dәmime bereke ensin! - degen niyetpen shaqyrghan edim. Jeke ózderiniz-aq
kelipsizder, búlarynyz jón emes. Men sizderden júmys súraghaly nemese osy
ýiime bayghazy bersin degen niyetpen shaqyrghanym joq. Olay dep oilamay-aq
qoyynyzdar. Árbirden song júmyssyz dalada qalsam da, nemese dayyndaghan
ólender jinaghym shyqpay qalsa da bireulerding aldyna әukemdi salbyratyp
barudy bilmeytin adammyn. Ol jaghynan qoryqpay-aq qoyynyzdar. Qysqasy,
biz óz aldymyzgha ýili-barandy bolghan shanyraghymyzdy kórsetip, dәm tatsyn
degenimiz, - dep saldym.
- Onday bolsa, - dep Ábekeng dereu jenildenip sheshine bastady. Ápsәtte eki agham da qoldaryn juyp ýn-týnsiz, stoldyng basyna otyrdy da Ábekeng ózimsine erkindep:
- Qúy ana shampanynnan, býgin ishemiz onda, - dep jadyrap sala berdi.
Múqang salmaqty adam ghoy syr bildirmey otyr. Men de lәppaylatyp dayyn túrghan ydystargha jedeldete eki-ýshten qúiyp-qúiyp jiberdim. Ábekeng qansha aitqanmen aqyn ghoy, jóppeldete birining artynan birin tartyp-tartyp jiberip, bir tynystap:
- Seyfolla, sening kóniline kelmesin. Qazir bizdi bireuler shaqyrsa,
aldymen dәmin aq niyetimen bergendey bolyp otyryp, artynan bir salmaghyn
shygharghanda, kýndikke ishken tamaghyng men susynyndy qayta qaytarghanday
týiilip qalatyn bolyp jýrmiz. Sosyn mening aldyn ala saqtanghandyghym ghoy,
ózing bilesing myna Múhamedjan aghang múnday da syr bildirmeydi ghoy sabazyn.
Al men bolsam ýnemi otqa týsip jýrem. Shydamsyzbyn. Keshir ainalayyn.
Osy kezde as ýiden kelgen Kýlәy kelininen de, keshirim súraghanday boldy.
Kenet:
- Sen de men siyaqty tez jauap beredi ekensin. Sybaghamdy dúrystap berdin. Sening sol sózinnen-aq búl shaqyrudyng artynda eshqanday da salmaq joq ekenin birden úghyndym, - dedi de - Al endi jәibaraqat jaylasyp, aghayynshylap bir әngimelesip otyrayyqshy, - dep nebir qyzyqty әngimelerding basyn qayyryp, arqa-jarqa boldyq. Qysqasy, ot alyp kelgendey aghalarymyz alty saghattay uaqyttaryn bólip, asyqpay attandy. Keterde ózderining yrzalyq peyilderimen aq alghystaryn aqtardy. Ásirese Ábekeng qatty yrza boldy. Sonda men ol kisining de kórmegen azaby joqtyghyna kózim anyq jetti. Ásirese Komsomol qatarynda jýrgende nebir hikmetti kórgen siyaqty. Tipti ýilenetin kezinde osy Sara jengemizdi aparatyn oryn tappay, bireulerding bir bólmesin uaqytsha jaldaghanyn da aitqan. Búl kisini sheshesimen ekeuin komsomoldar túratyn jataqhananyng bir bólmesinen de shygharyp tastap, aidalagha qanghytyp ta jibergenin sol joly әngime qylghan. Oghan qosa ózining qúdayday sengen adamdarynyng ózi búl kisini bir emes, birneshe mәrte otyrghyzyp ketkendigin de sezdirgen.
