Qart tarih bәrine kuә. Sonau 1986 jyldyng jeltoqsany barys jyly desedi. Jastar boyyndaghy barysqa tәn aibat pen qayrat oyandy. Alanda egemendik ýshin atoy saldy. Ne kerek, sol kezende ghasyrlar múraty Tәuelsizdikting irgesi qalanyp, shanyraghy kóterildi. Aragha túp-tura 36 jyl salyp derbestigimiz taghy da tarazy basyna túrdy. Mysyqtabandap engen pasyq peyildiler beybit elding berekesin qashyryp, kýshpen biylikti basyp alghysy keldi. «Myng ólip, myng tirilgen» Alash júrtynyng alanynda taghy da qan tógildi.

ZERTTEU

Preziydentimizding 5 qantarda jariyalaghan Ýndeuinde: «Búzaqy toptardyng әreketteri joghary dengeyde úiymdastyrylghanyn kórip otyrmyz. Búl qarjylandyrylghan býlikshilerding jan-jaqty oilastyrylghan jospary ekenin dәleldeydi. Búl – qaskóilerding qiytúrqy әreketi», – dedi.

Álbette, biylikten aiyrylghysy kelmeytin «sarqynshaqtar» radikaldy әreketke baruy zandylyq. Alayda, múnyng aqyry tútas memleketting shanyraghyn shayqaltty.

Beybit elge oq atylghany bylay túrsyn, tarazynyng bir basyna Tәuelsizdik taghdyry kóterildi. Syn saghaty soqty. Sol sәtte meni alandatqan әri týn úiqymdy tórt bólgen myna mәsele boldy. Konstitusiyalyq mindetin minsiz atqarghan Qasym-Jomart Kemelúlynyn: «Býlik bastalghanda Últtyq qauipsizdik komiytetining keybir ónirdegi departament basshylary ghimarattaryn, yaghni, qyzmettik oryndaryn tastap ketip qalghan. Qajetti kólemde arsenal bolghanyna qaramastan olar oiran salghandargha qarsy túrmady», – dep ashynghan Preziydent ýni әli de qúlaghymda.

Alash dese atqa qonghan esil erler úrpaghy qayda? Óz elining "últany" qayda? Últ taghdyryn uysyna senip tapsyrghan birqatar azamattarymyz, shendi-shekpendilerimiz antyn búzyp, halqyna opasyzdyq jasady degen kýdikke ilingeni ózegimizdi órtemey me?

Ras, qatardaghy qanshama әskerlerimizdin, birneshe beybit túrghyndardyng ómirin oqqa baylap, lankesterding joly qiyldy, biraq syn saghaty olqy tústarymyzdyng «jarasyn» tyrnap berdi. Dәl osy jaghday últqa degen opasyzdyqtyng sebep-saldaryn saralauyma jol ashty.

Kelisesiz ghoy, bәiterekting tamyry berik bolsa jayqalady. Al bizding ruhany bәiteregimizding týbi tereng dep kim aita alady? Áriyne, búl súraqqa shamdanarsyz. Áytkenmen, býgingi qogham tamyrsyz aghashtay shayqalady. Ol ýp etken jelden-aq bayqalady.

Qazirgi damyghan elder ózderining órkendeuin, jalpy alghanda, janghyruyn eki-aq faktormen ólsheydi eken: birinshi – qúndylyqtar jýiesi, ekinshisi – institusionaldyq jýie. Osyndaghy birinshi faktorgha terenirek ýnilsek, qúndylyqtar da zamangha qaray ózgerip otyrady. Oghan da týrli syrtqy faktorlar әser etedi. Búl turasynda AQSh, Europa elderi tereng zerttep-zerdelegen. Alghash 1940 jyldary Abylhan Manszlo degen amerikalyq ghalym qúndylyqtar jýiesi turasynda tereng izdengen. Onyng tarihta «Piramida Manszlo» degen qoltanbasy qalghan.

Al, qazaqstandyq qúndylyqty zertteu ýshin ghalymdarymyz Robert Inglhart degen amerikalyq professordyng әdistemesin ontayly dep sheshken. Nege? Búl ghalym 1960-70 jyldary Europadaghy zertteuge qatysyp, 1981 jyly «Álemdik qúndylyqtar» degen júmysyn alty qúrlyqtyng 104 memleketinde jýrgizgen, 105-shi bolyp biz endik. Ádisteme tәjiriybe jýzinde iske asqandyqtan, shyndyqpen tura janasyp-aq túr. Ári salystyrmaly týrde zertteledi.

