QAYTQANDA

1

Ýsh kýndik joldyng býgingi, songhy kýnine shәkirt bala baryn saldy. Qoryqtan kýn shygha atqa mineyik dep asyq-qandy. Búny qaladan alyp qaytqaly barghan aghayyny Baytasty da tang atar-atpastan ózi oyatyp túrghyzyp edi.

Kýnúzyn attan da týcpey, ózge jýrginshilerden oq boyy alda otyrghan. Key-keyde ózine tanys Kókýirim men Buratiygen, Taqyrbúlaq siyaqty qonys-qúdyqtardyng tús-túsyna kelgende bala oqshau shyghyp, astyndaghy jarau qúla bestisin aghyzyp-aghyzyp ta alady.

Arttaghylar - Baytas pen jorgha Júmabay:

- Myna balanyng auylgha asyghuyn-ay!

- Sorly bala qystay ish-qústa bolyp qalghan-au, - desedi. Shәkirt bala úzap ketkende búlar da eriksiz jele shoqyraqtap shauyp otyryp quyp jetedi. Jorgha Júmabaydyng taqymynda qara shoqpary bar. Baytastyng da ayaghynyng basyna ilgen úzyn qayyng soyyly bar-dy. Taqyrbúlaq týsyna kelgende Baytastar balany jeke shabudan tejep:

- Endi bizden úzap ketpe! Anau Esembaydyng jyrasyn bilesing ghoy!.. Úry jatady...- dedi.

- Seni men bizdi manadan kórip otyr! «Qoqyraqtap jalghyz shabatyn neme eken, týsirip atyn әpkel ózinin!» - deydi de, seni tóbeden bir-aq núqyp, myna bәige bestindi alady da kete barady, - dedi Júmabay da.

- E, sender she? Sender berip jiberesinder me?

- Oibay, bizde ne qauqar bar? Biz ekeu-aq...

QAYTQANDA

1

Ýsh kýndik joldyng býgingi, songhy kýnine shәkirt bala baryn saldy. Qoryqtan kýn shygha atqa mineyik dep asyq-qandy. Búny qaladan alyp qaytqaly barghan aghayyny Baytasty da tang atar-atpastan ózi oyatyp túrghyzyp edi.

Kýnúzyn attan da týcpey, ózge jýrginshilerden oq boyy alda otyrghan. Key-keyde ózine tanys Kókýirim men Buratiygen, Taqyrbúlaq siyaqty qonys-qúdyqtardyng tús-túsyna kelgende bala oqshau shyghyp, astyndaghy jarau qúla bestisin aghyzyp-aghyzyp ta alady.

Arttaghylar - Baytas pen jorgha Júmabay:

- Myna balanyng auylgha asyghuyn-ay!

- Sorly bala qystay ish-qústa bolyp qalghan-au, - desedi. Shәkirt bala úzap ketkende búlar da eriksiz jele shoqyraqtap shauyp otyryp quyp jetedi. Jorgha Júmabaydyng taqymynda qara shoqpary bar. Baytastyng da ayaghynyng basyna ilgen úzyn qayyng soyyly bar-dy. Taqyrbúlaq týsyna kelgende Baytastar balany jeke shabudan tejep:

- Endi bizden úzap ketpe! Anau Esembaydyng jyrasyn bilesing ghoy!.. Úry jatady...- dedi.

- Seni men bizdi manadan kórip otyr! «Qoqyraqtap jalghyz shabatyn neme eken, týsirip atyn әpkel ózinin!» - deydi de, seni tóbeden bir-aq núqyp, myna bәige bestindi alady da kete barady, - dedi Júmabay da.

- E, sender she? Sender berip jiberesinder me?

- Oibay, bizde ne qauqar bar? Biz ekeu-aq...

- Olar samsaghan sary qol. Búl Esembayda údayy jau jatady. Tek bizdi ózimizding elding adamy dep aman qaldyrmasa, jer jaman, - dep Júmabay shoshyta sóilegisi keledi.

Balanyng qytyghyna tiyetini osy jeri.

- Áyteuir senderden dәrmen joq eken, endeshe birge jýrdim ne, jeke jýrdim ne? Al kettim! - dep, soqtyrta jóneldi. Búl - Taqyrbúlaqtan óte bergende bastaghany edi.

