Beysenbi, 1 Jeltoqsan 2022
Ádebiyet 1332 5 pikir 29 Qyrkýiek, 2022 saghat 09:29

Múhtar Áuezovting daralyghy

Álemdik әdebiyetting alyby, kórkem oidyng kemengeri M.Áuezovting 125 jyldyq mereytoyy elimizding әdebiyeti men mәdeniyetining jana kókjiyegin, keleshek  mejesin aiqyndar asyl ólshem ghana emes, sonymen birge býgingi qazaq ghylymynyng әlemdik mәdeniyet kenistiginde alar ornyn belgiler temirqazyghy bolmaqqa kerek.  M.Áuezovting jazushylyq, zertteushilik jәne jalpy qalamgerlik qyzmetin qarastyrghanda eng aldymen, әriyne, qazaq әdebiyetining klassiygi Abay Qúnanbayúlynyng ómiri men shygharmashylyghy auzymyzgha týsedi. 

Abay men Múhtar Áuezov shyndyghynda da egiz úghym. M.O.Áuezov Abaydyng ómiri men shygharmashylyq múrasyn әlemge tanytsa, sol arqyly әlem de ghúlama ghalymdy, tendessiz jazushyny tanydy.

Zertteushi ghalymnyng basty zertteu nysanasy Abay bolsa, Abaydyng negizgi zertteushisi – M.O.Áuezov. Zamana kóshi qansha alystasa da búl ruhany baylanys jelisi esh ýzilmek emes, kerisinshe uaqyt alshaqtyghy alystay bergenimen, úlylar arasyndaghy altyn kópirding qúndylyghy arta bermek.

Ghalymnyng 50 tomdyq shygharmalarynyng tolyq jinaghyndaghy ózge de enbekterin qaray otyryp, ghúlamanyng terendigine, jan-jaqtylyghyna qayran qalasyn! Búl rette Kókbay aqynnyng Abaygha tamsanatynday: «Kelbeti bilimine layyqty, apyrmay, múnday adam qalay tughan», – dep tang qalasyn..!

M.O.Áuezovting ózge zertteulerin bylay qoyghanda, tek Abay taqyrybynyng ózi Múhtardyng daralyghyn aiqyndap beredi.

Osy rette qysqasha ghana sanamalap kórsetsek:

Abaydyng tolyq ómirbayanyn jazuy;

Aqynnyng ruhany nәr alghan qaynar búlaqtarynyng erekshelikterin ashuy;

Ádeby múrasyn jan-jaqty zertteui;

Shygharmalar jinaghyn jaryqqa shygharu;

Abaydyng aqyndyq mektebin, dәstýrin zerttep, aqyn shәkirtter múrasyn ghylymy ainalymgha engizu;

Abaytanu arnayy kursyn oqytu, Abaytanu baghdarlamasyn jasau;

Abaygha arnalghan dramalyq shygharmalar jazuy;

«Qazaq ómirining ensiklopediyasy» «Abay jolynyn» jazylyp, jaryq kórui;

«Abay» jurnalynyng ómirge kelui;

Qazaqstandaghy alghashqy әdeby muzey «Abay muzeyin» ashyluy men qalyptasuyna qosqan ýlesi t.b.  úly aqyngha qatysty qanshama baghyttardy aita beruge bolady.

Osy baghyttardyng әr qaysysyna jeke-jeke mәn bere qarasaq, әr sala boyynsha telegey teniz zertteuler jasalghanyn bayqaymyz. Býgingi kýni Abaytanu ghylymy kókjiyegi sonshama keneydi desek te, әr baghyttyng basty temirqazyghy da, negizgi derek kózi de M.O.Áuezov sózi bolyp qala bermek.

Osy baghyttardyng keybirine ghana toqtalyp, úsynystarymdy bildirsem:

Mysaly birinshiden, M.O.Áuezovting 33, 40, 45 jәne 1950 jyldary jazghan Abay ómirbayanynyng tórt núsqasy býgingi abaytanushylar basshylyqqa alar qúndy enbekter. Ghalymnyng ózi: «Abaydyng ómirbayanyn zerttep, tolyqtyryp jazu júmysy jeter órisine jetip, ayaqtalghan joq»,– deydi. IYә, M.O.Áuezovten keyin aqynnyng ómirbayanyna qatysty týrli derekter men arhiv qújattary tabyluda. Biraq Abaydyng shygharmashylyq ómirbayanyn әli qayta tolyqqandy týrde eshkim M.O.Áuezovtey jazbady. Osyny eskeruimiz qajet!

Ekinshiden, Abay shygharmalarynyng tekstologiyasyna qatysty aitsaq: Alghashqy Abaytanu baspaldaqtarynan beri aqyn shygharmalarynyng tekstologiyasymen ainalysyp kele jatsaq ta, búl sala әli de ózekti bolyp qala bermek. Qazirgi tanda Abay shygharmalaryn kez-kelgen baspa, jeke adam da shyghara alatyn bolghandyqtan, ol jinaqtarda týrli tekstologiyalyq auytqular, orfografiyalyq qateler ghana emes, jekelegen qúrastyrushynyng óz ústanymy boyynsha ózge de basqa shygharmalardyng enip ketip jatqanyn bayqap qalamyz.

