Ásilinde, sóz ben isting aqtyghy – el aldynda iri etedi. Adaldyq pen әdildik qay qiyrda bolmasyn jýzindi núrlandyrady, bos maqtau men aramdyq – abyroyyndy tógip, jigerindi qúm etedi. Anyghy sol, jaqsy basshy syn saghatta setinemeydi, kerisinshe elin týletedi. Jaman basshy – jýdetedi. Almaghayyp kezenderde biylik tizgindegen Toqaev qay sanatta? Sýzgilep kórelik...

2019 jyl 20 nauryz Qasym-Jomart Kemelúly taqqa otyryp, ant qabyldady. Aldymen birqatar zandargha ózgeris engizip, túrghyndardyng túrmys-tirshiligine jiti mәn berdi.

Áu degende biznes ókilderin zansyz tekseruge moratoriy jariyalap, kәsipkerlerding tynysyn keneytti. Odan qalsa, jemqorlyqpen ústalghan memlekettik qyzmetshining birinshi basshysy da otstavkagha ketetinin kesip aitty. Preziydentting jastar kadrlyq rezervin jasaqtau jóninde tapsyrma berdi. Múnyng bәri qoghamnyng әr salasyna serpilis syilady.

Moyyndau kerek, 2020 jyl elimiz ghana emes, әlem syn saghatyn basynan ótkerdi. Entelep kelgen indet adamzattyng taghdyryn talqandaumen qatar elderding ekonomikasyn esengiretip tastady. Sol mezette әlem boyynsha 93 mln adam kedeylikke dushar boldy.

Al elimizde tótenshe jaghday men jariyalanghan lokdaun saldarynan myndaghan kәsipkerlik subiektileri júmysyn toqtatty. Qazaqstandyqtar nesiyesin tóley almay, memleketten arasha súrady. Indetting sharyqtau kezinde 4,2 mln adam júmyssyz qalyp, 2 mln-gha juyghy aqysyz demalysqa shyghugha mәjbýr bolghan.

Áytkenmen, «Aqyldy basshy aldyrmas». Dәl sol mezette birqatar sanattaghy azamattardyng kreditteri keshirilsin degen tapsyrma berdi Toqaev. Nәtiyjesinde, 440 myng qazaqstandyq nesiyesinen qútyldy. Oghan qosymsha 629 myng boryshkerding ósimpúldaryn memleket qarjysymen ótedi.

Indet saldarynan zardap shekken aghayyndargha 42500 tengeden tólep otyrdy. Álbette, búl tez arada qabyldanghan sheshim bolghandyqtan jobanyng olqy tústary oisyrap túrdy. Áytkenmen, eshkim kesepatyn kórgen joq, kerisinshe, shapaghaty kóp adamgha tiydi.

Keyinnen Qazaqstan azamattary zeynetaqy qoryn­da­ghy jetkiliktilik sheginen asatyn qara­jatty paydalanu turaly sheshim qabyldady. Nәtiyjesinde, 74 mynnan astam Qazaqstan azamattary «Otbasy bankteri» arqyly baspaly boldy. 149 mynnan astam azamat qarajatyn emdeluge júmsady.

Osynau eki jyldaghy almaghayyp sәtterdi alash júrty Preziydentimen birge qatang talap, jýieli jospar nәtiyjesinde enserdi.

BÚÚ dereginshe, 2020-2021 jyldar aralyghy ekonomikalyq daghdarys pen әleumettik osal sayasat saldarynan әlemde mәjbýrli qonys audaruda rekordtyq kórsetkishke jetken: 100 mln adam pana izdep shekara asqan. Onyng 40 payyzy balalar. Yaghni, búl kórsetkish nәubet kezenderde óz elin, bolashaq úrpaghyn asyray almaghan memleketter de jeterlik ekenin aighaqtaydy.

Indetten esin jiya almaghan qazaq dalasy taghy bir syn saghatyna ilikti. Elimizding Ontýstiginde әskery qoymalar jarylyp, 7000 mynnan astam ýiler qirady. Dәl osy Ontýstikte su tasqyny da oryn aldy.

Osynau qiyn sәtterde elding kóbesi sógilmey, algha qaray adymday berdi. Múnyng bәrining basynda el Preziydenti túrghany aiqyn.

Jәә, synaqqa synbay, el ishin demokratiyalandyru sayasatyn da jýieli jýrgizip keledi. Sonyng biri – Beybit miting ótkizu turaly Zan. Búl 2020 jyly 25 mamyrda qabyldandy. Bastapqyda búl qadam ýshin әkimdikterden rúqsat alu mindet-tin. Qazir tek beybit miting ótkizer aldynda eskertu qaghazyn ghana beresiz. Ekinshiden, auyldyq okrug әkimderin túrghyndardyng ózining tandauyna erkindik berildi.