Osy tәjiriybe bizding elimizde 2014 jyly ótkizilgen. Sondaghy qyzyqty aitayyn, qazaqstandyqtar ýshin eng birinshi orynda densaulyq túr. Ekinshi – balalar. Ýshinshi – qauipsizdik, yaghni, jeke qauipsizdik. Tórtinshi – yryzdyq, besinshi – otbasylyq qarym-qatynas qúndylyqtary. Al ruhany janghyru dep jatqan Otangha qyzmet etu – jiyrmasynshy oryn, patriotizm – on toghyzynshy oryn, adamnyng qúqyghy – on segizinshi, bostandyq – on jetinshi, әdeptilik – on altynshy, qoghamdaghy birlik pen tatulyq – on besinshi oryndarda túraqtaghan.

Kórdiniz be, basymdyq boyynsha berilgen baghyttar bizding sanamyzdyng qay qiyrynda túrghandyghyn! Yaghni, újymdyq qatynas tómendep, adamnyng jeke basy birinshi oryngha shyqqan. Búl men ýshin Otangha degen opasyzdyqtyng baspaldaghy. Ras, ashy da bolsa, aqiqat. Jogharyda ataghanymyzday, «tamyrsyz aghashtyng shayqaluy, ýp etken jelmen bayqaluy» osy.

Elimizding basyna ýiirilgen qara búlttyng da qaydan kelgenin angharu qiyn emes-au mynaday nәtiyjelerden keyin. Qaru-jaraq qoymalaryn tastap, tym-tyraqay óz basyn saughalap qashqan qanshama shendilerding әreketi, tipti olargha búiryq bergen qanypezerlerding búl qylyghy – tamyrsyzdyqtyng kórinisi. Qazaq múndaydy – teksizdik deydi. «Jaqsyda kek joq, jamanda tek joq» dep toqeterin bir-aq týigen.

Meninshe, býgingi qogham ziyalylarynyn, pedagogterdin, tútas halyqtyng basta maqsaty – TEKTI, ar-namysty, últyna adal, imandy, zamanauy intellekt úrpaq tәrbiyelep shygharu. Olay bolsa, qaytpek kerek? Úrpaq tәrbiyesinde tómendegidey tórt baghytty tereng qamtudy úsynamyn.

TIL   

Birinshi – ana tilin ýiretu kerek әr úrpaqqa. Al, ana tilin bilmegen úrpaq әdebiyetinen, mәdeniyetinen de maqúrym qalady. Sóitip, tamyrynan ajyraydy. «Óz tilimen sóilesken, óz tilimen jazghan júrttyng últtyghy esh uaqytta adamy qúrymay joghalmaydy. Últtyng saqtaluyna da, joghaluyna da sebep bolatyn nәrsening eng quattysy – tili. Sózi joghalghan júrttyng ózi de joghalady», – degen eken Ahmet Baytúrsynúly. Demek, ana tilin ýiretudi mekteptegi qazaq tili men әdebiyeti pәnimen ghana shektep qoymau qajet.

Qazaq tilining qadir-qasiyetin, qúdiretin týsingen bala ghana últynyng shyn janashyry bolmaq. Al, ol ýshin partadaghy óskelenge arnayy uaqyt bólip maqal-mәtelder, jyr-dastandardy jattatyp, aqyn-jazushylardyng shygharmalaryn oqytyp, taldau lәzim. Bayqaytyn bolsaq, batyrlar jyryn jattau arqyly bala boyynda tiline degen qúrmetpen qatar patriottyq sezim de ózdiginen damy bermek. Ashyghynda, auyz әdebiyetining eng ýlken salasynyng biri retinde batyrlar jyryn pedagogika ghylymynda zerttese, zerdelese, patriottyq tәrbiyening týpqazyghy osynda jatyr. Belgili әdebiyetshi-ghalym Á.Qonyratbaev: «Halyq sanasymen jasalghan «Qobylandy batyr», «Alpamys batyr», «Qambar batyr», «Er Targhyn» siyaqty batyrlar jyrynda el tәuelsizdigin syrtqy jaulardan qorghau saryny ýstem», - degen.

