«Qandy qantar kóterilisi» qazaq qoghamyna Tәuelsiz el atanghan ótken  otyz jylgha bagha berudi talap etti. Búl Nazarbevtyng biylik jýiesindegi jeke túlghalardyng sayasy enbegin sarapqa salu degendik edi. 

Otyz jyldyq sayasy jýiedegi tanymal túlghalardan azamattyq qoghamnyn  ashyq, erkin taldauyna shyqqan alghashqy túlgha - Bekbolat Tileuhanov boldy. Bekbolattyng azamattyq bolmysyn taldau - otyz jylda qalyptasqan túlghalardyng azamattyq túlghasyn tereng zertteuge, әdil tarihy bagha beruge bastaydy. Ásirese, tarihy túlghalardyng kózi tirisinde sarapqa salynuy arghy dýniyede tarazygha týsip jazasyn alady degenge kóne bermeytin azamattyq qogham ýshin kerek.

Avtoritarlyq jýiede biyliktegiler týptep kelgende bir adamnyng komandasy bolyp tabylady. N.Nazarbev komandasyndaghylardy ýsh topqa bóluge bolady.

Birinshi toptaghylardyng basty ereksheligi – olarda diny kózqaras әlsiz  nemese joq. Nazarbaevqa kózsiz tabynatyndar men baghynatyndar. Ekinshi toptaghylar negizinen dinshilder. Ýshinshi  toptaghylar Qúdaydan da qorqatyn, N.Nazarbaevqa shartsyz baghynatyndar. Búlarda últshyldyq nysay, demokratiyalyq sana bar. Jalpy búl ýsh toptyng oryndary bólek bolghanymen N.Nazarbaev biyligin saqtap qaluda qosqan ýlesteri birdey kýshti.

Birinshi top pen ýshinshi top aqiqatynyng ólshemi N.Nazarbev. Ekinshi top aqiqatynyng ólshemi Allanyn  sózi. Álmisaqtan beri din men biylik arasyndaghy kelispeushilik osy baghynu pәalsapasynan tuyndaytyn. Dindi biylikke qyzmet ettiru ýshin din sayasatkerleri týrli  pәtualar shygharghan edi. Din islam tarihynda patsha Qúdaydyng jerdegi kólenkesi degen pәtualar boldy. Ótken dәuirde dara biyleushilerde ózin Qúdaymyn dep jariyalaghandar boldy. Qazaqstanda tanymal din ústazdarynyng biri Qayrat Joldybayúly patsha Qúdaydyng jerdegi kólenkesi degen sózding Qúranda, sharighatta joq  ekenin aitsa, Bas mufty Nauryzbay qajy Taghanúly búl aitylymdy teristemeydi. Zayyrly demokratiyalyq qoghamda tap-taza sayasy sheneulik bolghan Bekbolat Tileuhanov búl jerde Bas mufty jaqta. Býgingi dәuirde qogham zayyrly memleket biyligine kóshti. Qazaqstanda avtoritarlyq rejim ýstemdik etkendikten din negizinen qalyptasqan sayasy jýieni qoldaushy boldy. Din turaly búlaysha toqtaluymyzdyng sebebi jalpy Bekbolattyng azamattyq ústanymynyng ózegi diny qúndylyqtan  túrady. Bekbolat Tileuhanov últshyl. Onyng kóp әiel aluy әiel qúmarlyq emes. Diny kózqarasy men últshyldyq iydeyasynyng aiqyn kórinisi.

Bekbolattyng eng basty kemshiligi onyng demokratiya turaly oilanbaytyndyghynda. Qazaq qoghamy 2005 jyldyng basynda demokratiyany talap etken jas týrkilerding sayasy sahanagha shyghuyme ekige  bólindi. Bekbolattyng osynau sәtte ashyq mәlimdeme jasap, N.Nazarbaev jaqqa shyghuyna da eng basty sebep sanasynda demokratiyagha oryn joqtyghynan boldy. Búl onyng dýmshe dinshildigi (dini  payymdardy aqyl tarazysyna salyp oilanbaytyndar) men zamanauy sayasy bilimining azdyghynan  edi. Bekbolat demokratiya degenning Allanyng adamzatqa bergen eng ýlken syiy ekenin týsinbeydi. Jaqynda ol Týrkiyada Nartay Aralbaygha bergen súhbatynda: «Adam tek namaz  oqyp, qúlshylyq  etumen ghana Allanyng sýiiktisi bola almaydy. Alla ol ýshin pendesin synaqqa salady», - dep aitty. Synalushyda erkindik bolmasa, ol qalay jauapkershilik arqalaydy. Tileuhanov dәl osy týiinge  aqyl salyp, erkin oilanghysy kelmeydi. Alla qúdirettiligi sonda, ol pendesine erkindik beruden qoryqpaydy.

