Jazylghan jaydyng janghyryghy

"Jas Alash" gazeti, "Alash" tarihiy-zertteu ortalyghy, Qazaqstan tarihshylar qauymdastyghy birigip "Maghjan Júmabaevtyn, Sәken Seyfullinning ómirbayandyq derekterin aiqyndau, jerlengen ornyn tabu, sýiekterin elge jetkizu - úrpaq paryzy" degen konferensiya ótkizgeni mәlim. Konferensiya kótergen mәselege oray redaksiyamyz­gha hattar óte kóp kelip týsude. Biz býgin osy hattardyng ishinen iriktep, eki hatty oqyrmandar nazaryna úsynyp otyrmyz.

Búl taqyryp ótken jyldaghyday biylghy jyly da gazet betinde jalghasyn tabady.

1991 jyldyng nauryz aiynda respublikalyq radiodan habar berildi. Habarda Torghay oblysy, Arqalyq audany, Qa­yyndy kensharynyng túrghyny Myrsalyq Ismailov aqsaqaldyng Sәken Seyfullin turaly әngimesi berildi.

Sol Myrsalyq aqsaqalgha Rymjannyng atynan hat jazyp, mynaday ja­uap aldyq (Maqala avtory Qarpyq Qúsa­yynov - Sәken Seyfulliyn­ning kýieubalasy, al Rymjan - Q.Qú­sayy­novtyng júbayy, Mәjit Seyful­linning kenje qyzy - redaksiya):

Jazylghan jaydyng janghyryghy

"Jas Alash" gazeti, "Alash" tarihiy-zertteu ortalyghy, Qazaqstan tarihshylar qauymdastyghy birigip "Maghjan Júmabaevtyn, Sәken Seyfullinning ómirbayandyq derekterin aiqyndau, jerlengen ornyn tabu, sýiekterin elge jetkizu - úrpaq paryzy" degen konferensiya ótkizgeni mәlim. Konferensiya kótergen mәselege oray redaksiyamyz­gha hattar óte kóp kelip týsude. Biz býgin osy hattardyng ishinen iriktep, eki hatty oqyrmandar nazaryna úsynyp otyrmyz.

Búl taqyryp ótken jyldaghyday biylghy jyly da gazet betinde jalghasyn tabady.

1991 jyldyng nauryz aiynda respublikalyq radiodan habar berildi. Habarda Torghay oblysy, Arqalyq audany, Qa­yyndy kensharynyng túrghyny Myrsalyq Ismailov aqsaqaldyng Sәken Seyfullin turaly әngimesi berildi.

Sol Myrsalyq aqsaqalgha Rymjannyng atynan hat jazyp, mynaday ja­uap aldyq (Maqala avtory Qarpyq Qúsa­yynov - Sәken Seyfulliyn­ning kýieubalasy, al Rymjan - Q.Qú­sayy­novtyng júbayy, Mәjit Seyful­linning kenje qyzy - redaksiya):

"Qaraghym Rymjan! Sizding jazghan hatynyzdy aldym. Men qazir 88 jastamyn. Kózim kórmeydi, qúlaghym estimeydi. Ózim 18 jyl týrmede otyryp keldim. Mening Sәken turaly biletinim tómendegidey: Almatyda 1937 jyldyng mart aiyna deyin "Sosnovyy parktin" týrmesinde otyrdyq. 1938 jyldyng mart aiynda atu jazasyna búiyryldyq. "Atyldy" dep habarlady. Biraq bizderdi (Sәken tiri) jabyq mashinamen, jabyq poyyzben Igarka degen jerge alyp keldi. Odan Bodaybo degen jerge apardy. Sodan keyin Solovkige apardy. 1942-ning ayaghy, 1943 jyldyng basynda Sәken Seyfullin qaza tapty. Sәkendi men orys jigitimen shúqyr qazyp kómdik. Sodan keyin men ol jerden ketip, bizdi qaytadan Bodaybogha әkeldi. Ol kisining sýiegin tauyp alu mýmkin emes.

Sәkenning enbekterin tolyq shygharyp, el iygiligine úsynsandar, ýlken ghaniybet sol ghoy. Mening aqylym: Sә­kenning sýiegin izdep, tekke әure bolmandar! Tabu óte qiyn.

Sәulem Rymjan! Ýlken talabyng bar eken, oryndaluy ekitalay, ózde­ring sheshinder. Sau bol, baqytty bol! Ýi-ishine tegis sәlem.

Tilektestik niyetpen Ismailov Myrsalyq aqsaqal. 07.04.1991 jyl".

Mine, Myrsalyq aqsaqaldyng bizge qaytarghan jauaby. Hattyng týpnúsqasy saqtauly. Eshbir ózgerissiz keltirip otyrmyz.

Al osy Myrsalyq aqsaqal kim? Búl jóninde jaqynda ghana "Jas Alashta" basylghan maqalasynda әdebiyet synshysy Júma-Nazar Somjýrek bylay dedi:

"M.Ismailov - qazirgi Qostanay oblysy, Amankeldi audany tarihynda aty qalghan tarihy túlgha. Amankeldi audany 1928 jyly qúrylghanda, audandyq partiya komiytetining eng alghashqy birinshi hatshysy bolyp qyzmet atqarghan. 1938 jyly halyq jauy degen jala jabylyp, sottalyp, atu jazasyna búiyrylghan. Biraq әlgi atu jazasyna búiyrylghandar búl ýkimning kýshi de joyylmay, qaytadan da qaralmay, Sibir lagerle­rin­de aidauda bolyp, qara júmystar­gha jegilgen.

