Senbi, 23 Qarasha 2024
1272 0 pikir 8 Tamyz, 2022 saghat 12:07

Qúsman Shalabaev: Preziydentimiz tildi reformalau kerek dep otyr

Qazaqstandaghy tildik reforma elimizding sayasy tәuelsizdikke ie boluymen tikeley baylanysty. Egemendigin pash etken postkenestik memleketterding barlyghynda da sayasi, ekonomikalyq reformalar jýrgizildi. Ol týsinikti de. Al tilge kelsek, múnday reformalar әlipby auystyrumen baylanysty boldy. Osy baghytta Almaty qalasynyng Tilderdi damytu basqarmasy qoghammen berik baylanysta júmys istep jatyr.

Memleke basshysy múryndyq  bolghan Jana Qazaqstandy qúruda tildi saqtau tipti bólek mәsele. Búl rette til reformasy jasaluy kerek. Preziydentting búl sózderin qoldaghan almatylyq qogham qayratkerleri búl iske jastardy tartu qajettigin algha tartady.

Osy rette birqatar qogham belsendileri jәne din ókili Preziydentting súhbatynda aitylghan mәselelerdi qoldap, aldymen el bolyp auyzbirshilikti saqtauymyz manyzdy degen pikir bildirdi.

Qalalyq qoghamdyq kenes mýshesi, qalalyq halyqaralyq qazaq tili qoghamynyng tóraghasy Qúsman Shalabaev

«Preziydentimiz tildi reformalau kerek dep otyr. Tili men dini ketse memleket qúridy degen sóz bar. Sondyqtan biz qazir tilge óte qatty kónil bóluimiz kerek. Jastardy kóp tartuymyz qajet, qazir osy jaghynda kóp júmys istep jatyrmyz», - deydi.

Almaty qalasynyng bas imamy Tóleby Ospan:

«Preziydent Jana Qazaqstan qúramyz dep jatyr. Osy jerde nazar audarsaq, «qúramyn» degen joq, «qúramyz» dedi. Árbir salanyng ókili osy baghytta, Jana Qazaqstandy qalyptastyruda ózining ýlesin qosuy kerek. Din baghytynda da mýftiyat ózining qúramymen osy elding ishindegi túraqtylyqty, tynyshtyq saqtaudaghy ózining tittey de ýlesin qosu ýshin qamdanyp jatyr», - dedi.

Qantar oqighasy tәuelsizdikke tat týsirmeudi, erkindikting qanshalyqty qasterli ekenin úqtyrdy. Osy rette Tәuelsizdikting simvoly bolghan Almatyny retke keltiruge arnayy tapsyrma berilgen edi.

Preziydent súhbatynda egemen eldi «derbestigin jalang sózben nemese úranmen emes, naqty ispen dәleldeytin el» dep sipattady. Al naqty ispen dәleldeude bilikti maman, bilimdi qogham qajettigi belgili. Sondyqtan da sapaly adam, adam kapitaly siyaqty mәseleler ózekti.

Ábu Hanifa» medrese-kolledjining diyrektory Qúlmúhamed Mahambet:

«Almaty qalasy memleketimizding ainasy bolghandyqtan, onyng kelbetin búrynghy qalpyna keltiruge barlyq adam júmyla kirisui kerek. Árkim óz salasy arqyly óz ýlesin qosuy kerek. Óitkeni «Otandy sýi - imannan» degen qanatty sóz bar. Ár adam ózining otanyn, túratyn qalasyn sýngi kerek. Sol jerding tazalyghy, auyzbirshiligi, tynyshtyghy ýshin әrkim óz ýlesin qosuy kerek», - dedi.

Jana Qazaqstandy qúruda tildi saqtau tipti bólek mәsele. Búl rette til reformasy jasaluy kerek. Óte nәzik dýniyege bayyppen, saralay qaraghan jón dedi memleket basshysy.

Aytylyp jatqan mәsele, qayta qaralar qúndylyqtar, jana mindetter kóp. Ýdere kóship, dauryqqannan bilekti sybanyp, birige iske kirisu artyq bolyp túr qazir. Preziydent aitqanday «Qazaqstannyng bolashaghy sol kezde jarqyn bolatyny sózsiz».

Tildi janghyrtu kezinde tikeley lingvistikalyq mәselelermen birge kóptegen úiymdastyrushylyq sharalary da jýzege asyrylmaq. Olardyng ishinde til ýiretu әdistemesining ortaq jýiesin qalyptastyrugha baylanysty mindetti aitugha tiyispiz. Yaghny elimiz boyynsha balabaqshadan bastap memlekettik qyzmetkerge, jalpy, eresek túrghyndargha deyin memlekettik tildi iygertuding jýiesi jasalmaq. Búl tilimizding qoldanys ayasyn keneytuge ýlken serpin bermek.

Búl orayda Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyng Almaty qalasyndaghy tóraghasy Qúsman Shalabaevtyn: «Qazaqstanda túryp, qazaq tilinde qate jiberuimiz úyat!» degenine qosylamyz.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377