Niyjegorodsk oblysynyng Arzamas-16 degen kishkentay ghana eldi mekeninde dýniyege kelgen Oleg Taktarov kishkentayynda sambomen ainalysa bastaghan. Turnirlerge qatysyp, nәtiyjeli óner kórsetip jýrdi. Keyin eseye kele, djiu-djitsugha bet búryp, Euraziyanyng tórt dýrkin chempiony atandy. Al 1993 jyldan bastap Taktarov erejesiz jekpe-jekke baghyn synay bastady. Qarapayym «derevnyadan» shyqqan batyr múnda da taysalghan joq. Qarsylasyn shetinen japyrdy. Alayda bertin kele Oleg Taktarov ózin basqa qyrynan tekserip kórgisi kelip, «akter bolsam» degen armanmen Gollivudqa attanyp ketti. Býginde búl sanlaqty dýniyejýzi tanidy. Kórip qalsa, qoltanba súrap, birge suretke týsuin ótinedi. Mine, osynday mansapqa jetken túlgha Almatygha keldi. Onyng búl jolghy sapary belgili sportshymyz Ardaq Nazarovtyng úiymdastyruymen ótken erejesiz jekpe-jekke baylanysty edi. Múnday túlghanyng elimizge kýnde kele bermeytinin bilip, Oleg Taktarovpen ebin tauyp sóilesken edik.

- Oleg Nikolayúly, alghashqy súraghymyzdy Qazaqstangha saparynyzdan bastasaq. Almatygha tek erejesiz jekpe-jek ýshin keldiniz be? Álde taghy basqa sharualarynyz bar ma?

- Oiymnyng ýstinen dóp týstiniz. Ardaq Nazarovtyng úiymdastyruymen ótetin jekpe-jek keshinen bólek, Almatygha taghy bir sharuamen kelgenim ras. Naqtyraq aitsam, Qazaqstanda shou-baghdarlama týsirsem dep edim.

Niyjegorodsk oblysynyng Arzamas-16 degen kishkentay ghana eldi mekeninde dýniyege kelgen Oleg Taktarov kishkentayynda sambomen ainalysa bastaghan. Turnirlerge qatysyp, nәtiyjeli óner kórsetip jýrdi. Keyin eseye kele, djiu-djitsugha bet búryp, Euraziyanyng tórt dýrkin chempiony atandy. Al 1993 jyldan bastap Taktarov erejesiz jekpe-jekke baghyn synay bastady. Qarapayym «derevnyadan» shyqqan batyr múnda da taysalghan joq. Qarsylasyn shetinen japyrdy. Alayda bertin kele Oleg Taktarov ózin basqa qyrynan tekserip kórgisi kelip, «akter bolsam» degen armanmen Gollivudqa attanyp ketti. Býginde búl sanlaqty dýniyejýzi tanidy. Kórip qalsa, qoltanba súrap, birge suretke týsuin ótinedi. Mine, osynday mansapqa jetken túlgha Almatygha keldi. Onyng búl jolghy sapary belgili sportshymyz Ardaq Nazarovtyng úiymdastyruymen ótken erejesiz jekpe-jekke baylanysty edi. Múnday túlghanyng elimizge kýnde kele bermeytinin bilip, Oleg Taktarovpen ebin tauyp sóilesken edik.

- Oleg Nikolayúly, alghashqy súraghymyzdy Qazaqstangha saparynyzdan bastasaq. Almatygha tek erejesiz jekpe-jek ýshin keldiniz be? Álde taghy basqa sharualarynyz bar ma?

- Oiymnyng ýstinen dóp týstiniz. Ardaq Nazarovtyng úiymdastyruymen ótetin jekpe-jek keshinen bólek, Almatygha taghy bir sharuamen kelgenim ras. Naqtyraq aitsam, Qazaqstanda shou-baghdarlama týsirsem dep edim.

- Qyzyq eken. Tolyghyraq aityp berseniz. Ssenariyi qalay órbimek?

- Ssenariyi jazylyp, óndelu ýstinde. Mazmúnyna keler bolsam, negizi, qazaqtyng auyldarynda myqty jigitter jetkilikti. Qiyn-qystau kezende dýniyege kelgen olardyng kópshiligi kezinde sportpen ainalysqan. Alayda, shyny kerek, taghdyrdyng soqpaghyna úshyrap, sportty tastap ketken. Keybireui qúrylysta jaldamaly qyzmetker bolyp jýrse, keybiri qiyndyqqa shydamay, ishimdikke salynghan. Biraq boylarynda kýsh-quattary әli de bar. Eger sportpen qayta shúghyldansa, biyik belesterdi baghyndyruy әbden mýmkin. Mine, sonday jigitterdi jinap, olardy jattyghu zalyna alyp kelip, jattyqtyramyz. Jaghday jasaymyz. Sóitip, segiz búryshty tordyng ishine dayyn qylyp kirgizemiz. Osynyng barlyghy taspagha týsirilip, olardyng ótken ómiri men qazirgi kezin týsiremiz. Kim biledi, bәlkim, arasynan eki-ýsheui erejesiz jekpe-jekten әlem chempiony atanatyn da shyghar. Al jalpy, búl realitiy-shou bolmaq.

