Gazetimizding «Oqyrman saualy» aidaryna búltartpaytyn derekterimen bólisip, ýn qosushylardyng qarasy kýn sayyn kóbeyip keledi. Solardyng biri tarih ghylymdarynyng doktory Bolatbek Nәsenov «Oqyrman saualy» aidarynda jaryq kórgen «Shәkәrimdi atqan kim?» jәne «Shәkәrimnin» shyndyghy» atty spektaklige qatysty jariyalanghan maqalalargha oray óz pikirin bildirdi. Men 1999-2000 jyldary respub­lika­lyq ortalyq kitaphananyng arhiyvinde 6 ay otyryp, «Ekpin», taghy basqa gazet­ter­den keybireuler «Shәkәrimdi óltirdi» dep jýrgen Qarasartovtyng 1928-1930 jyl­dary jariyalanghan birneshe ólenderine kez boldym. Jyr joldary latyn әrpimen jazylghan. Ólenderding basynda «Búl ólenderdi Shәkәrim aqyn oqyp, óndep bergen» degen sóz bar bolatyn.

Gazetimizding «Oqyrman saualy» aidaryna búltartpaytyn derekterimen bólisip, ýn qosushylardyng qarasy kýn sayyn kóbeyip keledi. Solardyng biri tarih ghylymdarynyng doktory Bolatbek Nәsenov «Oqyrman saualy» aidarynda jaryq kórgen «Shәkәrimdi atqan kim?» jәne «Shәkәrimnin» shyndyghy» atty spektaklige qatysty jariyalanghan maqalalargha oray óz pikirin bildirdi. Men 1999-2000 jyldary respub­lika­lyq ortalyq kitaphananyng arhiyvinde 6 ay otyryp, «Ekpin», taghy basqa gazet­ter­den keybireuler «Shәkәrimdi óltirdi» dep jýrgen Qarasartovtyng 1928-1930 jyl­dary jariyalanghan birneshe ólenderine kez boldym. Jyr joldary latyn әrpimen jazylghan. Ólenderding basynda «Búl ólenderdi Shәkәrim aqyn oqyp, óndep bergen» degen sóz bar bolatyn.
Búl neni anghartady? Shәkәrim ata Qa­rasartovpen jaqsy qarym-qatynasta bolghan jәne de spektaklide kórsetil­gendey, maqalada jazylghanday shala sauatty emes. 1931 jyly Shәkәrim atany eshkim de tergeu ornyna shaqyrghan joq. Oghan ýlgermegen. Qarasartov audandyq milisiyanyng bastyghy bolghandyqtan, birneshe milisiyany ertip, say-saydan qashyp jýrgen kóterilisshilerdi jinaugha shyqqan. Sol kezde Shәkәrim ata Qarasartovtargha qarsy kezdesip qalady. Ol ekeui qal-jay súrasqan song Qara­sar­tov: «Shәke, sizdi kóterilisti basqarushy, dem berushisi deydi. Ras pa?» dep súraydy. Shәkәrim ata: «Joq, qaraghym, esh qatynasym joq» dep jauap bergen. Osy kezde Qarasartov óz mindetin atqaru ýshin: «Tosa túryndar. Shәke, men qaytyp kel­gen song audan ortalyghyna baryp sói­leseyik» degen. Sóitip, Shәkәrim ata­myzdyng janyna Halitov degen bashqúrt pen Shәkenning ózine tuystyghy bar, biraq óshtesip jýrgen milisiyany qaldyryp ketedi. Ekeuining arasyndaghy eregisti Qarasartov bilmegen. Qaytyp kelse, Shәkәrim atamyzdy atyp óltiripti. Áy­teuir qaralaudyng jóni sol eken dep basqa halyqtyng ókiline jabu bizding әdetimiz ghoy. Ony «Halitov atyp óltiripti» dep shygharghan. Al arhivte Halitov: «Myna milisioner atyp tastady. Ekeui qatty aitysty. Men syrtqa shyghyp kelgende, Shәkәrim ólip jatyr eken» deydi. (Ol bir jaghdaymen syrtqa shyqqan boluy kerek). 1970 jyldargha deyin: «Sol milisioner tiri eken. Shar audanynda túrady. Mo­yyn­dapty» degen sózderdi estigen edim.
Al ru arasyndaghy arazdyqty qozdyru ýshin Shәkәrimdi Qarakesek ruynyng ókili Qarasartov atyp tastapty degen әngi­me­ler 1940 jyldardan beri aitylyp keledi. Spektakliderdi qoymas búryn arhivke ýniluge bolatyn. Onda qoyylymgha qajet sujetter kóp edi. Bertin kelgende Qara­sartov Qaraghandy oblysy, Qarqaraly audany «Qyrghyz» sovhozynda túrypty. Úly sovhozdyng diyrektory eken. Men sol sovhozda 1994 jyly bolyp, úlymen kez­destim. Sonda ol maghan: «Ákem óle-ól­genshe qayta-qayta aita beretin: «Ishimde auyr dert ketip barady. Men Shәkәrimdi agha dep syiladym. Esh qastyghym bolghan joq. Ony atyp óltirgen óz tuysy. Men eshnәrsemen dәleldey almaymyn. Halyq­tyng arasyna sol milisioner: «Qara­sartov atyp óltirdi» dep taratypty. Ol kezde rular arasynda qatty aitys-tartys boldy. Men Qaraqaralydan kel­gen jalghyz Qarakesek ruynan edim. Ja­zyghym joq, qaraghym. Tym bolmasa sen senshi dep jalyndy» dedi.
