Songhy bir-eki kýnde búrynghy Mәjilis deputaty, Býkilәlemdik etnosport konfederasiyasynyng viyse-preziydenti Bekbolat Tileuhan men aitysker aqyn Rinat Zayytovtyng arasynda sóztalas tudy.  

Rinat Zayytov Tileuhanov «Qantar oqighasynyng bolatynyn bile túra aitpay ketti» dese, eks-deputat «Rinat jala japty» dep otyr. Biz ekeuding BAQ betindegi aitysyn oqyrman talqysyna úsynbaqpyz.

“Óz basym Bekbolat Tileuhan degen әnshini jaqsy kórem. Onymen shynayy qúshtarlyqpen sóilesemin, aralasymyn, әngimesi de únaydy. Biraq men oghan qantarda ókpeledim. Ol sonyng ishinde jýrdi, bәrin bildi ghoy. Bir auyz aitsa bolatyn edi. «Jigitter, osylay jasalyp jatqan nәrse, abay bolyndar» dep. Sonysyna ghana ókpeledim...

Ol (Bekbolat Tileuhan) jeltoqsan aiynda óz erkimen ketti. Onyng ketuine týrtki bolghan osy әngimelerding shet jaghasyn bilui dep oilaymyn. Bir jaghy osyghan qatyspayyn dep ketip qalghan shyghar. Óitkeni osy uaqytqa deyin solardyng qasynda jýrgennen keyin, ony da qatysugha mәjbýrleytin edi. Aytpay ketkeni ókpeletti. Aytuy kerek edi. Ol kiside mýmkindik boldy. Biz de oghan "Agha" dep qarap otyrdyq. 104 deputattyng 103-i ne dese de, biz Bekbolat aghany tyndaytyn edik. Óitkeni últtyq ónerding adamy bolghannan keyin, biz onymen bir dastarhan basynda әngimeleskenbiz, onyng aitqanyna senemiz", - dedi Rinat Zayytov  ULYSMEDIA-gha bergen súhbatynda.

Bekbolat Tileuhan Rinat Zayytovtyng sózine jauap berip, aityskerding ózine jala japqanyn aitty.

"Qazaq ókpelese de, ólimge qimaydy" deushi edi aghayyn. Rinat bauyrym ólimge qidy. "Qandy Qantar oqighasyn bilip túryp, bizge aitpady" degen súmdyq auyr jala japty. Al endi oghan auzyna salyp, kәdimgidey ynghaylap "Bekbolat Tileuhan nege sizdi jek kóredi?" dep otyr. Ana jerde Samal Ibraevanyng kózinshe sóitip jatyr. Búghan baylanysty nege men jek kóruim kerek? Rinat óneri dengeyles adam emes, jaqsy dengeyles adam emes. Sayasattaghy lauazymy dengeyles adam emes. Endi qazir әr nәrsege kónili tolmay, aighaylap shyqqan adamdar "populyarnyi" bola beretin zaman ghoy. Onday bir keremettey jek kóremin degen sóz auzymnan shyqqan emes. Jek kórmeymin de. Al jalpy qarym-qatynasymyzdy bilginiz kelse... Bylay isteydi... Qazir ózi únatpaytyn bir nәrsem bar. Bireuding bireuge jazghan hatyn, sóilegen sózin shygharyp jatady ghoy. Amanatqa qiyanat jasady dep... Bireuding bireuge aitqan syryn elding betine, jariyagha jar salyp jatady... Osynday bir teksizdik qazir jan-jaghymyzdy basyp ketti ghoy. Al myna jerde men onday jaghdayda emes, qazir mәjbýrli kýide jalpy Rinat ekeumizding aramyzdyng qanday ekenin kórsetetin birnәrseni tyndatayyn", -deydi Bekbolat Tileuhan.

Bekbolat Tileuhan Rinat Zaitovtyng ózine jibergen auyzsha habarlamasyn tyndatty.

Ol jerde aitysker aqyn bylay deydi:

"Bekbolat Agha, assalaumaghaleukum! Qaldarynyz qalay? Amansyzdar ma? Densaulyqtarynyz? Rinat Zaitov degen jaman bauyrynyzbyn. Agha, sizge bir aitarym bar edi.. Bir kenes súrayyn. Aqyldasatyn sharuam bar edi. Qalay sóilese alamyn? Pәle-jaladan saqtasyn. Sózimnin, oiymnyng týiini mynau... Sizding ainalanyzgha bir qarayyqshy. Osy bizdi... Qazaqty qazaqqa aidaqtap qoyyp, nege osy bir-birimizdi bólip jatyr deymin da... Aqynymyzdy, bәrimizdi... Biz sonyng jeteginde jýrmiz negizi... Óz basym moyyndaymyn. Sony bir otyryp, aqyldasayyqshy degenmin, agha, sizben. Búl mýldem basqa nәrse sekildi maghan. Qazaqty qazaqqa yryldastyryp qayta-qayta... Dindi de aita beruge bolady, sayasatty da aita beruge bolady. Biraq nәtiyjesinde qazaq pen qazaq, Ýkimet pen halyq desek te, qazaq pen qazaq... Osy aramyz qatty bólinip jatqan sekildi Agha maghan... Sol jayynda aqyldasayyn dep edim shynymen. Qoldasanyz", - depti Rinat Zaitov Bekbolat Tileuhangha. 

Bekbolat Tileuhan Zaitovtyng búl әreketin "ekijýzdilikke" tenedi.

