Sәrsenbi, 1 Aqpan 2023
Janalyqtar 2064 0 pikir 14 Tamyz, 2022 saghat 16:59

Kók tolqynda Qazaqstandy kýzetushi úlandar

Qazaqstan tәuelsizdik alghan sәtten keyin, әskerdi nyghaytu basty mәsele boldy. Qúrlyq, әue jәne teniz kýshterin qayta qúru qajet edi. Odaq qúlady, memleketter jeke keti. Áskery basqaru isi naghyz haostyq jaghdayda bolatyn. Tez arada jaghdaydy nyghaytu qajet boldy. Ásirese teniz әskery kýshterin jaqsartu manyzdy boldy. Sebebi Kaspiy tenizi arqyly shekarany zansyz ótken týrli top ókilderi brakonierlikpen ainalysty, al el qazynasy ýshin manyzdy bolyp tabylatyn múnaydy zansyz tasymaldau әreketteri kórinis tapty. Búl derek arady teniz әskery kýshterin qalpyna keltirip, nyghaytu kerektigin sezdirdi.

Elimizde bir ghana su ailaghy bar. Ol Kaspiy. Kaspiyding statusy tolyq anyqtalyp, shekara әli naqty sheshilmegen. Búl Kaspiy jaghalauyn shayyp jatqan bes elge (Qazaqstan, Týrkimenstan, Iran, Ázerbayjan jәne Resey) ortaq mәsele. Taraptar Kaspiy statusyn tek beybit jolmen sheshuge uaghdalasqan. Alayda saqtansang saqtaymyn degendey, shekarany shegendep, әskerdi kýsheyte beru asa manyzdy edi.

Múhit kenistiginen alys ornalasqan Qazaqstan úzaq uaqyt óz flotynsyz qaldy. Degenmen, Kaspiyding tabighy resurstary Astananyng óz әskeriy-teniz kýshterin qúruyna sebepker boldy. Áskeriy-teniz kýshterining qalyptasu prosesi birkelki bolmady, biraq Qazaqstan mysyqtabandap óz maqsatyna jetti desek te bolady.

Qazaqstan 1990 jyly 25 qazanda «Qazaq Kenestik Sosialistik Respublikasynyng memlekettik egemendigi turaly deklarasiya» qabyldanghan kezde ózining egemendigin jariyalady. 1993 jyly 2 sәuirde ghana Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng Jarlyghymen Aqtau qalasynda ornalasqan әskeriy-teniz bazasymen Áskeriy-teniz kýshteri qúryldy. Teniz floty birte-birte kadrlar jinap, әskeriy-tehnikalyq qamtamasyz etu mәselelerin sheshe bastady. Dey-túra búl toqyrau jyldary bolatyn. Ekonomika nashar, әsker әlsiz, qaru satyp alugha nemese jasaugha jaghday joq kezeng edi.

2003 jylghy 7 mamyrda «Qazaqstan Respublikasy Qaruly Kýshterining qúrylymyn odan әri jetildiru jónindegi sharalar turaly» Qazaqstan Preziydentining № 1085 Jarlyghy shyqty. Qújatta respublika Ýkimetine әskerdi damytugha qatysty naqty tapsyrma berildi, onyng ishinde teniz әskery kýshterin damytu da bar edi. Qazaqstan Respublikasyndaghy 2005 jylgha deyingi kezenge arnalghan әskery qúrylystyng memlekettik baghdarlamasyna sәikes Áskeriy-teniz kýshterin basqaru jәne basqaru organdaryn qúrudy, Áskeriy-teniz kýshterining qajetti infraqúrylymyn qamtamasyz etu tapsyryldy.

Dәl osy sәtten bastap Qazaqstan Áskeriy-teniz kýshterining jana damu tarihy bastaldy. Osy kezende Áskeriy-teniz kýshterin damytu tújyrymdamasy әzirlendi, negizgi kýshter qúryldy, olardyng qúramyna jaghalau kýzet brigadalary (teniz jayau әskeri), jaghalau artilleriyasy jәne Kaspiy flotiliyasy kirdi. Áskeriy-teniz kýshterining negizgi bazasy Aqtau teniz porty, al qosymshasy Bautino porty bolyp bekitildi.