Sodan janaghy qauipti degen Esembaygha jetkenshe, artyna birde-bir qaraghan joq. Kóz úshyna ketip úzap alyp, ylghy japa-jalghyz shauyp otyrghan.

Joldyng búl tústary ylghy beles-beles bolatyn. Osy qazirgidey bop júrt Shynghysqa, jaylaugha qaray kóshken-de elsiz bop qalatyn jer. Alystan joldy baghyp otyratyn túrghylary bar. Taq iyek artpadan, ókpe tústan jýrginshige jaudy qoyan-qoltyq, qúshaqtastyra týsiretin úry say, jasyryn jyralary da bar.

Búdan búrynghy eki kýndik jolda ýlkender jyldam jýrmey, balanyng shydamyn әbden tauysqan-dy. Ol sondyqtan, býgin auylgha jetetin kýni ýlkenderdi eriksiz qatty jýrgizuding ailasyn tapqanyna dәn yrza. Kýni boyy osylay etuge baylaghan.

- Bala degen qorqar bolar edi. Es bar ma ózinde, pәruәrdiger, - dep Baytas babyn taba almay basyn shayqaydy.

Júmabay әbden bolmaghan son:

- Qap, mynanyng balasy!.. «Men bórining bóltirigimin» dep keledi-au! Qoy, ne de bolsa qalmayyq endi. Baytas, jýr! - dep shaba jóneldi. Ekeui de jarysa bastady.

Baytastyng mingeni Qúnanbaydyng qara jal buryl aty, dәmeli bәige attyng biri edi. Júmabaydyng astyndaghy da sol Qúnanbaydiki - Naymankók degen ýlken aqkók at bolatyn. Ekeui jarysa jónelgende, amalsyz egeske týsip, «men ozam, men ozammen» tepkilesip, sozyla berdi. Bir belden asyp ekinshi belding órine qaray toqtamay jarysyp kele jatty. Osy órde buryl at esik pen tórdey algha týse berip edi. Belge shyghyp alyp shauyp kele jatyp qaraghanda, bala kórinbedi. Búlar taghy da siltese bermek boldy. Sóitip, osy belding oiyna qaray qúlay bergende, jorgha Júmabay art jaghynan, sol iyghy túsynan tasyrlatyp kep qosylghan bir dýsirdi esitti. Dәl Esembay biyigining túsy. Jәne dәl Esembay jyrasynyng ózi eken.

- Áy, kәpir, sodan qosylghan jau boldy-au. Balany alyp, bizdi baqqan eken-au! - dep aqkók atty tepkiley berdi. Artyna qorqaqtay qarap, shala búrylyp, kóz qiyghyn tastap kórdi.

- Mas kózindi, mas! - dep, әzireyildey tónip kele jatqan birdeme. Atyn da, kisisin de boljay almady. Ádeyi tanytpayyn dep, bet-auzyn tanyp alypty. Búl ónirdegi kýndiz shabatyn úrynyng әdeti. Baytasta ýn joq, óz betimen zymghap barady. Qoldy bolsa bolatyn jorgha Júmabay.

Endi ne de bolsa jandy qarmayyn dep, taqymyndaghy shoqparyna jabysty. Sony suyra berip:

«Áy, anau da kók jelkeden úrady-au!» - dep jasqanshaqtap kele jatyr edi.

Qughynshy oilaghanday-aq shoqpardy jóndep suyrtpady. Taqymynan tolyq shygharyp alghansha bastyrmalatyp kep, Júmabaydyng qalyng qara tymaghyn kózine qaray basa kiygizip jiberip, sol sәtte shoqpargha jarmasty. Júmabaydyng basyn kóterip, tymaghyn týzeuge múrshasy kelmedi. Tartysugha da qorghanshaq, shabugha da mýgedek bolyp qaldy. Sýitkenshe, jyryndy jau múnyng janaghyday sasqalanymen paydalanyp, shoqpardy da tartyp aldy.

Endi, aq boz at ta birdemege tirelip toqtaghanday. Júmabay zorgha degende boyyn týzep ap, jana ghana tymaghyn keyin qayyryp qap edi.

Qarasa, búnyng shoqparyn tartyp ap, aq boz attyng aldynan kóldeneng shyghyp, qazir sheksilesi qatyp, ýnsiz kýlip túrghan baghanaghy shәkirt bala. Ózi aitqan «Qúnanbaydyng bóltirigi» - Abay eken.

