90-jyldardyng ortasynda bilim salasyna engizilgen reformanyng biri - Últtyq birynghay testileu boldy. ÚBT engizilgen on jyldan astam uaqyt ishinde, әiteuir jylda bir kemshilik oryn alyp keledi. Alghashqy jyldary úiymdastyru sharalarynyng kemshin tústary kórinse, keyingi jyldary baqylau sharalaryndaghy olqylyqtar oryn aldy. Endi ghana úiymdastyru, baqylau sharalarynyng mәselesin sheshtik pe degende, taghy bir mәselening qúlaghy qyltiyp shygha keldi.

Mәselening mәni

Redaksiyagha telefon arqyly habarlasqan biyl mektep bitirgen, ÚBT-da joghary oqu ornyna týsuge mýmkindik beretin shekti dengeyden artyq ball (shekti dengey - 45 ball) jinay otyryp, eki jas týlek oqugha týse almaghan. Al endi «45 baldan artyq jinaghan bolsa, nege joghary oqu ornyna qabyldanbaydy» degen súraqtyng tuuy zandy. Búl súraqtyng jauabyn týlekterding óz sózimen jetkizeyik.

Birinshi týlek, Sәken:

90-jyldardyng ortasynda bilim salasyna engizilgen reformanyng biri - Últtyq birynghay testileu boldy. ÚBT engizilgen on jyldan astam uaqyt ishinde, әiteuir jylda bir kemshilik oryn alyp keledi. Alghashqy jyldary úiymdastyru sharalarynyng kemshin tústary kórinse, keyingi jyldary baqylau sharalaryndaghy olqylyqtar oryn aldy. Endi ghana úiymdastyru, baqylau sharalarynyng mәselesin sheshtik pe degende, taghy bir mәselening qúlaghy qyltiyp shygha keldi.

Mәselening mәni

Redaksiyagha telefon arqyly habarlasqan biyl mektep bitirgen, ÚBT-da joghary oqu ornyna týsuge mýmkindik beretin shekti dengeyden artyq ball (shekti dengey - 45 ball) jinay otyryp, eki jas týlek oqugha týse almaghan. Al endi «45 baldan artyq jinaghan bolsa, nege joghary oqu ornyna qabyldanbaydy» degen súraqtyng tuuy zandy. Búl súraqtyng jauabyn týlekterding óz sózimen jetkizeyik.

Birinshi týlek, Sәken:

- Biylghy Últtyq birynghay testileude bes pәnnen barlyghy 61 ball jinadym. Atap aitqanda, qazaq tilinen - 14, Qazaqstan tarihynan - 18, qazaq әdebiyetinen - 22, orys tilinen - 6, matematikadan 1 ball. Matematikadan bir ball alghandyqtan, maghan ÚBT-nyng sertifikatyn bermedi. Al sertifikat bolmasa, joghary oqu oryndary qabyldamaydy. Men gumanitarlyq mamandyqty tandaghan bolatynmyn. Alayda qanday da bir kezdeysoqtyq bolmasa, mening JOO-gha týsuim ekitalay siyaqty. Óitkeni qay mamandyqty tandasang da, matematika pәni bar. Al mening naqty pәnderge kelgende, qabiletim tómen.

Ekinshi týlek, Miras:

- Men orys mektebin bitirdim. Jasymnan tehnikagha qyzyghamyn. Sondyqtan tehnikalyq mamandyqty tandadym. ÚBT-da barlyghy 59 ball jinadym. Biraq Qazaqstan tarihy pәninen 2 ball alyp, ÚBT sertifikatyn ala almay qaldym. Sertifikatsyz JOO-largha qabyldamaydy. Tehnikalyq mamandyqqa tarih pәnining qanshalyqty qajet ekenin bilmeymin. Eng bastysy, matematikadan - 22, fizikadan 20 ball jinaghan edim. Al keybir qúrby-qúrdastarym matematika, fizika pәnderinen 14-15 ball alyp ta, men tandaghan mamandyqqa oqugha týsip otyr.

Mamandardyn  kózqarasy

Osy mәsele jóninde mamandarmen habarlasyp, pikirlerin  bilgen edik.

Qanseyit ÁBDEZÚLY, Qazaq memlekettik uniyversiyteti filologiya fakulitetining dekany, filologiya ghylymynyng doktory, professor:

- ÚBT - ózining tiyimdiligin dәleldegen jýie.  Qazirgi kezeng - progrestik, janarghan tehnologiya kezeni. Al janarghan tehnologiyany matematikasyz iygeru mýmkin emes. Sondyqtan gumanitarlyq mamandyqtardan matematikany alyp tastaugha bolmas. Degenmen ÚBT-da tandaghan mamandyghyna baylanysty, gumanitarlyq pәnderden ýzdik bagha alyp, matematikadan qanaghattanarlyqsyz bagha alghan jaghdayda, talapkerge qosymsha mýmkindik berip, auyzba-auyz әngime ótkizip, bala ózining bilimdiligin dәleldep jatsa, onday daryndy balalardy JOO-largha qabyldaudyng jana tetigin oilastyru kerek siyaqty. Óitkeni jýzbe-jýz sóilesip, balanyng alghyrlyghyn anyqtaugha bolady. Alayda búl - mamandarmen bas qosa otyryp sheshetin mәsele.