Biylghy jyl «Qantar qasiretimen» bastaldy. Derbestigimiz tarazy basyna qayta kóterdi. Mysyqtabandap engen pasyq peyildiler beybit elding berekesin qashyryp, kýshpen biylikti basyp alghysy keldi. Últym dep keudesin soghyp jýrgender oilap qara basty, shetel asty. Osynau syn saghatynda Memleket basshysy: «Men qanday jaghday bolsa da, eshqayda ketpeymin. Ketu turaly josparym bolghan joq», - dedi. Kerisinshe, el ishinde jýrip, ózining halqyna adal Preziydent hәm perzent ekenin taghy bir mәrte dәleldedi.

Odan qalsa, «Biz Tayvandy da, Kosovony da, Ontýstik Osetiyany da, Abhaziyany da moyyndamaymyz. Búl prinsip bizding oiymyzsha, Lugansk jәne Donesk bolyp tabylatyn kvaziymemlekettik aumaqtargha qoldanylatyn bolady. Búl sizding ashyq súraghynyzgha ashyq jauap», - dep Ukraina aumaghynda әskery qimyl ashqan RF Preziydenti Putindi qoldamaytynyn ashyq jetkizdi. Búl qazaq memleketining tәuelsizdigin, oy erkindigin alty qúrlyqqa dәleldegen qadam boldy.

Demokratiyagha bastaghan jarqyn kórinis – referendum arqyly Ata-zangha engizilgen ózgerister men tolyqtyrular. Nәtiyjesinde, Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasy 10 bólim, 99 baptan qayta qúryldy.

Ondaghy ózgeristerding biri – Qazaqstan superpreziydenttik basqaru formasynan kýshti parlamenti bar preziydenttik formagha kóshti. Jer jәne onyng qoynauy, su kózderi, ósimdikter men januarlar dýniyesi, basqa da tabighy resurstar halyqqa tiyesili ekenin zanmen shegendedi. Sonymen qatar Preziydentting jaqyn tuystary sayasy memlekettik qyzmetshi, kvaziymemlekettik sektor subektisi basshylary bola almaydy әri Túnghysh preziydentting erekshe róli men artyqshylyqtary turaly erejeler alyp tastaldy.

Kópting kóniline serpilis syilaghan taghy bir sәt – aqtandaqtarymyzdy aqtaryp, túlghalarymyzgha tarihy baghasyn bergendigi.

Búl túrghyda Preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaev algha qaray qaryshty qadam basty. Biyldyng ózinde ótkenimizdi órnekteu jolynda josparly júmystar qolgha alyndy. Aytalyq, «Jana Qazaqstan: janaru men janghyru joly» atty Joldauy ayasynda Abay, Úlytau, Jetisu oblystary qúryldy. Alash arystary esimimen astasyp jatqan Semey qalasynyng mәrtebesining ósui, oblystyng Abay ataluy, qazaq handary men biyleri tabanynyng taby qalghan ólkeni Úlytau dep úlyqtauy – oiymnyng aighaghy. Tipti, Almaty oblysynyng ortalyghy Qapshaghay qalasyna Dinmúhammed Qonaevtyng esimi berilui – almaghayyp tústa 43 qala saldyrghan tau túlghany úlyqtaudyng kórkem kórinisi. Múnday qadam – alash júrtyn ruhany serpiltti. Ári bos sóz, qúrghaq uәde emes, josparly júmystyng jemisin kórsetti.

Álbette, el ishinde Toqaev Nazarbaevtyng túsynda biylikke kelgen kadr dep aiyptau kóp. Áytkenmen, әlemdik tәjiriybe boyynsha myqty reformatorlar búrynghy biylikten shyghady. Aytalyq, Ispaniya, Portugaliya, Japoniya biyligi de aspannan týsken joq. Eng bastysy, eskining qateligin qaytalamay, odan sabaq alyp, ózgeriske bet alghandyghy. Al búl qadam Toqaev ýshin jalghyz jýrip jol tauyp, Abay aitqanday «mynmen jalghyz alysumen» ten.

Juyrda oppozisioner, eski jýiening qas jaulary bolghan Ákejan Qajygeldinning Preziydent kenesshisi boluy, túnghysh gharyshkerimiz, últtyng úly Toqtar Áubәkirovty Toqaevtyng jeke qabyldauy – ýlken ózgeristerding aldyndaghy dayyndyq ispetti kórinedi.

Endeshe, múndayda halyq qoldauy manyzdy. Sebebi, Preziydentimiz de «Biriksek kóppiz, bólinsek joqpyz» degen qaghidatty jaqsy biledi, týisinedi. Eri – eline, eli – erine bolysqan qogham qúldyramasy haq.

Qaynar Júmaghoja

Abai.kz