Baladan qoryqqanyna Júmabay úyaldy da, yza boldy.

- Ói, balam-au, myna jer - jau jataghy. Búl úrynyng oinaghyna kep alyp, jaman yrym bastaghanyng ne qylghanyn? - dedi.

Baytas ta kýlgen boyynda qayta oralyp keledi eken.

Abay ózinen ýlken kisining qoryqqanyna qatty yrza edi. Júmabaydyng nege ashulanghanyn úghyp túr. Qonyr jýzi qyzaryp, tómen qarap qysyla kýle berip, bórkin ainaldyra bastady. Qәdimgi «jolbasar» úrylarsha shapan-bórkin ainaldyryp kiyip, múrny men auzyn qyzyl oramalmen tanyp alyp, Júmabaydy qughanda taghy sol úrylarsha, «dausymdy tanytpaymyn» dep, mynqyldap sóilep búiryq bergen. Baytas qoryqsa, qoryqpasa da syr aldyrghan jok. Sondyqtan, Júmabaydyng ashuyn alystan tanyp, mәz bolyp kýlip kele jatyp:

- Qúla bestining tóbelin de joq qypty, qaray gór ózin! - dedi.

Júmabay da jana bayqady. Bala bestining tóbelin saz balshyqpen battastyryp túryp sylap qoyypty. Júmabay kisilikti kisi. O da kýlki bola bergisi kelmeydi. Endi bú da uaqighany oiyngha ainaldyrghysy kep, mysqyldap:

- Ói, úqsamasang tumaghyr! «Úry Tobyqty, úry Tobyqty!» dep Kerey, Uaq zar qaghady. Qarshaday balasyna sheyin úry boludyng jónin jete bilip túr. Zar qaqpay qaytsin Kerey, Uaq!.. - dep ózi de kýldi.

Júmabaydyng qalagha bú joly ne júmyspen barghanyn Abay dәldi bilmeydi. Biraq, onyng Baytasqa aitqan bir sózinde Qúnanbay tapsyrghan bir júmyspen baryp kele jatqany mәlim bop edi. Abaydyng búrynnan bayqauynsha, búl Qúnanbaygha qadiri bar kisi. Abaygha ashulanyp, renjip barsa, aldymen әkesine shaghady.

Osyny eske alyp kep, Abay endi kýlkiden tyiylyp, jana qatarlasqanda:

- Jol úzaq. Úiqy ashar bolsyn dep oinap em, ghayypqa búiyrmanyz, Júmeke! - dedi. Endi tipti sypayy. Syzylyp túr.

Júmabay jas balanyng pishinine yrza bolyp qarady da, ýndemedi. Baytas Abaydy qúrbysynday qaghytyp:

- Jaraysyn, «ghayypqa búiyrmanyz». Sening mynauyn, menin: «Kóshkende jýk artamyn sary atangha, aitamyn ne betimdi Oike apama?!» degen ólenim siyaqty boldy-au! - dedi.

Abay jete týsine almady.

- Qalay deysin, Baytas agha? Oike apa dep kimdi aitasyn?

- E, Oike apany bilmeushimen? O nesi eken?!

- Bәse...

- Bәse, Oike apa degen bizding qatyn. Byltyr ala jazday serilik qúryp, el qydyryp, qyz-kelinshekpen sauyq-sayran salmadym ba? Sodan, ayaghy qyzyq bitip, ýige qaytatyn da mezgil jetti. Endi qatyngha qalay qarargha da, ne dep barargha da bet joq. Sonda әdeyi betining zәri qayta bersin dep, «Ne betimdi aitamyn Oike apama...» degen ólenimdi ózim auylgha barmastan bir-eki kýn búryn aitqyzyp, joldastarymdy jiberip jatyp em. Sol osy kýni mәtel bop ketipti, - dedi.

Abay da, Júmabay da qyzyghyp tyndasty. Ózi seri, әnshi, súlu Baytasqa ekeui de - biri kәri, biri jas bala - qyzghana da, tamashalay da qaraghan edi. Abaydyng kóz aldyna Oike degen jengesi de, Baytastyng byltyr jazdaghy әnshil, sauyqshyl joldastary da tolyq elestedi. Estigen әngimesining bәrin ensesimen yntygha tyndaytyn bala búryn Baytaspen syrlas, әngimeles bolmasa da, janaghynyng ayaghy nemen tynghanyn bilgisi kep, qyzyghyp kele jatty. Baytastyng qúrbyday qaljyndaghanyn paydalanyp:

- Al, Oike apana ne betindi aittyng sonymen, Baytas agha?.. - dep jabysa týsti.

