Sәrsenbi, 1 Aqpan 2023
Qúiylsyn kóshing 1655 2 pikir 9 Qyrkýiek, 2022 saghat 12:56

Joldau jәne qazaq kóshi

Kóktemgi joldaugha qaraghanda,  búl retki joldau әleumettik, ekonomikalyq mәselelerge kóbirek kónil bólgeni kórinip túr. Birinshi taraudyng basynda «salyq reformasy ayasynda sәn-saltanatqa salyq» saludy engizgen jón. Múnyng orta tapqa qatysy joq, búl salyq tek asa qymbat jyljymaytyn mýlik jәne avtokólik satyp alghan kezde salynady», - delingen.

Bizding aighayshyl demokrattar men kisilik qúqyq qorghaushylar osy taqyrypqa mýlde jolamaydy. Eger Batys pen AQSh elderindegi atalmysh salyq bizde  qoldanysqa ense, budjetting býiiri tolyp biraz әleumettik mәseleler sheshimin tabar edi. Áriyne, sayraghyshtaryn sayratyp, Preziydentting jana ózgeristerine moyynsúnghysy kelmeytin jilikting mayly basyn ústap otyrghan mýddeli klandar búl salyqqa tis-tyrnaghymen qarsy.

Kórshimiz Qytayda jan sany on milionnan asatyn qarjy, óndiris ortalyqtary bolyp qalyptasqan onshaqty megapolis qaladaghy qozghalmaytyn mýlik naryghyna salyq engizemiz degenine biraz uaqyt boldy. Biraq biylik pen qarjyny shengeldep alghan klandar búl qadamgha barghyzar emes. Búl jaghday sosialistik lagerden bólinip shyqqan elder men ótken ghasyrdyng basynda tәuelsizdikke qoly jetken Aziya, Afrika, Latyn Amerikasyndaghy avtoritarlyq elderding bәrine ortaq qúbylys. Búl salyqty qymbat qozghalmaytyn mýlik pen avtokólikke salyp qana qoymay, qazaq qoghamy ýshin bәsekege ainalyp, ysyrapshyldyqqa negiz bolyp otyrghan «toy biznesine de» salynsa, kredit alyp toy jasaytyn ospadar minezimizge toqtau bolar ma edi?!

Preziydent sonymen birge, damyghan elder ekonomikasynyng kýretamyry bolyp otyrsa da, bizde kenjelep qalghan shaghyn, orta kәsip pen auylsharuashylyq salasynyng jәiin sóz etti.

«Qazaqstanda shaghyn jәne orta biznesti qarjylandyru ýshin 42 miliard dollargha juyq qarajat jetispeydi. Sóite túra, bankterde triliondaghan tenge qarjy is jýzinde ekonomikagha esh paydasyn tiygizbey bosqa jatyr», - dedi.

«El ekonomikasyn túraqty damytugha su tapshylyghy qatty kedergi bolyp otyr. Qazir búl últtyq qauipsizdik mәselesine ainaldy. Syrttan keletin su azayyp barady....Sudyng qyryq payyzy qúmgha sinip jatyr», - dedi.

Sarapshylar osy ghasyrdyng ortasyna taman orta Aziya elderinde sugha degen múqtajdyq eselep artady dep boljaydy. Osylay jalghasa berse әlemde múnaygha qaraghanda su kózine degen talas basty oryngha shyghyp, endigi geosayasy janjaldyng tamyzdyghy shekara attaghan ózender men kól bolady dep otyr. Osy otyz jylda ainaladaghy kórshilermen shekaramyz tolyq anyqtalyp, bekitilip, qol qoyylghanymen trans últtyq ózender mәselesi tolyq sheshilmey, sóz búidagha salynyp kele jatyr. Ile  men Ertistin, Syr men Shudyn, qaynary Sibir  ormandarynan bastalatyn ózender turaly kelissózding nýktesi әli qoyylghan joq. Al, jer asty sularyn  paydalanu tehnologiyasy men ashy sudy tushy sugha ainaldyru injeneriyasy ghalymdarymyz ben zertteu instituttarynyng arnayy zertteu taqyrybyna ainalyp, baghyttamaly qarjy bólingen joq. Jer jaghynan әlemde toghyzynshy oryndy ústaytyn, astyq óndirushi, eksporttaushy retinde sanauly iri elderding qataryna qosylatyn Qazaqstan ýshin sudyng qamyn býginnen bastamasaq, keyin kesh bolady. Mine, osy túrghydan kelgende Preziydentimiz óte keshendi, aktivaldy, ótkir mәseleni der kezinde qozghap otyr.

