Sәrsenbi, 28 Aqpan 2024
Anyq 3006 14 pikir 4 Qazan, 2022 saghat 12:19

Eldegi birlikti qazaq tildiler saqtap otyr!

Orys tildilerdi qazaq tili ýshin kýreske tartudy trendke ainaldyru kerek

El qaqqa jarylyp otyr. 130 últ pen úlys degen bos sóz! Tek qazaq jәne orys tildi biri - azshylyqtaghy, biri - kópshiliktegi әleumettik top qana bar. Osy kópshilikting tili qazaqsha. Eldegi birlikti qazaq tildiler saqtap otyr.

Biylik bayqaghysy kelmeytin, eldegi túraqtylyqty qazaq tildi bauyrlarymyzdyng amalsyz oryssha sóileui arqyly saqtalyp otyruyna kóz júma qaraugha bolmaydy. Oghan búryn tek orys tilin ghana bilgen bauyrlarymyz kóptep qosylyp jatyr. Sebebi RF azghyndyghy men ayandyghy. Orys mәdeniyeti men ghylymy әlemdik adamzat damuyna, jahandyq órkeniyetke eshtene qosqan joq. Gagarindi gharyshqa fashistik Almaniyadan úrlanghan tehnologiya arqyly úshyrdy. Ataqty Katushasyn AQSh avtomashinasyna ornatyp, jeniske jetti t.t.

Orys әleminen jer jahan teris ainalyp otyrghan sәtte, ózge tilde shýldirlep jýrgen bauyrlarymyzdy bauyrgha tartyp, orys tilinde qazaq mәdeniyeti men tilin nasihattaugha baghyt-baghdar beruimiz kerek.

Olardyng qazaqsha sóilegenine kýlmey, qayta maqtap, keremetsing dep qolshaptaudy әdetke ainaldyrsaq. Qazaq tilin jana ýirenip jýrgenderdi orys tilinde «ana tilimizdi damytu kýresine» aralastyrsaq, kóp nәrse úghamyz. Árqaysymyz aiyna 1 qandasymyzgha til ýiretudi daghdygha ainaldyrsaq, orys yqpalynan aryludy ong jolgha qoyar edik.

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz

14 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1620
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1696
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1389