Qazaqstan ergejeyli eskertkishter eli me?
Tayauda Úlytau oblysy, Janaarqa audynynda ashylghan ataqty jazushy, qogham qayratkeri Aqseleu Seydimbekting eskertkishi alynyp tastaldy. Oghan kópshilikting syn-eskertpesi týrtki bolghan. Elding aituynsha, mýsinning proporsiyasy saqtalmay, ayaghy qysqa bolyp qalghan.
Búl turaly audan әkimi Yurjan Bekqojin әleumettik jelidegi paraqshasynda bylay dep jazdy:
«Kesheden beri olqy shyqqan eskertkish jayly qazaqtyng әr azamaty óz oiyn aityp, janashyrlyq tanytuda. Keshe eskertkishti ornynan alyp, mýsindi qayta janghyrtu sharalaryn qoldanatynymyz jayly aitqan bolatynmyn. Býgin Aqseleu aghamyzdyng aghayyn-tuysymen kezdesip, barlyq jaghdaydy týsindirdim, úsynysymdy aittym. Dәl qazir kónilge qonymsyz jasalghan mýsindi búzu júmystary bastaldy», - dep jazdy әkim.
Eskertkish Aqseleu Slanúlynyng inisi Asylhan Seydimbek óz qarajaty esebinen salynghan.
Jalpy elimizde, qazaqqa enbegi singen qayratkerlerdin, batyrlardyng qolapay eskertkishter kóp-aq. Osy uaqytqa deyin talayy aitylyp, әleumettik jelilerge shyghyp jýrdi. Solardyng birsypyrasyn eske týsireyik:
Dau tudyrghan eskertkishting biri - Abay Qúnanbayúly men orys ghalymy Evgeniy Mihaeliske arnalghan Óskemen qalasyndaghy eskertkish boldy. Eki qayratkerding ergejeyli mýsinin kópshilik «selfi» týsirip túrghan siyaqty dep baghalady, keybireuler «búl mәdeny múra tariyhqa jasalghan qiyanat» degen pikirler qaldyrdy.
Osydan keyin Óskemen qalasy әkimining orynbasary Vladimir Golovatuk: «23 mausymgha qaraghan týni Abay danghyly men Mihaelis kóshesining qiylysynda osy eki túlghagha arnalghan eskertkish qoyyldy. Biraq búl nysan qalalyq biylikting menshigine әli alynghan joq. Abay-Mihaelis eskertkishinde kelisilgen núsqadan auytqushylyq anyqtaldy. Eskertkishti soghushylar qysqa merzim ishinde sәikessizdikterdi joyady», - dep týsinik berdi.
Eskertkish saltanatty týrde ashylmay, týnde әkelip ornatylghan. Ol 10-30 kýn aralyghynda dayyn bolatyn «Fibrobeton» tehnologiyasymen jasalghan eken. Keyin biyiktigi 3,7 metrdi alatyn eskertkish alynyp tastaldy.
Semey qalasynyng Jenis alanynda 2019 jyly payda bolghan Kenes Odaghynyng batyry Mәnshýk Mәmetovanyng aghashtan jasalghan mýsini de túrghyndardyng synyna úshyraghan. Olar mýsinning qorqynyshty ekenin aityp, tipti bir qaraghanda Jalmauyz kempirge, Aqshaqargha úqsatqan.
Mәmetovanyng mýsinin Altay qalasynyng qolónershisi Ivan Kurtukov pen onyng әieli Yuliya aghashtan jasaghan. Ákimdik «mýsindi qolónershiler óz qarjysyna jasady, qansha qarajat ketkenin bilmeymiz» dep jauap bergen. Al, erli-zayyptylar jergilikti basylymgha bergen súhbatynda eskertkish qoy - Semey әkimi Ermak Sәlimovting bastamasy ekenin,
«Aghash eskertkish jasatu ýshin bizdi osynda shaqyrdy» degen.
Ákimdik sayabaqtaghy shirigen aghashtardy eskertkishke ainaldyrugha rúqsat bergenin aitty.
«Sarbaz qyzdyng beynesindegi eskertkish kópting talqysyna týsti. Úly Otan soghysynyng (Ekinshi dýniyejýzilik soghys – red.) taqyryby men materialy, sonday-aq eskertkishti jasau tehnikasy jobany әzirleu kezinde eskerilmegen siyaqty. Kompozisiya basqa jerge – qalalyq bilim bólimi belgilegen oryngha kóshiriledi» dep habarlady әkimdik. Keyin eskertkish túrghan ornynan alynyp tastaldy.
Byltyr Soltýstik Qazaqstan oblysyndaghy mәdeniyet jәne demalys sayabaghynda túrghan qazaq ziyalylarynyng eskertkishi qoqysta shashylyp jatqany turaly aqparat payda boldy.
«Myna jerde bir beyshara, eshkimi joq adamdar siyaqty, qorghany joq, eli joq, jeri joq adamdar siyaqty eskertkishteri shashylyp jatyr. Búl arada nege túr? Vokzaldyng aldynda taghy basqa bir kórikti oryndargha qoymay ma?» – deydi Petropavl qalasynyng túrghyny Jolaman Temirghaliyev.
«Nelikten osynday joghary qúndylyqtar qoqystyng manayynda jatyr? Búny mәdeniyetti bilmegen adamdar jasady dep oilaymyn. Biraq búny zertteu kerek, tergeu júmystaryn jýrgizu kerek. Búnday eshqashan qaytalanbauy qajet», – deydi Petropavl qalasynyng túrghyny Gýlbaqsha Músabaeva.
Qazaqtyng tarihy túlghalarynyng gipsten jasalghan 34 mýsini 11 jyl búryn qala kýnine oray jasalghan eken. Sol kezde qogham belsendisi Ómir Esqaly biylik qala kýnine oray asyghys ornatqan eskertkishterdi basqa planetadan kelgen ergejeyliler sekildi degen bolatyn.
«Sonyng ishinen Sәbit Múqanovty jәne bir-eki adamdy ghana tanydyq. Qalghandaryn tanu óte qiyn. Óz-ózine úqsamaydy. Birining denesinen ayaq bitimi bólek, bireuining boyy ergejeyli. Ayaghy kelmeydi, 45-shi ólshemdi pima ma, birdene kiygizip qoyghan. Bireuining kostumi sholaq, bireuining shalbary sholaq. Sóitip kýlkige qaldy», -deydi qogham belsendisi.
Jergilikti halyq shu shygharyp, ziyalylardyng shynayy beynesine úqsamaytyny aityp, 22 eskertkishti aldyrtyp tastaghan. Sodan beri 34 mýsinning on ekisi ghana qalghan edi. Onyng altauy qoqysta jatsa, Sәbit Múqanov, Ghabit Mýsirepov syndy túlghalardyng eskertkishteri izim-ghayym joghalyp ketken.
Sanay týssek, qazaqtyng qayratkerlerine arnalghan eskertkishterding syngha qalyp jatqany az emes. Kinәni eskertkish mýsindi qabyldarda salghyrt qaraghan әkimdikten izdeymiz be, әlde «joqtan tәuir» etip jasay salghan mýsinshiden izdeymiz be?
Ayjan Temirhan
Abai.kz