2017 jyly mausymda Dýniyejúzi qazaqtarynyng IV qúryltayynan keyin qazaq kóshining baghytynda orasan zor ózgerister boldy. Tәuelsizdikting aldynda bastalyp, tәuelsizdik jyldarynda naryqtyq reformalarmen qatar jýrgizilgen qazaq kóshi teoriyalyq, praktikalyq jaqtan tolysyp, jana kezenderdi baghyndyrdy. Osy qúryltayda búrynghy tәjiriybeler qortyndylanyp, jana baghyttar belgilendi. Sonymen Alash kóshi ishki kóshpen qaptaldasa, qatarlasa adamy siyrek, enbek kýshi tapshy soltýstiktegi bes oblys pen batystaghy eki obylysqa baghyttaldy. Ol jaqqa kóshkisi kelgen otbasylargha jan sanyna qaray kvota men qarjy bólinip, jol shyghyny tólendi. Jergilikti әkimshilikpen birlese otyryp bosaghan pәterlermen qamtamasyz etildi. Basqada túrmystyq jenildikter qarastyrldy. Býkil el boyynsha týlekterge bólingen memlekettik granttyng tórt payyzyn qandastardyng úrpaghy iygiliktenetin boldy. Mine, búl qandastargha qaratylghan baghdarlamalar elimizding ishki-syrtqy jaghdayyn, últtyq qauipsizdik mәselesin sarapqa sala otyryp jolgha qoyylghan qazaq kóshindegi manyzy zor, yqpaly úrpaqtargha jalghasatyn sapalyq sekiris edi.

Joldauda osy tarihi, realdyq jaghdaylar kórinis taba otyryp, qysqa da núsqa bylaysha qorytyndylapty: «Qandastardyng kóship keluine jәne ishki migrasiyagha qatysty sayasat týbegeyli ózgerdi. Búl orayda, demografiyalyq jәne ekonomikalyq ýrdisterdi eskeru kerek. Sonday-aq, jalpy últtyq mýddeni basshylyqqa alu óte manyzdy», - deydi.

Kezinde astanamyz Almatydan arqagha kóshkende kóp adam týsinbey, qarsy túrghan. Tipti búl kóshting bolashaghy joq, birneshe jyldan keyin qayta kóship keledi degen sәuegeylerde bolghan. Biraq, «jalpy últtyq mýddeni basshylyqqa alghan» búl tarihy qadamnyng dúrystyghyn qazir әbden dәleldep otyr. Qazaq elining el basqarudaghy, qala saludaghy jasampazdyq qabiletin býkil әlemge «Núr-Súltan» degen zamanauy qala arqyly pash etti.

«Osy orayda, shetelden daryndy jandardy elge tartu qajet. Ásirese shygharmashylyq jәne kәsipkerlik salada jetistikke jetken azamattardy shaqyru kerek. Men tiyimdi kóshi-qon sayasaty turaly aityp otyrmyn», - dedi Preziydent.

Joldauda aitylghan osy týiindi ózimzshe tәpsirlep kóreyik. Resmy mәlimet boyynsha eki milionnyng ýstinde qandastarymyz ómir sýrip jatqan Qytayda kompartiyanyng XI sezi III plenumnen keyin nemese 1978 jyldan bastap naryq qalyptasa bastady. Qazir sol kezde tuylghan sәbiyler qyryqtyng qyrqasynan asty. Olardyng ishinde birazy joghary bilim alghan song eki el arasyndaghy shekara saudasynyng kórigin qyzdyrdy. Tipti orta mektepti bitire salyp saudagha aralasyp ketkender bar. Búl kýnde tәjiriybesi mol, kapitaly qomaqty qandas biznesmender qosyny qalyptasyp ýlgirdi. Ishki Qytayda jәne damyghan elderde joghary bilim júrty, medisina, mediya, IT, qúndy qaghazdar salasynda enbektenip jýrgen qyz-jigitter jeterlik. Kenes odaghy taraghannan keyin Mongholiya Resey, Ózbekstandaghy qandastarymyz da naryqtyng alghy shebinde jýrip, biznestnng qyr-syryn iygerdi. Óz atamekeninde otyrghandyqtan da sol elde tabylghan qazba baylyqtan azdap ýlesin aldy. Shetel mamandaryn elimizge tartuda osy qandastarymyzdyng kәsiby qabiletin, tәjiriybesin, kapitalyn atqarushy biylik eskere ortyryp, olargha eki elde emin-erkin biznespen, shygharmashylyqpen ainalysugha mýmkindik beredi dep oilaymyz. Sonda ghana elimiz aty zatyna say, «Ádiletti memleket. Birtútas últ. Berekeli qogham» bolyp qalyptasyp, tәuelsizdik ýshin «Myng ólip, myng tirilgen» ata-babamyzdyng bizge tapsyrghan amanatyn úrpaqtan-úrpaqqa jalghay alady.

Omarәli Ádilbekúly

Abai.kz

2 pikir