Bekbolattyng patshagha qarsy shyghugha bolmaydy degen ústanymyna ilana almaysyn. N.Nazarbaevqa qarsy shyqpauy Allanyng aitqanyna boysynghandyq emes. Bekbolattyng N.Nazarbaevq bolghan  jeke adamy pozisiyasyn aqtau amaly. Bekbolattyng N.Nazarbevqa qarsy túru - túrmauy Allanyng qúzyretinde emes. Bekbolattyng óz qúzyretinde. Atalmysh búl súhbatta Bekbolat N.Nazarbaevty únatu túrghysynan patsha dep birneshe ret atady. 21 ghasyrda demokratiyaly elmiz degen memlekette tanymal sayasy túlghanyng preziydentti patsha dep atauy kýlki tughyzady. Búl Bekbolattyng sayasy sanasy feodaldyq tabynushylyq, orta ghasyrlyq sanada qalghandyghyn kórsetedi.

Bekbolat últshyl. Ol últtyq ónerding joqtaushysy. Qazaqtyng últtyq ónerin nasihattauda onyng enbegi eleuli. Biraq, ol osy qazaqtardyng kónilinen shyghatyn, senim artyp, ýmit kýttiretin óneri arqyly qalyptasqan senim kapitalyn biylik ýshin qyzmet ettirdi. Halyqtyng senimimen oinady.

Qazaqstannyng qay azamaty bolmasyn, әsirese elim, jerim dep jýrgenderding azamattyghyn tarazylaytyn ýsh súraq bar. 2011 jyly Janaózen qyrghynynda qayda boldyn, ne dedin? 2016 jylghy jer satugha qarsy halyqtyq qozghalysta ne aittyn, kimdi qoldadyn? «Qandy qantar» kóterilisine qalay qaraysyn?

Din islamda bir adamdy jazyqsyz óltiru adamzatty óltirumen birdey deytin pәtua bar. Islamgha berik Bekbolatta osy qandy qyrghynda ýn shyqty ma? Qazaq halqy jer ana, jerimizdi sheteldikterge satpaymyz dep  shulaghanda: «Jer ana desender jerge dәret syndyrmandar», - degen sózimen este qaldy. Patshasyna jaltaqtap, janyn jegen shyn sózin aita almady. «Qantar kóterilisi» ezilgen halyqtyng ashu-yzasynan boldy deumen birge, demokratiyany suqany sýimeytin pәleng biylikti jamandaghandar sebep boldy dep qoyady. Búdan biz Bekbolattyng adamy bolmysyn tolyq kóre alamyz.

Bekbolattyng azamattyq túlghasynyng búlay qalyptasuynyng ózindik sebepteri bar. Ol tabighatyna bitken darynyme óner qudy. Dauysqa bitken daryny qúnyttap, bilim quugha jar bermedi. Bilimdi qazaqtyng dәstýrinen, tarihynan ghana aldy. Týptep kelgende jalang óner iyesi bolyp qalyptasty. Sheshen tili boldy. Búl onyng kóp jerde bilimdi kórinuine sebep boldy. Eng kýshti qúdiretke arqa sýieu de ózin kýshti sezindirdi. Búnday situasiya oghan ózin bәrin biletin adam sanatynda sanaugha әkeldi. Biraq bir qogham qayratkeri, sayasatker bolu ýshin jalang diny bilim men jalang óner iyesi bolu zayyrly memlekette jetkiliksiz ekendigi belgili. Búnday jetersizdik Bekbolattyaqyry túiyqqa tiredi. Sanasyn daghdarys jaylay bastady. Ózi ergen  sayasy jýienin  qazaq qoghamyn qayda apara jatqanyn uaqyt óte kele sezdi. Balshyqqa batyp bara jatqanyn týsine bastady. Búl dýniyede ózin qútqara alghanymen, onsyzda adam aqyly jetpeytin baqy dýniyedegi súraqtan qalay qútylatynyna aqyly jetpedi. Jas úlghaydy. Kenetqatty  auyrdy. Búl auru oghan ólim esigin kórsetti. Búl onyng auzymen ýnemi aitqanmen týpki sanasynda búlynghyrlana bastaghan baqilyq sanasyn qatty týrtti. Ol shúghyl oyandy. Shúghyl sheshim jasady. Lastanghan sayasattan bezdi. Deputattyqty qazaq halqy ýshin qyzymet etetin tribunal dep kelgen ol deputattyqtan qashty.

Bekbolat Tileuhanov ónerimen qazaq halqyna qyzmet etti. Moyyndau kerek. Onda qazir tek halqynyng aldynda aityp búldana alatyn óneri ghana qaldy. Búny ózi de ashyq moyyndap otyr.

Qazaq qoghamyn tek demokratiya ghana qútqarady. Sondyqtan sayasatqa aralasatyn әr qazaq Uinston  Cherchilidin: «Demokratiya jaqsy nәrse emes, biraq adamzat qoghamy demokratiyadan basqa adamzatty qútqaratyn nәrse oilap tapqan joq», - degen sózin tórine jazyp, ilip qoiy kerek.

Eskertu: Matarialdyng mazmúny redaksiya ústanymyn bildirmeydi. Abai.kz erkin aqparat alany. Múnda oy jarystyryp, pikir almastyrugha Qazaqstannyng әrbir azamaty qúqyly.

Aghybay Ákbәrúly

Abai.kz