Aytalyq, «Er Targhyn» jyryndaghy Targhyn bir rudyng emes, barsha júrttyng batyry retinde erekshelenedi. Ol basqynshy jaudan elin qorghaydy,sol elding býtindigi men birligin saqtaugha qyzmet etedi. Ony Targhynnyng ózi bylaysha aitqan:

«Edilding ar jaghynda
Atana nәlet qalmaqtyn,
Synsyp jatqan maly ýshin -
Attanbadym olja ýshin,
Attanghanmyn dúshpangha
Ata-babam ejelden
Eski kegi bar ýshin!»

Búdan Targhynnyng dýniye-mýlikke qyzyqpaytyn, el namysyn joghary, birlik pen yntymaq tuyn biyik ústaytyn adal azamat ekendigi kóringen.

Epostyq jyrlardyng qay-qaysysynda da birinshi kezekte negizgi qaharmannyng kýsh-qayraty, eptiligi, shabandozdyq, mergendik, qylyshtasu, kýresu siyaqty qasiyetteri dәriptele beynelenedi. Demek, qazaq tilining túla boyynda qazaq últynyng qadir-qasiyeti jatyr. Al ony jas buyngha úghyndyru – eldik maqsat.

ATATEK

IYdeologiya – kózge kórinbeytin, adamnyng oi-sanasymen jýrgiziletin úzaqmerzimdi prosess. Onyng nәtiyjesi bir kýnde nemese bir aida belgi bermeydi. Jyldar jyljyghan sayyn jemisin kórsetetin enbek. Ár kýni adamnyng oilau qabiletin damytyp, elin, jerin sýige, shynayy patriot bolugha, bolmysymen adal enbekke baulu – úzaq kezenderdi qajet etedi. Búl ýshin memleket tarapynan bar jaghday jasaluda. Jaratqangha sansyz shýkir, óz shekaramyz bar, Tuymyz kókte jelbirep, Ánúranymyz әr tanda aitylyp jatyr.

Aqiqatynda, azattyq bizge jana jolymyzdy, sony soqpaghymyzdy tabugha zor mýmkindik berdi. Demek, tariyhqa taghzym jasau, eldikti qúrmetteu, tәuelsizdikti odan әri nyghaytu – bәrimizge artylghan ýlken mindet, býgingi úrpaqtyng perzenttik paryzy. Endigi maqsat – osy elimizge, úlan-asyr jerimizge ie bolu.

Býginde qazaqtyng ruhany damuynyng altyn dingegi bolghan úly túlghalarymyzdan úrpaq qaldy ma? Búl mәsele bәrimizdi alandatary sózsiz jәne atalghan saualgha jauap beruden qinalamyz. IYә, asyl azamattardyng túqymyn qúrtu ýshin úly dalamyzda qanshama solaqay sayasat jýrgizildi! Patshalyq Resey qyspaqqa aldy, repressiyagha úshyratty, atom qaruyn jardy. Múnyng bәri qazaqtyng qaymaqtaryn qaghyp aludyng qaghidaty edi. Túlghalardan qalghan úrpaqtyng kóbi qazaqsha dúrys bilmeydi, osylaysha, óz tamyrymyzdy úmyttyq.

Olqylyqtyng ornyn qalay toltyrmaqpyz? Eng birinshi, tamyrymyzdy terenge jiberuimiz mindet. Óitkeni, syrtymyz jyltyraghanmen, tamyrymyz qúrttasa, ýp etken jelge tótep bere almasymyz anyq. Biz túrghyzyp jatqan qazirgi qoghamymyzda qúlaghan bәiterekter qanshama?! Preziydentten keyingi eng ýlken qyzmet sanalghan Premier-Ministrler, talaydyng armany bolghan ministrler, jarty Qúday sanalatyn әkimder zamana silkinisinen súlap jatyr. Múnyng bәri tamyrdan ajyraghannan dep bilemiz.

Tamyr degenimiz ne? Ol – atatek. Qazir bәrimiz balany qalay tәrbiyeleymiz? Birinshi – oqy, bilim al, ekinshi densaulyghyng myqty bolsyn dep sport seksiyalaryna beremiz. Ýshinshi – ónerli bol dep ýiirmelerge jazdyramyz. Áriyne, zamanyna qaray til mengeruine mýmkindik tughyzamyz. Dúrys. Alayda tamyrynan ajyraghan úrpaq jasandy jol izdeydi, yaghni, basqa tamyrdan nәr alady. Olay bolmau ýshin eng birinshi balagha atategin ýiretu kerek. Ol jeti atany ghana jattap al degen sóz emes. Olar qanday adam boldy, eline, jerine qanday enbegi sindi? Úrpaghyna ne qaldyrdy? Qanday jaqsy isteri, qasiyetteri bar? Olar tek as iship, ayaq bosatqan adam ba? Qysqasy, jeti atannyng jýrip ótken jolyn tany degen sóz búl. Býgingi jas buyngha osy baghytta sanaly tәrbie beru manyzdy.