Stalin ólgennen keyin aqtalyp, elge oralyp, sol Amankeldi audanynyng Qa­yyndy kensharyndaghy orta mektepte zeynetkerlikke shyqqangha deyin múghalim boldy. 1993 jyly 89 jasynda dýniyeden ozdy. "...1938 jyly 18 nauryz kýni 18 adamgha atu jazasy búiyryldy. Atu jazasyna ýkim shygharylghanymen, esh­qaysymyz atylghan joqpyz. Ýkim oryndaldy dep is qaghazdaryn jazdy da, Sibir lagerilerine júmysqa aidap jiberip jatty. 72 adamdy aldymen Igarkagha, odan Kamchatka etegindegi Solovka lagerine apardy...", - deydi Myrsalyq aqsaqaldyng ózi..."

Kórdiniz be, atu jazasyna ýkim shygharady da, olardy atpaydy, Sibirge jer audarady. Osy mәseleni týbeyttep zert­teu kerek siyaqty.

Qarpyq Qúsayynov,

Almaty qalasy.

"MAGADANGhA MOLA IZDEP BARA BERME..."

Konferensiyada keltirilgen dәiekterge zeyin salyp, oy eleginen ótkiz­gen­nen keyin men osy konferensiyada óz pikirimdi bildirdim de. Degenmen, óz pikirimdi taghy da jýieley týseyin degen niyetpen pikirimdi "Jas Alashqa" joldap otyrmyn.

"Aq boz atty qúlatqan jala kerme,

Magadangha mola izdep bara berme.

Sәken degen halyqtyng ruhy ghoy,

Ruhtar kómilmeydi qara jerge", -

dep aqyn Ghalym Jaylybay óte әdemi jazdy.

Sәkenge, Maghjangha qatysty alypqashpa әngimelerding kóbeyip ketuining sebebi nede? Múnyng sebebi de joq emes. Sol kezdegi ýkimetting sayasaty boyynsha, atyl­ghandardyng tuystaryna "10 jylgha hat almasugha tyiym salynyp, sottaldy" dep jalghan aqparat berip otyrghan. Mine, "olar atylghan joq, sottalyp ketti..." degen sybys osydan keyin órbigen. Ýkimet nege jal­­ghan aqparat bergen? Óitkeni atyl­ghandardyng sany kóbeyip ketken. 1937 jyly jalpy sottalghandardyng 44 pa­yyzy atylsa, al 1938 jyly búl kór­set­kish 59 payyzgha jetken. Sol se­bepti de NKVD-nyng 1939 jyldyng 11 mamyrynda "atyl­ghan adamdardyng tuystaryna jalghan aqparat beru jóninde" qúpiya qaulysy shyqqan. Sózimiz naqtyraq, dәleldi bolu ýshin mysal kelti­reyik. Túrar Rysqúlovtyng tuystaryna "ol 1943 jyly Qostanayda auyryp óldi" degen anyqtama bergen. Men Túrar Rysqúlov jayly derekti filim týsiru barysynda "1938 jyly 8 aqpanda atu jazasyna kesilsin" degen ýkimdi kezdestirdim. Reseyding FSB qyzmet­ker­­lerinen "oghan atu jazasy berilip edi ghoy, Qostanayda qaydan jýr? Sot ýkimi oryndalmay týrmege qamalsyn dep ózgertilse, sol jónin­de­gi qújat qayda?" dedim. Osydan keyin olar maghan onyng 1938 jyly 10 aqpanda atylghany turaly anyqtamany berdi. Odan song ony kimning atqanyn, qayda jerlen­ge­nin taptyq. Sol qasiretti jyldary qazaqtyng 130 mynday arys-azamattary sottalyp, 25 myny atylyp ketti. Atylghandardyng biri de aman qalghan joq. Mәskeu ózining jauyzdyq sayasatyn, qylmysyn jasyru ýshin, ózderin sýtten aq, sudan taza etip kórsetu ýshin, atylghandardyng tuystaryna әdeyi "auyryp óldi", taghy basqa sebeptermen óldi dep, jalghan aqparat berip otyr­ghan. Anqau qazaq әli de soghan senip kele jatqanday...

Arystarymyzdyng sýiegin Magadannan izdeu "nauqanyn" toqtatu kerek. Áytpese, kýnnen-kýnge "kórgender" onan sayyn kóbeyip ketui әbden mýmkin. Endi Beyim­bet Maylinmen de aidauda birge bolyp, ony kórgender tabylyp jatyr. "Elden aqsha jinayyq, qor qúrayyq" deushiler de bar. Sondyqtan da alyp­qashpa әngimeni toqtatqan jón.

Erkin Raqysh,

kinorejisser.

"Jas Alashtan": Biz múny Erkin Raqyshtyng jeke pikiri retinde jariyalap otyrmyz. NKVD-nyn "ýkim oryndaldy" degen tildey qaghazyna senip, talay maqala, kitap jazghandar, kino týsirgender tiri kuәlardyng tabylghanyna nelikten senbestikpen qaraytyny týsinikti. "Atylghandardyng sany kóbeyip ketkendikten "atylghan adamdardyng tuystaryna jalghan aqparat beru jóninde" qúpiya qauly shyqsa (Raqyshevtyng pikirinshe), ol qauly qayda eken? "Atylghandardyng sany kóbeyip ketken son", sonday jazagha kesilgenderge shygharylghan ýkim oryndalmastan, olardy qara júmysqa salu, biraq tiri qaytarmau turaly qúpiya qauly bolsa kerek" deytin de boljam aitylar. Qaysysyna sensek te, nemese senbesek te, arystarymyzdy izdeudi toqtata almaymyz. Ol "elden aqsha jinap, qor qúru" ýshin emes, úrpaqtyq paryzymyzdy óteu ýshin kerek. Asyl azamattarynyng shynayy joqshysy bola almaghan últtan ýmit kýtu beker.

«Jas Alash» gazeti