- Aytynyzshy, osy uaqyttyng ishinde qazaqtyng jigitterinen qanday erekshelikter bayqadynyz?

- Sizderge qyzyghatynym, óte shydamdysyzdar. Ringte de solay. Asyqpay jýrip, qarsylasynyng әbden yghyryn shygharyp alady da, aqyrynda jerge alyp úrady. IYә, aiqas basynda jenilip jatqanday kórinedi. Biraq sonyna taman qarsylasynyng kókesin tanytady. Sonday-aq qazaq jigitteri óte jan-jaqty. Sporttyng kez kelgen týrin bolsa da, alyp kete alady. Ayaqpen de, qolmen de birdey qimyldaydy. Boylarynyng alasalyghyna qaramastan, boyshang alyptardyng birazyn esterinen tandyrtqandaryn kórgenmin. Múnday sportshylar maghan óte qatty únaydy.

- Al erejesiz jekpe-jekte jýrgen sportshylarymyzgha qanday aqyl aitar ediniz?

- Sizderde barlyq jaghday jasalghan. Sporttyng kerek ekenin týsinetin adamdar da óte kóp. Bir ghana aitarym, sheteldiktermen jii tәjiriybe almasyp túrularynyz kerek.

- Sonda bizde búl jaghy әlsirep túr ma?

- IYә, dәl solay. Sizderde shetelding ringterine shyghyp, kózge kórinip jýrgen tórt-bes jigit qana bar. Tәjiriybe almasu jaghy jetispey túr. Ayta keteyin, sportshy basqa elding sportshysymen tәjiriybe almasqan sayyn shyndala týsedi.

- Jalpy, siz Qazaqstangha Ardaq Nazarovtyng shaqyrtuymen kelgeniniz aqiqat. Al onymen eng alghash tanysqanynyz esinizde me?

- Ony búrynnan tanimyn. Resmy týrde tanyspay túryp, syrtynan bayqap jýretinmin. Batyl әri shydamdy jigit. Jany qysylyp túrsa da, «jenildim» degen belgi bermeydi. Sonyna deyin shydap baghady. Úmytpasam, 2004 jyly ghoy deymin, Reseyding Habarovsk qalasynda erejesiz jekpe-jekten әlem kubogy ótken. Sol dodada әlemning bes dýrkin chempiony «Killer» degen laqap esimimen tanymal Artur Umahanovqa layyqty qarsylas taba almay, biraz sandaldyq. Aqyrynda tandauymyz qazaq jigiti Ardaq Nazarovqa týsti. Shyny kerek, basynda Ardaqtyng «Killerge» shamasy jeterine kýmәndandyq. Óitkeni Artur búghan deyin qarsylastarynyng barlyghyn esinen tandyra qúlatatyn edi. «Killer» degen laqap esimdi iyelengeni de sondyqtan. Sonymen ne kerek, Ardaq Arturdyng ózin súlatyp tastady.

- Yaghny tanystyqtarynyz sol kezden bastaldy ghoy. Ol turaly alghashqy oiynyz qalay boldy?

- Tanysa sala qúshaqtastyq. Jeydelerimizben almastyq (kýlip). Jay, qaljyng ghoy. Al shyndyghyna keler bolsam, onyng bolashaghy zor ekenin sol kezde-aq bayqadym.

- Aldaghy kýzde Nazarov ózining chempiondyq ataghyn tórtinshi mәrte qorghau ýshin AQSh-qa attanady. Qalay oilaysyz, әlemning tórt dýrkin chempiony atanu Ardaqtyng qolynan kele me?

- Onyng jenisine 100 payyzgha senimdimin. Ardaqtyng bolashaghy zor. Biraq estidim, bir-eki jyldan keyin sportpen qoshtaspaqshy eken. Degenmen óz basym, onyng «sportpen qoshtasamyn» degenin «bos sóz» dep esepteymin. Nazarovtyng әli biraz jyl aiqasugha kýshi jetedi.

- Endi ózinizge kelsek, býginde sizding akter ekeninizdi bilemiz. Ózinizge qaysysy qiyn: kinogha týsken be, әlde ringte tóbelesken be?

- Ekeui de onay. Meninshe, adam eger ózi úmtylyp túrsa, kez kelgen júmysty ilip әkete alady.

- Qazir qayda túryp jatyrsyz? Reseyde me, әlde Gollivudta ma?

- Ýilerim bar, biraq túraqty mekenim joq. Qayda túrghym keledi, sonda túramyn.

- Songhy súraq, sizdi búryn ringte qatal, sústy adam retinde tanydyq. Jalpy, shynayy ómirde qandaysyz?

- Baysaldymyn deyin desem, artyqtau. Tym kónildimin deuge taghy kelmeydi. Negizi, әr kezde әrqalay. Ortagha baylanysty ózgere beremin.

- Ángimenizge kóp raqmet!

Oleg Nikolayúly Taktarov

Tughan jyly: 26.08.1967 j.

Tughan jeri: Resey Federasiyasy Niyjegorodsk oblysy Arzamas-16 eldi mekeni

Mamandyghy: akter jәne sportshy

Laqap esimi: «Orys aiyy», «Sәnqoy jauynger»

"Alash ainasy" gazeti, 07.08.2009