Búl mәsele jayynda M.O.Áuezov («Abay jayyn zertteushilerge»)  úly aqynnyn  tughanyna 95 jyl toluyna oray jazylghan maqalasynda bylay deydi emes pe:

«Biz osy kýni Abay jayyn zertteudi tarang týsinip jýrmiz. Ár jinaushy, ne qylsa, eng әueli Abay aitypty-mys, biraq jazylmay, basylmay qalypty-mys degen óleng tabugha qúmar-aq. Osy Abay  ólenderining sanyn kóbeyteyik dep ózeuregenshe, bar sózining keneuin ketirmeyik dep kóbirek oilanayyq. Abay sózin kóbeytemiz dep, kóbik etip almayyq. Jauaptyraq qarayyq».

Sol sebepten de M.O.Áuezov bastaghan belgili abaytanushy ghalymdar birlesip shygharghan jәne keyingi jyldary jaryq kórgen akademiyalyq jinaqtardy negizge alularymyz kerek.

Ýshinshi mәsele, qazirgi tanda Abaygha qatysty tyng әngimeler men dәlelsiz «bylay bolypty-mys» degender kóptep shyghyp jatqandyqtan osynday keybir dýniyelerge saq qaraularynyzdy súraymyn. Áriyne ghylym damuy barysynda jana nәtiyjelerding shyghatyny anyq, biraq naqty derekti aighaghy, ne dәleli joq әngimelerge esh senuding jәne ony halyqqa jetkizuding qajettiligi shamaly. Basshylyqqa Abay turaly tabylghan arhiv qújattaryn, naqty tarihy derekterdi, sonymen qatar zamandastary men úrpaqtarynyng estelikterin jәne M.O.Áuezov jazghandaryn aluymyz kerek.

Tórtinshiden, M.O.Áuezovting jazghandaryna esh ghylymy negizsiz oisha týzetu jasaudan aulaq boluymyz qajet. M.Áuezovting aityp túrghany ol emes basqa dep oisha joramaldaugha bolmas.

Besinshiden, M.O.Áuezovting abaytanudaghy kóptegen jaylargha asa mәn bere qarau kerektigimizdi sol zamannyng ózinde túspaldap aityp ketken   úlylyghyn angharyp, dóp basa biluimiz qajet.

Mysaly «Abay jolynda» Qúnanbay jóninde kenestik sayasattyng әserinen tolyq aita almady, Qúnanbay tolyq jaghymsyz beyne retinde  suretteldi desek te roman-epopeyany oqy otyryp, Áuezov sheberligine tandanasyn:

Mysaly: «Qúnanbaydy bar tobyqtynyng atqa mineri «Myrza» dep ataydy», deydi. Roman boyynsha da Baysal, Bójey, ne basqa emes Qúnanbay eken qadirli, syily.

«Qaratay jýirik qoy, jer tanidy. Aytqany shyn bolsa kerek. Biraq óz topshylauym boyynsha, adamnyng qay minezi qasiyetti bolsa, sol minezining mini de bolady. Men ómirimde ústaghan nәrsemdi berik ústanam. Jaqsylyq - kisining ainymas tabandylyghynda dep bilemin. Sonyng týbinen min shyghatyn kez de bolatyn shyghar.  Adam pende ghoy! Pendening joq-jitigi tolghan ba?» Osynday kóptegen roman ýzindilerinen ozbyr Qúnanbaydy emes, óz baghasyn biletin, isine tabandy, túraqty, óz jolyn dúrys degenmen, oghan da kýmәnmen qaraytyn aqyldy, oily pendeni kóremiz.

Endi zertteuine qarasaq, kenestik dәuirding ózinde Abaygha orys demokrat dostarynyng yqpal әseri jayynda naqty aityp ketken. Ghalym bylay deydi:

«Sol Mihaelis osy kelgennen bastap Semeyding kitaphanasynan Tolstoydyng kitabyn súrap túrghan Abaydy kóredi. Tanysady. Belinskiy, Gersen, Chernyshevskiy, Dobrolubov etken әserding bәrin – Abay óz betimen, orys klassikterin oqudan, zertteuden song tabady. Sondyqtan Mihaeliys, Dolgopolovtardyng Abaygha kómegin aitqanda, onyng shegin bilip aitu kerek. Abaydyng klassik aqyn bolghan manyzyn, әleumettik kózqarasyn tek Mihaelis әserinen dep qoysaq, әri Abaygha, әri orys halqynyng múrasyna jәne danalaryna qiyanat sóz aitqan bolar edik». Mine osy uaqytqa deyin «Abaydyng dýnie kózin ashqan adamy – Mihaeliys» dep kelgen pikirimizge mәn bere qarauymyz kerektigin osydan 72 jyl búryn aityp ketken M.O.Áuezov sózining qúndylyghy esh uaqytta manyzyn joymaq emes.

Osynday epizottar men detalidargha mәn bere qarasaq, Áuezovting az sózben  kóptegen dýniyelerdi astarlap jetkize bilgen sheberligin bayqaymyz.

Sonymen birge Abaydyng ózine deyingi әdebiyet ókilderinen ruhany bir arna retinde ghana alghashqy ýlgi-ónege alghandyghyn joqqa shygharmay, M.O.Áuezov aitqan ruhany nәr alghan ýsh qaynar búlaghy turaly pikirin tómendetpey, jekelegen aqyndardy hakimge birden-bir ústaz retinde baghalaudan aulaq boluymyz kerek.

Qoryta aitqanda, Abaygha qatysty jazylar barlyq enbekterde qay uaqytta bolmasyn M.O.Áuezovting zertteulerin negizge aluymyz qajet.

 

Áubәkir Jandos Maghazbekúly

Abai.kz

5 pikir

Ýzdik materialdar