Qazaqstandyq flotiliya qazaqstandyq, reseylik jәne ontýstik koreyalyq óndiristegi kemelerden túrady. Áskeriy-teniz kýshteri әrtýrli uaqytta týrli tiptegi qayyqtarmen tolyqtyrylyp keledi. «Qazaqstan», «Oral», «Saryarqa» jәne «Manghystau» kemeleri alyndy. Artynsha Ontýstik Koreya bergen «Shapshan», «Batyr» jәne «Izet» kemeleri kelip jetti. 2001 jyly Týrkiya Qazaqstangha bergen jәne «Nayzaghay» atauyn alghan «Týrki» tipti jyldam qayyqty da osy tizimge qosyp qoyynyz. 2017 jyly nauryzda Resey bergen «Alatau» reydtik mina tasyghysh kemesi de qyzmet etude. Flottyng flagmany – Qazaqstanda 2012 jyly jasalghan «Qazaqstan» zymyran-artilleriyalyq kemesi bolyp tabylady.

Sonymen qatar el shebin 7 bronidy qayyq kýzetip túr. 2009 jyly AQSh-tan syigha alghan 4 desant kemesi, 2008 jyly Astrahani qalasynda jasalynghan «Jayyq» gidrografiyalyq kemesi bar. Áskeriy-teniz kýshterine MIY-8 jәne MIY-2 tikúshaqtarymen jabdyqtalghan teniz jayau әskerleri, teniz aviasiyasy jәne jaghalau artilleriyasy kiredi. Songhy uaqytta Áskeriy-teniz kýshterining әskery tehnika parkin janartu jedel qarqynmen jýrip jatyr.

Áskeriy-teniz kýshterining negizgi mindetteri bolyp mynalar tabylady:

Kaspiy tenizining qazaqstandyq sektoryndaghy Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik shekarasynyng myzghymastyghyn, aumaqtyq tútastyghyn, egemendigin jәne ekonomikalyq mýddelerin qorghau.
Shabuylgha toytarys beru jәne agressordy jenu, qaruly qaqtyghystardy oqshaulaugha jәne basugha qatysu.
Akvatoriyalardy, onyng ishinde port aumaqtaryn, sonday-aq olarda múnay jәne gaz óndiru obektileri ornalasqan platformalar men jasandy araldardy qorghau.
Sýnguir qayyqtargha qarsy diyversiyalyq qorghanysty jýrgizu.
Qúrlyq әskerlerining әreketine tenizden qoldau kórsetu, amfibiya-shabuyldaushy kýshterding qondyryluyn qamtamasyz etu, әskerler men materialdardy tasymaldau, teniz minalaryn tazartu.
Elding әue qorghanysy mýddesi ýshin tenizde radiolokasiyalyq baqylaudy qosa alghanda, barlau qyzmetin jýrgizu.
Halyqaralyq sharttargha sәikes Kaspiy many memleketterining әskeriy-teniz kýshterimen birlesken qorghanys mindetterin oryndau.
Múnay tankerlerin jәne basqa azamattyq kemelerdi kýzetu, basqaru.
Navigasiya qauipsizdigi ýshin navigasiyalyq jәne gidrografiyalyq qyzmetti qamtamasyz etu.
Qazaqstan Respublikasy Tótenshe jaghdaylar ministrligimen birlesip tenizde izdestiru-qútqaru júmystaryn jýrgizu.
Qazaqstan Respublikasy Qaruly Kýshterining qúramalarymen, basqa da әskerlerimen jәne әskery qúralymdarymen birlesip jauyngerlik dayarlyq mindetterin әzirleu.
Qazaqstan Respublikasy Qorghanys ministrligining Áskeriy-teniz instituty bazasynda әskeriy-teniz mamandaryn dayarlau.
Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik organdaryna olardyng tabighatty qorghau jәne baqylau funksiyalaryn jýzege asyruynda, sonday-aq ekologiyalyq apattar men tenizdegi apattardyng zardaptaryn jongda kómek kórsetu.

Mine, teniz әskery kýshterining qyzmeti san salaly, manyzy joghary. Geosayasy jaghday ushyqqan sәtte, teniz әskery kýshterining qyraghylyghy el tәuelsizdigining kepili bolyp tabylady.

Abai.kz

0 pikir