«Kózi tiri kezinde ataqty ghalym Evney Bóketovti әdeyilep shaqyryp, ol kisige de aitqan edi. Biraq ol aghaydyng óz basyna qara-týnek ýimelegennen be, әlde basqa sebep boldy ma, bilmeymin, kassetagha jazyp alghan sózderin jariyalamady. Men taba almay jýrmin» deydi úly Dәuren.
Mening Qarasartovty osynshama qor­ghashtauyma eki týrli sebep bar. Birinshisi, jergilikti jazushy osy taqyrypqa sәikes spektaklidi Shәkәrim atamyzdyng 150 jyldyghynda Qarauylda, Semeyde kór­setti. Sonda «Atana nәlet Qarasartov» degen laghnet sózder bar edi.
Men, taghy basqa da jýzdegen ziyaly azamattar: «Astapyralla! Mynasy dúrys emes qoy» dedik. Qazaqta «Kimdi qarghasan, sol qarghys óz basyna keledi» degen joramal bar. Men sol spektaklidi kórip zәrem úshyp, «Alla, búl neghylghan kórgen­siz­dik. Jazyqsyz adamnyng aruaghyn qor­laghany qalay? Búl jaqsylyq emes» dep spektakliding avtoryn izdedim. Sóitsem birer jyl búryn jas jazushy dýniyeden ótip ketken eken. Al endi myna spektakli­de bylay depti: «Oqigha jelisi oishyldyng ólimine tikeley qatysy bar Abzal Qara­sartov pen Rahmetolla Halitovtyng tergeuinen bastalady. Shәkәrimdi san súraqtyng astyna alyp, tergey týsedi. Jana ornaghan ókimetting soyylyn soqqan eki shalasauatty milisioner Shәkәrimdey oishylgha aqyl ýiretip, minin týzemekshi. Kókireginde sәulesi joq, qaranghy jandar Shәkәrimning «Halyqty qadirle», «Adal basshy bol» degen sózderin qúlaghyna da aspaydy. Aqyry naqty dәlelderi tabylmay, saly sugha ketken jandayshaptar aqyndy ýiine qaytarugha mәjbýr bolady». Al «Almaty aqshamy» gazetinde (№246, 4 jeltoqsan, 2012 jyl), Ótesh Qyrghyzbay «Shәkәrim sheri» degen maqalasynda spektaklide OGPU tergeushisi Haliy­tovtyng myna bir sózderin keltiripti:
«Shәkәrim agha, sizding jazghan ólen­de­rinizding kópshiligin jatqa bilemin. Sizge shәkirt bolsam, qabyldar ma ediniz? Át­ten, oghan uaqyttyng ynghayy bolmay túr. Zaman qatang boludy talap etedi. Bizde jospar bar. Artyqtau ketsem, aiyp etpeniz. Biz - revolusiya qúlymyz» de­geni de aldamshy sóz depti.
Mine, Shәkәrim atamyzben bir miy­nut ta sóilespegen janmen sóilestirip qoyyp­ty. Ári eki maqalada da «shala sauattylar» degen sóz kezdesedi. Sonda ol qalaysha Shәkenning ólenderin jatqa bilgen bolar edi. Onyng ornyna shyn mәnindegi milisionermen aitystyryp qoyghany dúrys emes pe edi?
Spektaklidegi myna bir joldar tym dóreki, әri nanymsyz: «...Qarasartovtan kelgen ajal oghyn da qasqayyp túryp, qarsy aldy» deydi. Qalaysha Qarasartov óltiredi, Shәkendi ol qaytyp kelgenge deyin atyp tastaghan bolsa?!
Qarasartovtyng úrpaghy tiri. Kenes zamanynda da, býgingi zamanda da kórnekti qyzmet atqaryp Otangha adal enbek etip jýrgen qayratker. Onyng ishi órtenedi. Spektaklidi qongshylar ony tauyp alyp betpe-bet sóilesuine bolatyn edi ghoy. Kezinde jazylghan kasseta tabyluy da mým­kin ghoy. Ondaghy sózderdi tyndau qa­jet emes pe?
Óte mәdeniyetti, ziyaly azamattardyng kózi tiri kezinde әkesin qorlaghandary adamgershilikke jata ma? Onbaghan, qanisher, sauatsyz milisionerden ziyaly azamattar tәrbiyelenip shygha ma?
Jogharydaghy sózder - avtordyng qiya­ly. Tap-taza ótirik. Shәkәrim atamyzdy bar-joghy az uaqyt qu dalada ústap, óz tuy­sy (óshtesken) milisionerding atyp tas­ta­ghanyn spektakliden shygharyp tas­tap, Qarasartov marqúmdy qaralaydy. Qan­­day qiyanat! Aruaghy atyp jýrmes pe eken? Qiyaldyng sonynan quyp, ómirde bol­ma­ghandy «boldy» deuding ózi - jauyz­dyq. Eki elding arasyna ot jaghu emes pe?
Arhivte jatqan derekterding birde-birinde jauap bergen adamdardyng atynan 1931 jyly da 1955 jyldary da Shәkәrim atamyzdy «Qarasartov atyp óltirdi» degen sóz joq. Sol arhivte paketke orap, ainalasyn qolmen tigip tastaghan bir dәpter jatyr. Sony qúrtyp jibermese dep qorqamyn. Sol dәpterdi ÚQK-nyng tóraghasy arqyly rúqsat alyp, ashyp oqu kerek. Sonda kóp syrlar jatqan shyghar.

Bolatbek Nәsenov,
tarih ghylymdarynyng doktory, professor, 28 tomdyq ensiklopediyalyq qazaq halqynyng tarihy turaly kitaptardyng avtory, mú­raghatshy

"Ayqyn" gazeti