Sabyr OSPANOV, Jәutikov atyndaghy respublikalyq mamandandyrylghan fizika-matematikalyq mektep-internaty diyrektorynyng oqu isi jónindegi orynbasary:

- Orta bilim salasyndaghy tәrtip jalpygha birdey. Sondyqtan gumanitarlyq mamandyqtargha matematikadan emtihan tapsyrudy alyp tastau dúrys bolmas. Alayda basqa da balama joldaryn qarastyrugha bolady. Mysaly, gumanitarlyq mamandyqtargha matematika pәninen jenildetilgen súraqtar tandalyp alynsa dúrys bolar ma edi?! Ekinshi bir aitayyn degenim, ÚBT-da matematika pәnining bir súraghyna bir ball emes, kýrdeliligine qaray, ýsh balgha deyin beru kerek. Sonda matematikadan myqty bala ózining bilimdiligin dәleldep, kóp ball jinau mýmkindigine ie bolady. Qazirgi uaqytta bizde ÚBT-nyng jabyq tәsili qoldanysta. Múnyng bir kemshin túsy - talapker «tiyse terekke, tiymese bútaqqa» dey otyryp, kezdeysoq dúrys jauapty belgileui mýmkin. Sondyqtan biz ashyq tәsildi qoldanysqa engizuimiz kerek shyghar. Búl tәsilde dúrys jauaptyng birin tandau degen joq. Múnda esepti shygharyp, jauabyn tabuynyz kerek. Osy jolghy ÚBT-nyng formatyna ózgeris  engizilgende osy jaylar eskeriletin bolar.

Ministrlikting mәlimdemesi

Bilim jәne ghylym ministrliginde Últtyq birynghay testileuding formatyn ózgertu mәselesi qaraluda. Búl turaly Bilim jәne ghylym ministrligining resmy ókili Serik Yrsaliyev arnayy mәlimdeme de jasady. Onyng aituynsha, ÚBT  oqushynyng orta bilimi jónindegi attestasiya jәne joghary oqu ornyna týser aldyndaghy tәuelsiz testileu bólikterinen túruy tiyis. «ÚBT balalardyng bilim dengeyin anyqtau, múghalimderdin, mektep diyrektorlarynyn, jergilikti basshylardyng júmysyna bagha beru, joghary oqu ornyna týsuine mýmkindik alu siyaqty birneshe әleumettik qyzmetterding barlyghyn qamtamasyz ete almaydy. Sondyqtan týrli kemshilikter tabylyp jatyr. Ministrlik soghan oray ÚBT-nyng qyzmetin ekige bólu mәselesin qarastyruda», - dedi S.Yrsaliyev. Ministrlikte  arnayy qúralghan komissiya osy baghytta tiyisti sharalar jasaytyn bolsa, oqushylardyng bilim sapasyn arttyrugha qol jetkiziledi dep kýtilude. Sebebi keyingi jyldary ÚBT bes pәnnen ghana ótkiziletindikten, oqushylardyng basqa pәnder boyynsha bilimi tómendegeni bayqalyp otyrghan kórinedi. «Balalardyng bilim dengeyin anyqtau jәne joghary oqu ornyna týsuine mýmkindik beru  qyzmetterin ajyratyp, oqushyny orta bilimi jónindegi attestasiyadan jәne JOO-gha týser aldyndaghy tәuelsiz testileuden ótkizsek, búl problema sheshiledi», - deydi ministrlik mamany.

Týiin

Shynynda da, naqty pәnderden ýzdik oqityn oqushylardyng gumanitarlyq pәnderge kelgende aqsap, keyde kerisinshe, shygharmashylyqqa beyim  balalardyn  naqty pәnderden ýlgerimi tómen bolyp jatatyny ras. Osy orayda, talapkerding tandaghan mamandyghyna tikeley qatysty pәnnen ýzdik bagha alyp, ózge pәnderden tómen ball jinap, JOO-gha týse almauy nemese týsken kýnde memlekettik grantty iyelene almauy - oilandyratyn mәsele. ÚBT-nyng formatyna ózgeris engizgende, ministrlik mamandary osy jaydy da eskerse eken. Óitkeni esep shyghartpay matematikagha beyim ekenine nemese shygharma jazdyrmay filologiyagha beyim ekenine kóz jetkizu mýmkin emes. Taghy bir aita keterlik mәsele, memlekettik tilden emtihan tapsyru - mindet, al qazaq mektepterin bitirgen oqushylargha orys tilinen test tapsyrudy mindetteu qanshalyqty qajet ekendigi...

"Alash ainasy" gazeti, 07.08.2009