Sóitip jýrgen bizderde auytqushylyq, jaza basu bolmady dep aita almaymyn, inim. Bәri de boldy, endigi jerde tek tynyshtyq bolsa jetedi. Nebir ister boldy ghoy kezinde, oghan ókingenmen, qaytyp ornyna kelmeydi. Endi bәribir, - degen sózderin de sol joly estigenmin. Qysqasy, bizding otyrysymyzdyng basy qatty bolghanmen, ayaghy tәtti bolyp, eki agham ýiden shyghyp bara jatqanda, mening ýiimnen ensesi biyikten bosaghadan qos alyp shyghyp bara jatqanday bolghandyghy әli kóz aldymda.
Taghy da arada jyldar ótti. Jazuda jana jol izdegen mening izdenisterim, óz arnasyn taba almay, keyingi tolqyndardyng da onsha únatpaytyn adamy bolyp jýrgenimde, óz qúrdasym Ótejan «Jalyn» baspasyna redaktor bola qalghany. Mening bir «On eki órim» degen aitar qúpiyasy ishinde bir úzaq jyrym bar edi. Jәne ol erkin aq ólenmen jazylghan bolatyn. Sol jyrymdy Ótejan (elding ony betinen qagha almaytyn kezi) «Qúndyzdym, mening júldyzdym» jinaghyna engizip jibergeni. Sonyng ýzindilerin kitabym baspadan shyqpay jatyp, «Qazaq әdebiyeti» gazetining 16-shy betine әjua ghyp basyp jiberipti. Sodan oilamaghan jerden Sayyn dosyma baryp (ol kezde redaktor bolatyn), ókpemdi aityp shyghyp kele jatyr edim, Jazushylar odaghynyng dәlizinde qarsy aldymnan Ábekeng shygha kelgeni, sodan búrynghyday qolynan almay, sәlemetsiz be? - dep óte shyghayyn. Kenet Ábekeng artyna búrylyp:
- Áy, Seyfolla, - dep shaqyryp aldy da. - Ne boldy saghan, jóndep
amandaspaytyn da bolghansyng ba? - dedi kýlimsirep. Sosyn men de:
- Keshiriniz, agha býgingi «Qazaq әdebiyetinde» meni әjuә etipti. Sodan
renjip kele jatyr em. Ol kisi birden:
- Sol jinaghyndy maghan әkep ber, kóreyin, - dedi. Oghan men de júlyp
alghanday:
- Ol jinaq әli shyqpaghan ghoy, aghasy-au, - dep edim. Aghamyz:
- Onysy qalay, әli jaryqqa shyqpaghan jinaqty synay ma eken? - dep
sәl oilandy da: - Onda sol jinaq shyqqan kezde әkep berersin, tek renjime,
ainalayyn, - dep óz jónine kete bardy. Men de kettim. Arada bir aidan keyin
jinaq shyghyp, eki oily kýide aparyp berdim. Kóp úzamay, әdebiyet jayly
ýlken jiyn ótti. Sonda Ábekeng jalpy poeziyamyz jayly jana oilaryn aita
kelip, mening jinaghyma toqtaldy da: - Birinshiden, búl jinaqty jaryqqa
shyqpay túryp synghanyna jol bolsyn. Búl bizding baspasózimizding qateligi, -
dey kelip: - Aghayyndar әdil syn kerek. Ádil syn múnday bolmaydy. Bolmasa
tyndandarshy ózderin:
Dalagha qara barqyn ireng bergen,
Aynaldym anau jatqan kýreng belden.
Tónirek kóz aldymda myng qúlpyryp.
Aumaydy qyzyl-jasyl kilemderden.

