Dýisenbi, 28 Qarasha 2022
Biylik 1802 24 pikir 13 Qyrkýiek, 2022 saghat 21:06

Jeti jyldyq merzim – jelikkenning әngimesi emes

... Sonymen, jeti jyldyng әngimesi qoghamdyq pikir arnasynda qyzu talqylana bastady. «Jeti jyldyng әngimesi» dep otyrghanymyz – Preziydent saylauy jәne jeti jylgha bir ghana mәrte saylau turaly sayasy diskussiya. Búl taqyryp el ishinde әrtýrli kónil kýiding auanyna sebep tudyryp túr. Áleumettik jelilerdegi belsendiler Memleket basshysynyng 1-qyrkýiektegi kezekti Joldauynan keyin mәlim bolghan Preziydent saylauy jayynda alandauly. Olardyng oiynsha, Toqaev saylauda sózsiz jeniske jetedi, sodan keyin biylikting jalyna myqtap jarmasady da, jeti jyldy taghy biraz jylgha sozyp otyra beredi. Álemjelidegi «júrttyn» dәl osylaysha alandauynda ýlken sebep bar. Sebep, búrynghy jýie eks-preziydentke biylik basynda tym úzaq otyrugha qolayly jaghday jasap keldi. Konstitusiyany da qalay bolsa solay ózgertti. Aldymen «referendum» dedi, sodan keyin «Preziydent bes jyldan eki mәrte saylanugha bolady» dedi, Konstiusiyanyng betin aqtaryp jiberip, «shúghyl Preziydenttik saylau ótkizu kerek» dep jәne shyqty, sóitti de, «joq, búl bolmaydy eken, Preziydentti jeti jyldan eki ret saylauymyz kerek» desti, «oybay-ou, múnymyz qate eken, taghy da kezekten tys saylau úiymdastyryp Preziydentti endi bes jyldan eki mәrte saylaugha qatystyrayyq» degenge toqtady. Aytyp aitpay ne kerek, múndaghy «Preziydent» degen mәrtebeli lauazym atauy Nazarbaev deytin familiyanyng sinoniymine ainalyp ýlgerdi de, bәrimiz dalaqtap Preziydent saylauynyng sonynda jýrdik. Sondyqtan jelide jeldey esken әngimeler men pikirler qayshylyghyn, kópshilikting kónilindegi kýmәn men kýdikti bek týsinuge bolady. Onyng ýstine demokratiyalyq qoghamda ómir sýrip jatqanymyzdy eskersek, qanday mәselening bolsyn talqygha týsui zandylyq. Biraq demokratiyalyq qúndylyqtar, sóz ben oy bostandyghy týptep kelgende memlekettilikke qyzmet etui tiyis.

Payghambarlardyng missiyasy arqyly dýniyege kelgen dinderding ózi әr halyqtyng salt-dәstýrine, dýniyetanymyna iykemdeledi. Endeshe demokratiya da әr memleketting geosayasy ahualyna, mýmkindigine beyimdelui qajet. Tap qazirgi jaghdayda qazaq demokratiyasy saliqaly, sabyrly, memleketshil demokratiya bolghany abzal. Qyzuqandylyq, isting mәn-jayyna jete ýnilmey jer tepkilegen jelókpelik qazaq memleketining irgesin shayqap jiberui әbden mýmkin. Oghan keshegi qasyretti qantar oqighasy mysal. Kim ne dese o desin, men qantar qaharmandarynyng jaghyndamyn. Sóite túra qantarda tughan halqynyng әleumettik, últtyq talap tilegin tu etip kótergen jastardyng jalyn atqan jigerin paydalanyp qalugha úmtylghan qaraniyettilerge qarghys aitamyn. Bizge qazir dos pen dúshpandy aiyryp, tany bilu óte manyzdy. Dúshpan, ol – jastardyng qolymen ot kósep, memlekettik biylikti basyp alugha asyqqan alpauyt kýshter. Ol kýshter әli de kýshti. Olardyng qolynda milliardtaghan qarjy, qazyna baylyq, «kiyber adamdar» men killer jurnalister, media resurstar, әsire dinshilder, soyyl sýiretken sodyrlar bar. Olardyng qoltyghyna dym býrkip qoyyp otyratyn syrttaghy tileulesteri qanshama? Olar әste qarap jatpaydy. Bar mýmkindigin paydalanyp, jan-jaqtan shabuyldy ýdetedi. Endi olar, yaghni, búrynghy jýiede mayly jilikting basyn ústaghandar, túqym-túyaghy zәu-zatymen óre týregelip, biylikti qaytaryp alugha jantalasady. Olar barlyq mýmkindikti sarqa paydalanady. Tipti olar әleumettik jelilerde «esil elim», «qayran júrtym» dep enirep otyrghan jastar men ziyaly qauymnyng narazylyghy men qarsylyghyn da óz mýddelerine júmsauy yqtimal.  Sondyqtan bizge últymyzdyng tútastyghy men memlekettiligimizdi qorghap qaludyng qamyn aldymen oilaghan abzal. Preziydentti jeti jylgha jәne bir ghana mәrte saylaudyng logikasy, mine, osy jerden shyghady. Nege jeti jyl? Mәjilis deputaty Erlan Sairovtyng sózine sýiensek, «Búl mәsele elimizde Memleket basshysynyng ainalasynda proteksiyalyq toptardyng payda boluyna balta shabatyn qadam. Óitkeni, shalys qadamdardan kelesi preziydentting «kólenkesi» saqtap túrady.  Jeti jyl preziydenttik merzim sayasattaghy, ekonomikadaghy boljamdylyqty saqtau ýshin qajet. Syrtqy sayasy aspektilerdi әrqashan eskerip otyru abzal. Qazirgi geosayasy jaghday óte kýrdeli».

Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Ákimshiligi basshysynyng orynbasary Erjan Jiyenbaev Konstitusiyagha týzetulerge týsindirme jasap, bylay dedi:

«Bir adamnyng bir ret qana saylanatyny turaly norma Konstitusiyagha engiziletin týzetu kýshine engennen keyingi Preziydent saylauynda Memleket basshysy bolyp saylanatyn adamdargha qoldanylatyn bolady.

Konstitusiyagha týzetuler aldaghy saylaugha jәne Preziydent jeti jyldyq merzimge saylanghangha deyin qabyldansa, osy joly Preziydent atanatyn azamat ýshin jәne odan keyingi barlyq Memleket basshylary ýshin Preziydent saylauyna qayta qatysu mýmkindigi zanmen shekteledi».

Songhy sóilemge nazar audaryyq: «Memleket basshylary ýshin Preziydent saylauyna qayta qatysu mýmkindigi zanmen shekteledi». Osy baylam әlemjelidegi «júrttyn» shekten tys alandauyna nýkte qoysa kerek. Qysqasy, jeti jyldyq merzim – jelikkenning әngimesi emes. Al memleketshil túlgha Toqaevtyng jelige qongy mýldem mýmkin emes.

Dәuren Quat

Abai.kz

24 pikir

Ýzdik materialdar

Áne, kórding be?

Orys patriotizmi jәne yahta

Esbol Ýsenúly 1501
Qazaqtyng tili

Qazaqtyng tili ólmesin desek...

Kamshat Tasbolatova 1582
Soghysta jýrgen súlular

Maydandaghy Ukraina arulary: Margarita Rivchachenko

Ayjan Temirhan 1750