Baytas búghan kýlip, endi irilenip qarap:

- Ne betimdi aitushy em? Sorly qatyn alystan әnmen aryz aityp jatqangha shydasyn ba? Kelsem, aldymnan ózi shyghyp, atymdy baylap jatyr, - dep, Júmabay jaqqa qarap, iyek qaghyp qoydy.

Abay ýndegen joq. Ishinen «aldaghan eken ghoy» dep baylady.

Sol әngime jýrginshilerding tanertennen bergi qatty jýrisin Naymankókting aqyryn býlkegine әkep salghan edi.

Shәkirt bala auylgha asyqqan, lepirgen kýiine qayta kelip, taghy da tebine jóneldi.

- Uә, qoy deymin, bala! At zoryqtyrasyn!

- Japa-jalghyz úzap ketip, jaugha jem bolasyn! - dep, eki joldasy taghy tejey bergisi keldi.

Biraq qaladan, jabyrqau medreseden jana qútylyp, endi ýiine, auylgha jetuge asyqqan shәkirt bala ol sәzderdi tyndayyn dep oiysqan joq.

Ýlkender qoryqqan Esembay da, tipti úrylar da Abaygha sondaylyq jat, suyq bop kórine almady. Úry dese, osy elding ózderindey qazaqtary. Kóp bolsa: kiyimderi, er-túrmany ghana jaman; qoldarynda soyyldary ghana bar. Onday úrylar jayynda Abaydyng estigen әngimeleri sonshalyq kóp. Keyde, tipti, sarytoqym úry bolghan - el ishindegi ýlkenderding óz auzynan estigen әngimeleri de úmytylmaytyn. Qayta, bir kezdesip, dәl jaugha shapqan pishinderin kórsem degen, ishte jýrgen yntyqtyghy da bolatyn.

Al, «Qarauyl biyigi anau, jasyryn jyrasy mynau» degen Esembay - Nayzatastar bolsa, ol Abaydyng óz aulynyng asa mәlim qonystary. Kóktem men kýz uaqyttarynda, jylynda eki ret osy jerlerge Qúnanbay auyldary kelip qonyp, úzaq uaqyt otyryp, jaylap ta ketetin. Anau kórinip túrghan tóskeyding say-salasy, bie bauy, auyl qonysy, qoy órisi - barlyghy da sonshalyq tanys, jaqyn. Tipti, byltyr boqyrauda, kýzem ýstinde qalagha oqugha ketkende dәl osy qonystan, Esembaydan ketken bolatyn. Sonda taygha shapqan, asyq oinaghan qúrby balalarymen jayau jarys jasap, asyr salghan eng songhy bir ystyq qonys osy bolatyn. Qys boyy auyldy, eldi saghynghanda esinen ketpeytin songhy kýnderi dәl osy Esembayda ótken.

Endi kep: «búl jerde úry bar, súmdyq jer, bәle jatqan jer» degen sózding qandayy bolsa da kónilge darymaydy. Jazyqsyz sary biyik, kókshil qonys, aq kódeli әdemi ólke múnarlanady. Barlyq ainaladaghy keng dýniyege, әsirese mynau ózi tughan sahara, ólke belderine sonshalyq bir tuysqandyq ystyq sezimmen, keshirimmen de qaraydy. Jabysa, saghyna sýiedi. Ýzilmey, qataymay, bir qalyppen jelpip soqqan әdemi salqyn qonyr jel qanday raqat. Osy jelmen qúlpyra, tolqyp, su betindey jybyr qaghyp shalqyp jatqan alkýreng kóde men seleu dalalary... dala emes - tenizderi qanday! Sol daladan kóz almay, toya almay, ýnsiz telmirip, úzaq-úzaq qaraydy. Shamasy kelse, búl jerlerdi qúbyjyq kóru emes, ýrke qarau emes, qúshaghyn kerip aimalar edi. Sylap-sipap: «Men seni saghyndym, ózgeler jaman jer dese, men olay demeymin. Tipti, qoynyna tyqqan úry-múrynmen de jatsyn, bótensing demeymin» dep qaraghan siyaqty.

KITAPTY ÓZINE JÝKTENIZ....