Jal-jal bop jotalanghan qyzyl qyrman
Jalt etip saghan qaray jýzin búrghan.
Tóbeden tónkerile tónip kelip
Qyryna qyzyl alau kýn jyghylghan.

Aqsha búlt - aq shymyldyq jelbiregen
Eltimes qalay ghana endi denen.
Kýlimdep ana tústa kól de jatyr
Kózindey aq botanyng móldiregen.

Alyptay etek-jeni jiylmaghan,
Eshkimdi tәnir tútyp siynbaghan.
Qalaysha maqtanbaysyn, shattanbaysyn.
Aqtaryp jatsa dalam syiyn maghan.

Osy óleng neden kem. Oigha salyp kórindershi, - degen kezde zaldan ýsh-tórt adam tús-tústan:
- Sony da óleng dep túrsyz ba? - dep jamyraghan kezde.
Jaraydy taghy bir ólenin oqiyn:
Óresi biyik adamdardyn,
arasyndaghy órtten qorqam.
Jany taza adaldy da
ayamaytyn dertten qorqam.
Qanqyghan qanqu sózderdin
orynsyz úshqan jebesinen qorqam.
Sabyrly salqyn jýzderdin
sýlesoq jýrgen elesinen qorqam.
Ishi tar kýiki jandardyn
súghanaq simer kózinen qorqam.
Alaulap jýrer jastardyn
ensesi týsken ezinen qorqam.
Qorqamyn úshyp-qonghan
tayghanaq minezderden
Adamnan jýrisi jalghan
әp-sәtte jýz ózgergen, - dep, al búghan ne deysinder degendey ýnin qayta kóterdi. Dәl osy kezde zalda otyrghan bir aghamyz ójettenip qayta dauystap edi, oghan:
- Ottapsyn! - degen sózdi jiberip saldy da, ishtey «ózdering sózdi týsinbey ketken ekensinder» degendey keyistik tanytyp, kýrenitken qalpy tórdegi óz ornyna baryp jayghasty. Sol zamat, sol kezdegi basshy Júban Moldaghaliyev aghamyz zaldaghylardyng jónsizdikterin betterine basyp, eldi tynyshtandyrghan bolatyn. Mening arqamdy yrza bop qaqqan dostarym da boldy, biraq bayqaymyn dúshpandarym búrynghydan da kóbeyip ketkendey edi. Óitkeni dәl sol kezderde, búl kisiden bir jyly sóz estisek degen adamdar kәri-jasy bar kóbeyip ketken bolatyn. Sol jinalystan shyqqannan keyin bar taza niyetimen jalbyrap kelip qolymdy alghan adamnyng biri, Halyq shygharmashylyq ýiinde isteytin Jaghyparov degen aghamyz edi. Áriyne basqalar da quanghan bolyp jatyr ghoy. Biraq ananyng quanyshynda shek joq edi. Al jiyndaghy Ábekenning ózi otqa oranyp jýrip, men siyaqty qarapayym inilerin de ot arasynan alyp shyqqandyghy, nege túrady. Múnday erlikterdi tek taza aqyndar ghana jasay alatyndyghy eki bastan. Búl degen sóz, zaman ózgergen sayyn, adamdardyng zymiyandyqtarynyng óz kýshine mine týsetindigin dәleldese kerek. Sol tabighattaghy búl kisilerding artyq ketkenining ózi, býgingi kýngilerding jete almaytyn armany siyaqty irilikter ghoy. Búl jerde Ábekendey alyptardy bylay qoyghanda qatardaghy aqyndardyng ózderining azamattyq ary biyikteu ekendikterine kózing anyq jetedi. Oghan qosa aitarym, sol uaqyttyng úrandy ólenderining ózi, bizding qazirgi tilimizdi saqtap qalugha ýlken ýlesin qosqan eken ghoy dep oilaymyn.
Sonday qúdyretti aqynnyng keyingi kezde bir qatty quanghanyna kuә bolghanym taghy bar. Ayta keteyin. Ábekenning seksen jyldyghy 1989 jyly atap ótilmek bolghan. Sol torqaly toyy ne sebepti ekenin bilmeymin, әiteuir arada ýsh jyl ótkennen keyin baryp yaghny 1992 jyldary ataldy. Sol joly qasynda Túmanbay, Tólepbergen aghalarymyzben qatar men de Qatira qaryndasymyzben birge boldym. Sol jolghy Shiyeliden bastalghan sapar Terenózekting Qaraózek manynan ayaqtalghan. Búl kisi negizinen Qyzylorda qalasynda tuyp, Terenózekting Qaraózek stansiyasyndaghy naghashylarynyng qolynda ósken. Ózi biraq shiyelilik bop sanalatyn. Shiyeli jaqtan samarqau kelgen Ábekendi múnda yaghny ózining kóp oinap, bal-balalyq shaghyn ótkizgen Qaraózek jaghalauynda kýtip aldy. Búlar erekshe jaghday jasapty. Aldymen túlpargha mingizip, olay-búlay jýrgizip, sodan keyin aq kiyizge otyrghyzyp, ony birneshe qaruly jigitterge kótertip, biyiktigi jeti metrden astam jan-jaghy tolyq kórinetin aspaly biyiktikke shygharyp, sondaghy qymyz-qymyranymen aldyn ala dayyndalyp qoyghan dastarqan mәzirinen dәm tattyrdy. Jәne sol aq kiyizge otyrghyzyp qayta tómen týsirip, erekshe jabdyghy bar motorly qayyqqa otyrghyzyp, Qaraózekting boyyn boylay onshaqty shaqyrymgha deyin jýzip esine balalyq shaghyn qayta oraltyp, aq shanqan kiyiz ýige týsirgen bolatyn. Búghan balasha mәz bolghan Ábekeng ómirining sonyna deyin «Sondaghy meni naghashy júrtymnyng han kóterip syilaghany әli kýnge esimnen ketpeydi» dep bertin kelgenshe masattanyp otyratyn. Jәne sol kezdegi audan basshylary Joldas Erdeshbaev, Almagýl Bojanova, Tynyshbek Dәirabaev jәne taghy basqa ini-qaryndastaryna yrzalyghyn aityp otyratyn. Ásirese basy-qasynda jýgirip jýrgen Almagýl qaryndasyna da aq alghysyn aghytyp otyratyn. Bir sәt oigha shomghan aqyn ózining «Syrdariyasyn» sol sapar toqsan toghyz ret oiyna oraltqan bolar. Bәlkim ishinen:
Bilem seni, sýiem seni
Syrdyng suy qart anam.
Sýise Geyna anam dese
Sýigen suy Reyinesin,
Syrdyng suy tughan ol da
Óz aqynyn Geynesin...
...Sol kezde de, janym ana,
Ózinmenen teng bolam.
Syrda tughan Syrdyng úly,
Jana Geyne men bolam, - dep sonau 1936 jyly jyrlaghan aqynnyng oiyna taghy da:
Keyde týske kiredi,
Dәl ónimdey bayaghym.
Tay ghyp minip jýremin.
Naghashy atam tayaghyn.