DÁSTÝR

Ýshinshi – salt-dәstýrdi saqtau. Oghan mysal deseniz aitayyn, japon eli qazir eng ýzdik damyghan memleket. Al baryp kórseniz, bayaghysha tatamiyde jatady, altyn qasyq berseniz de, aghash tayaqshalarymen as ishedi. Yaghni, babalarynyng salt-dәstýrin әli kýnge jalghap keledi. Shyndyghynda, Ghabiyden Mústafin aitqanday, qazaq dәstýri tek ata-anany ghana emes, jalpy adamdy syilaugha baulidy. Qúlqynnyng emes, últynyng qúly bolugha ýndeydi. Bauyrjan Momyshúly da aitpady ma: «Halyqtyng izgi dәstýri – bizding eng asyl múramyz. Naghyz jauyngerlerdi tәrbiyeleude dәstýrding alatyn orny zor», - dep! Demek, asyl múrany janghyrtu – úly is.

Shyny kerek, dәstýrdi bylay qoyghannyng ózinde mәdeniyetimiz – termeni tyndaudan qaldyq. Onda aitylyp jatqan mysal, sózding qúdireti estir qúlaqqa kirmek týgili, jetpeydi. Tipti, kýiding tilin týsinetin de qazaq az qazirgi qoghamda. Ony tek dynghyrlaghan dombyra dep qana týisinetin mýshkil kýige týstik. Qos ishekten shyqqan kýy qúdiretining bir kórinisi «Bozingen» kýiining shyghu tarihynyng bir núsqasynda: «Kýishi dombyrasyn kýilep, aghyzyp tarta jóneledi. Kýige qúlaq salghan bozingen iyip qoya beredi», - dep keltiredi. Barshamyzgha ayan – «Aqsaq qúlan». Kýiding tilin týsingen han sharasyzdyqtan dombyranyng shanaghyna qorghasyn qúighyzady emes pe?!

Mine, biz tiyekke til bitirgen, Alash dese atqa qonghan, aqsaqal sózi – talay tentekke noqta bolghan tegi myqty, tamyrly últtyng úrpaghymyz. Osynau qasiyetterdi jana qyrynan janghyrtyp, býldirshinder sanasyna siniru – býgingi kýnning basty talaby dep bilemin.

ShEShENDIK

Qazirgi qoghamda minberge shyqqan el aghalarynyng ejiktep, tilin búrap jatyp, әiteuir, qaghazdan birdene oqitynyna kóz de, qúlaq ta ýirenip qaldy. Alysqa barmay-aq, halyqtyng qalaulysy degen deputattarymyzdyng bergen anttaryn kórip, qos sózdi qiystyra almaghandaryna qapa boldyq. Búghan qogham dýr silkindi. Tipti, beybit mitingterde kópshilikting múnyn tyndap, kelisti sózderimen qiyp týser oy aitqan qay shendi bar?

Qazaq qashan da týiin sózge toqtaghan halyq. Baytaq dala tósinde jan sezimin jyrmen aghytqan, qylpyldap túrghan qylyshtan qynbasa da, jýieli sózge jýgingen últ. Shamyrqansa – kónil kógi nayzaghayday shatyrlap, tebirense – telegey tenizdey buyrqanyp, aq janbyrday aqtarylyp halyqty órlikke, eldikke, erlikke, birlikke sheshendik qasiyetimen ýndegen babalar úrpaghymyz. Búghan qazynaly qart tarih kuә. Demek, kóneni kógendey kózden ótkize otyryp, janamen sabaqtastyru, jalghastyru da – úrpaq paryzy.

Týmen oidyng týiini: últ bolyp qúndylyqtar jýiesin qalpyna keltiruimiz qajet. Ruhany janghyrudyng maqsaty da osy! Ana tilimen susyndaghan, atategi – tamyrynan nәr alyp, últtyq mýddeni qara basynyng qamynan biyik qoyghan, salt-dәstýrin sanasyna sinirip, sheshen de kósem sóiley alatyn intellekt úrpaq – jana Qazaqstannyng jarqyn beynesi boluy tiyis.

Qaynar Júmaghoja

Abai.kz