"Pәle-jaladan saqtasyn", - deydi da, pәle jabady maghan... Dúrys aitasyn. Sen moyyndap otyrsyn. Meni aitaqtap jatyr dep. Meni de aitaqtaghan. Biraq, men eshqanday aitaqtaghangha kóngen joqpyn. Nege bólip jatyr dep men senen súrayyn? Maghan tiyisken sen. Aytysta da tiyisken sen. Basqa jerlerde de tiyisken sen. Anau klasstas bauyrdyng aitqany bar ghoy... "Agha, siz kónilinizge almanyz endi... Iship alyp, shegip alyp... Rinat aita beredi" degennen keyin bir jaghynan keshirgim kelip jýr.  Al shyn niyetinde sayasatker bolamyn degen oida bolyp jatsan, búl dúrys nәrse emes. Osynyng jeteginde jýrmiz, ony óz basym moyyndaymyn dep otsyn. Qalay dese de "japalaqty taspen úrsang da japalaq óledi, tasty japalaqpen úrsang da japalaq óledi". Osydan ziyan shegetin tek qana qazaq. Sayasatker bolamyn degende, sen  "Zandardy jattaymyn" dep aittyng ghoy. Adam Zang jattap "sayasatker" bolmaydy. Adam tarihy zandylyqtardy mengerip sayasatker bolady. Birnәrseni biledi. Ahmet, Mirjaqyp, Álihandardy qasynda jýrgen qazaqtar satty. Biraq sol oq keyin ózderine tiydi. Sender maghan jabysyndar. Mening kózimdi qúrtugha tyryssandar, artyqshylyghym sol. Tarihtyng zandylyghy solay. Tarih qaytalanyp otyrady. Ol mәseleden bayqandar. Endi mynaday sóz aittyndar! Aghalap túrsyn! Moyyndaymyn dep túrsyn! Qazaq qazaqqa dep janyn ashyghanda jýregin auzynnan shyghyp keteyin dep túr. Al istelgen sharua mynau. Ekijýzdilik pe? Teksizdik pe? Klasstasyn aitpaqshy "iship alyp, shegip alady" degendey terpilasyng ba? Chertsyng ba? Qalay týsinuge bolady búny? Kóp nәrseni bilip túrsyng ghoy. Endi osynshama populist bolugha, osynshalyqty tanymaldylyqtyng qúly bolugha bola ma eken?", - dedi Bekbolat Tileuhan.

Aytysker aqyn Rinat Zaitov Bekbolat Tileuhangha "sizdiki - "dúrys", meniki-"aghattyq" dep, әngimeni osy jerden dogharatynyn habarlady.

"Assalaumaghalaykum asa qúrmetti Bekbolat agha. Maghan joldaghan viydeosәleminizdi kórdim. Tanyrqadym dep ótirik aita almaymyn. Osylay qabyldaytynynyzdy sezdim. Biraq týsindirmesin kezdeskende beremin au dep oilaghanmyn. Oghan myna әleumettik jelidegi әngime ózimiz toqtatpay, tyiylmaytyn siyaqty. Sondyqtan bir sózimdi jetkizuge tyrysayyn. Agha, ózinizge byltyr ghana habarlasqandaghy aitqan sózim sol sóz. Men sizdi eshtenege qaramastan, agha dep qúrmetteymin, qaytalanbas talant - dep jaqsy kóremin! Al keybir jaghdaylarda tanytqan osaldyghynyzdy tura synasam, ol - inilik nazym, aqyndyq asaulyghym. Ol ókpemning orny bar dep oilaymyn. Sebebi: qazirgi uaqytta bizding elde resmy mәlimetter Qantardaghy qyrghyngha sizding dos tútyp jýrgen azamattardy kýdikti tanyp, tergeu jýrgizude. Demek, eger ol mәlimetter ras bolsa, sizding dostarynyzdyng josparlarynan habarsyz bolghanynyzgha senbeymin. Al ótirik bolsa, onda qazirgi biylik bizdi aldap, aqymaq kórip, jazyqsyz adamdardyng moynyna jýzdegen adamnyng qanyn artqaly túr degen sóz. Sizdiki qaysysy? Ne bolsa da, eki jaghdayda da eshtene kórmegensip, ýndemey qalu sizge syn agha. Jaqsy. Jauap oilap altyn uaqytynyzdy ketirmeniz. Sizge birdene dәleldep, yryldasyp talasu oiymda joq. Óitkeni Qazaq onsyz da jan-jaqqa toptalyp alyp, qyryq pyshaq bolyp jatyr. Endi qalmaghany Bekbolat Tileuhan men Rinattyng jaqtastarynyng shayqasuy ma? Qúrysyn. Ayyp etpeniz. Onday elge esh paydasy joq, "ónbes ósekter" jarysyna jýikem men uaqytymdy ketirmeymin. Bekbolat agha sizdiki - "dúrys", meniki- "aghattyq". Siz - jaqsy, men - jaman. Osy jerden qoydym. Siz de sóitetin shygharsyz?...", - dep jazdy aitysker aqyn ózining instagram paraqshasynda.

Ayta keteyik, eks-deputat Bekbolat Tileuhan biyl 29 jeltoqsanda deputattyq mandatyn tapsyrghan. Artynsha onyng bas kensesi Týrkiyada ornalasqan Býkilәlemdik etnosport konfederasiyasynyng viyse-preziydent bolyp taghayyndalghany belgili boldy.

Abai.kz