Jýgiremin jaghalap
Syrdyng jaypaq jaghasyn,
Kәri kózben syghalap
Qarar maghan naghashym.

Tarap sinir qolymen
Qarday әppaq saqalyn,
Qaraghany meyirimmen
Qanday qyzyq atanyn.

...Keyde týske kiredi,
Dәl ónimdey bayaghym.
Tay ghyp minip jýremin
Naghashy ata tayaghyn, - jyrlaryn qayta janghyrtyp jibergendey bolghan sol bir sapar. Búl aqynnyng esinde mәngi qalghan edi. Jәne songhy sapary da bolatyn.
Ábekeng toqsangha manaylaghanda men «Kýnirengen qara qobyzym» degen kólemdi maqala jazdym jәne ony sayajayyna baryp oqyp bergen bolatynmyn. Ádettegidey syrtqy esikten kire berip em, qyzynyng biri aldymen tynysh degendey auzyn sausaghymen jauyp belgi berdi de:
- Ol kisi úiyqtap jatyr, - dedi. Men múnday qulyqtyng talayyn
kórgenmin ghoy. Óp-ótirik jótkirinip aldym da dauystanqyrap:
- Ábekenning múnysy qalay, dala maujyrap túrghanda, - dep em, apamyz
maghan jaratpaghanday keyip tanytty. Sol kezde zalda divanda demalyp
jatqan aghamyz birden:
- Seyfolla ma, kelsin, jaqsy boldy ghoy, - dep basyn kótere bastaghanda baryp, apamyz rayynan qaytyp, ne derin bilmey qaldy. Men qolymdaghy qaghazdy Ábekene kórsetip:
- Siz turaly maqala jazyp edim, oqyp beruge bola ma? - dedim. Ol kisi
tosyn sóz estigendey, aldymen súrauly keyipte mening týrime qarap, biraz
anyryp (búl maqalam turaly men ol kisige aitpaghan bolatynmyn):
- IYә, oqysang oqy, - dedi de, kenet:
- Úzaq pa? - dedi. Men de ózimning erkindigime salyp:
- Mashinkamen on segiz bet, - dep em, sәl jymiyp:
- Men turaly sonshama ne jaza bergensin, - dep sәl kidirdi de:
- Jaraydy tyndayyq, - dep qúlaghyn tosty. Onyng ishinde azdap synym
da bar edi. Soghan da qaramastan tyndady da otyrdy. Anda-sanda «Bәrekeldi», - dep qoyady basyn shayqap. Bir kezde aghamyzgha kózim týsip ketip edi,
kәdimgidey jylap otyr eken. Men múnysyna tanyrqap, sәl kidirip em:
- Seyfolla-jan, kidirme oqy ber, - dep rizalyq peyilmen qaraghanday
boldy. Sodan ne kerek, on segiz betti týgel oqyp shyqtym. Búl degen sóz, әr
beti eki minuttan bolghanda, shamamen qyryq minuttay boldy. Onyng ýstine
toqsandaghy shaldyng sharshamay tyndaghanyna men de masattanyp qaldym.
Men oqyp bitisimen basyn tik kóterip, pora-pora kóz jasyn qolymen bir
sýrtip jiberdi de, maghan beri kel degendey ishara bildirdi. Men de jaqynday
berip em, mandayymnan qúshyrlana bir sýiip, meyirlene solqyldap baryp
basylyp, sәlden keyin:
- Aynalayyn, sen men ýshin bir instituttyng júmysyn istepsing ghoy.
Rahmet. Adamdy synasa da, maqtasa da óz ornyn tauyp aitu kerek qoy, - dep
bir kýrsindi de, maghan bar janymen aq batasyn bergendey aqtaryla sóiledi
de, bir kezde qyzyna qarap:
- Sen neghyp túrsyn, myna shaygha ana ashy suyndy әkelmeysing be? - dep
edi. Apamyz:
- Papa, sizge ishuge bolmaydy, - dedi. Ábeken:
- Ákel qúi, men ishpeymin, - dep edi apamyz bir kishkene rumkiler әkele jatqan:
- Ony qoy, anau býiirlileuin әkel, - demesi bar ma. Sodan ne kerek
amaldyng joqtyghynan býiirlileuin әkeldi de:
- Papa, saghan qúimaymyn, - dep edi. Qúyasyn, biraq men ishpeymin. Sen
de ana sharaptan ózine qúiyp al da, Seyfollamen qaghystyr, - dep aitqanyn
istetti.
- Endi alyp jiberelik, - dep Ábekeng taghy da biraz sheshildi. Qysqasy, ol kýngi estigen jyly sózderimde shek joq. Kenet Ábekeng ózin andyp otyrghan qyzyna servant jaqty núsqap:
- Ana bireu nemene? - degende qyzy sol jaqqa búryla bergende Ábekeng qolyndaghy býiirli ydysqa qúiylghan aq araqty tarttyryp-aq jibergeni ghoy. Jalt qaraghan qyzyynng «Papa!» - deuge ghana shamasy kelip, otyryp qaldy. Bir kezde aghamyz janaghy isine qatty riza bolghanday bir kýlimsirep:
- Qyzym, ayaq ekeu bolsyn. Endi Seyfolla sóileydi dúrystap qúiyp qoy, - dep edi. Apamyz ylaj joq qayta qúidy. Papasyna qúimayyn dep edi. Papasy «búl joly jaraydy ishpey-aq qoyayyn» degen song qúya bastady. Aghamyz taghy aralasyp:
- Dúrystap, toltyryp qúi, - dep búiryq bergendey boldy. Sodan men de kónildene sóilep, tartyp jiberip em. Ábekeng búl joly ózining andushysynan aila taba almay, tek ernimdi ghana tiygizeyin, - dep, bir úrttap jiberdi. Sol rumkany jerge qoydyrtpay:
- Agha, jerge qoymanyz, rúqsat etseniz Sizding sarqytynyzdy men isheyin, - dep em. Rúqsat berdi. Sonymen ne kerek, sol kýn maghan óte kónildi boldy. Ábekeng keterde:
- Múny qayda beresin? - dedi. Men «Leninshil jasqa» beretinimdi aittym. Sol kezde búl basylym mening maqalalaryma әjeptәuir jol berip jýrgen. Ádebiyet bólimining basshysy Júmabay Shashtayúly bolatyn. Tútas basty. Aghamyz artynan óz rizalyghyn taghy da meyirlene jetkizgenin bilem.
Sóz sonynda aitarym, qay qúryltay ekeni esimde joq. Birde osy Ábish, Orazbek taghy basqa da bir top qatar jigitter Jazushylar odaghynyng qúryltay jinalysynyng arasynda sol mandaghy bir ashanadan shәy iship otyrghanda, osy Ábish sóz arasynda ne sebep bolghanyn bilmeymin bizding aramyzda Qyzylordanyng bolashaq Qarataevtary men Tәjibaevtary otyr ghoy, - demesi barma. Sol aitpaqshy maghan sol eki ardaqty aghalarymnyng qay-qaysysynyng bolsa da izbasarynday bolghanyma renjimeymin. Olay bolsa men sózimdi bylay ayaqtayyn:
Ábdilda desem, týskendey bolam synaqqa,
Oqysam jyryn, qonghanday bolam pyraqqa.
Qazaghymnyng jazylghan jyryn janymen
IYә, Alla ózin, ysyrta kórme jyraqqa! - demekpin.

 

Ospan SEYFOLLA, aqyn

«Ana tili» gazeti, 23.07.2009

 

0 pikir